Jäta navigatsioon vahele

Teksti suurus

Kontrastsus

×

Noorte suhtlus käis nii eesti kui vene keeles

Priimetsa kool võõrustas kolm päeva Anna Haava nimelise Pala kooli õpilasi. Ühistöö sai alguse veebruaris, mil valgalased Jõgevamaal külas käisid.

Ettevõtmise eestvedaja, Valga Priimetsa kooli õpetaja Pilvi Pindma sõnul otsisid nad omale sõpruskooli ja Pala kool jäi silma toreda õpilaskodu, kauni looduse ning suusa-, ratta- ja matkaradadega. «Tegime ettepaneku koostööks. Seejärel kohtusid juhtkonnad, mille käigus pandi paika ka plaanid,» rääkis Pindma ühistöö algusest.

Eelmise nädala teisipäevast neljapäevani võõrustasid valgalased Pala kooli õpilasi. Lisaks koolitundidest osavõtule korraldati neile eesti-vene-ukraina õhtu, külastati Valgamaa kutseõppekeskust ja Lätimaa ajaloolisi paiku, peeti maha pallilahing ning uudistati Valga militaarteemaparki. Noored osalesid ka Känguru matemaatikamängus. «Eriti meeldis õppuritele käik Sooru kaevikutesse. See oli tõeline elamus,» sõnas Pindma.

Sõjamäng tekitas põnevust

Pala kooli 7. klassi õpilane Keiu Kaasik oli Valgas esimest korda. «Meile pakuti siin välja väga huvitavaid tegevusi. Lõbusad ja põnevad päevad olid. Suhtlesime peamiselt eesti keeles ja saime omavahel kenasti hakkama.»

Sama kooli 8. klassi õpilane Bäthel-Betty Pirk lisas, et talle avaldas muljet väga soe ja sõbralik vastuvõtt. «Saime ka vene keelt praktiseerida. Algul hirmutas mind kaevikutesse minek. Anti püssid kätte ja pidime minema liivastesse kaevikutesse. Tegelikult osutus laserlahing väga vahvaks,» ütles Bäthel-Betty.

Neidude koolivend, 9. klassis õppiv Ronald Kuusik sõnas, et temal vene keeles suhtlemine raskusi ei valmista. Kõige muljetavaldavam oli noormehele reis Lätimaale, kus külastati ajaloolisi paiku. «Tore oli ka tagasisõit. Laulsime bussis nii eesti- kui venekeelseid laule,» sõnas Ronald. Noormehele meeldis ka militaarmuuseumi külastus, mis tema sõnul oli ülipõnev.

Kuigi Valgaga tutvumiseks aega nappis, oli külaliste esmamulje linnast hea. «Tundub ilus linn olevat. Eriti kaunis on jõeäärne ala,» arvas Ronald.

Pala kooli huvijuht Grete-Stina Haaristo rääkis, et koostöö on igati õnnestunud ja sel aastal ootab ees veel üks kohtumine Pala koolis. «Tore, et sõprus üha tugevneb. Oleme saanud kinnituse, et vahet pole, kas noored on eesti või vene rahvusest, erinevusi ei ole küll silma hakanud.»

Noortega koos Valka tulnud vene keele õpetajale Inna Lambile tegi heameelt laste omavaheline mõlemakeelne suhtlus. «Lapsed näevad, et vene keel pole ainult õpikutes, vaid ka reaalselt olemas ja saavad seda praktiseerida. Paljud Valka tulnud lapsed said ka esimest korda uue rongiga sõita.»

Ka võõrustajad, Priimetsa kooli õpilased Alina Petrova, Vjatšeslav Stiba ja Kirill Lepman olid arvamusel, et taolised kohtumised teiste koolide õppuritega on sisukad ja toredad. «Kuna tahan minna õppima välismaale, on mulle suhtlemine eri inimestega väga õpetlik ja võimaldab keelepraktikat,» sõnas Vjatšeslav.

«Saime koolikeskkonnast välja, tutvusime Lätimaa ajalooga, võistlesime ja lõbutsesime. Tore oli,» lisas Alina. «Tagasihoidliku ja vaikse inimesena on mulle uute tutvuste sõlmimine keeruline. Õnneks leidsin nii mõnegi Pala kooli õpilasega ühise jututeema, kadus kartus ja sujus ka suhtlemine. Saime uusi tuttavaid, kellest võivad ajapikku sõbradki saada,» ütles Kirill.

Valgamaalane

Sõpru juba esimesest kohtumisest

Esimesel kohtumisel Pala koolis veebruaris tutvusid Valga noored koolimajaga, mängisid võõrustajatega ühiselt mänge ning osalesid tundides. «Tutvusime eesti ja vene vastlatraditsioonidega. Pakkusime omalt poolt pannkooke ning vene traditsiooni kohaselt põletasime õues Maslenitsa-nukku. Seda kommet eesti lapsed ei teadnud ja see oli neile huvitav kogemus,» rääkis Pindma.

Ettevõtmise laiem eesmärk on pakkuda võimalusi eri kultuuritaustaga ja eri keelt kõnelevate noorte tutvuseks, arendades nende omavahelist suhtlemist ja üksteisemõistmist.

«Noored on ise üles näidanud soovi kohtumisi korraldada. Koostöös viiakse läbi keeleõppetunde, korraldatakse töötubasid. Noortele tutvustatakse edasiõppimise ja töötamise võimalusi Eestis, rõhutades oskusi, mida on tarvis edukaks karjääriks. Nii arendatakse noortes algatusvõimet, eesmärkide seadmist ja aja planeerimist, aga ka praktilisi oskusi, näiteks elulookirjelduse ja motivatsioonikirja koostamist,» rääkis Pindma.

Palal kohtuti ka huvitavate inimestega. Külas olid jõutõstmise maailmameister Peep Päll ning Tallinnas õppiv ja Ameerikas raamatumüüjana tegutsev üliõpilane Sander Sildver. «Lapsed said headeks sõpradeks ning võisid kenasti harjutada eesti keelt,» rõhutas Pindma.

Keelekümblus ja karjääriõpe käsikäes

Olulisel kohal on nii eesti kui vene keele õppimine suhtluspraktika ja -keele töötubades, mis samuti tagab laiemad võimalused Eestis õppimiseks ja töötamiseks. «Nii on noortel võimalik teha teadlikumaid valikuid.»

Kohtumistel «Võimalused tööturul» osalevad mõlemast koolist 12 õpilast vanuses 15–16 aastat. Kokkusaamisi on kolm: veebruaris ja aprillis Palal ning märtsis Valgas. Kohtumiste peamine eesmärk on keelekümblus. Kahe kooli vahel käib tihe suhtlus telefoni, e-posti ja Skype’i kaudu. Osalejad plaanivad ka karjäärinädala läbiviimist.

«Kuna tagasiside on väga positiivne, plaanime jätkata kohtumistega ka järgmistel õppeaastatel ning leida juurde veel kolmandagi partnerkooli. Mõttekas on kaasata nooremadki õpilased,» lisas Pindma.

 

 Artikli autor: Sirje Lemmik. Artikkel on ilmunud ajalehes Valgamaalane.