Jäta navigatsioon vahele

Teksti suurus

Kontrastsus

×

Sõstrasilme hispaanlanna pursib Paide lastega viipekeelt

Lugu on ilmunud ajalehes Järva Teataja. Autor Kuido Saarpuu.

Kuu algusest Paidesse lasteaiatööle saabunud vabatahtlik Laura Garcia Garcia on pesueht hispaanlanna: avatud ja lõbus, tegutseb kirglikult, sõstrasilmad musta juuksepahmaku alt välkumas.

PAIde lasteaia Vikerkaarepai rühmas on nüüd lausa kolm Laurat: kaheaastane ja kolmeaastane ning hiljutine lisandus hispaanlanna.

Kui pisikesed Laurad jookseksid õue mängima kasvõi paljajalu, saaks vaid värske õhu ja päikese kätte, siis Hispaania-Laura suhtub Eesti kevadilma pelglikult ning kampsuni ja jopeta välja ei lähe. Mänguaedikus pühendub ta tagaajamisele ja pallipõrgatamisele jäägitult, kuniks peab hingeldades pausi pidama. «Olen vana!» ütleb ta naerdes.

Laura on 27aastane.

Saun pani imestama

Õpetaja Irma Olonen on kõigi kolmega rahul. Kui sõnad ei vii sihile, tulevad appi kehakeel ja käeviiped. On ju nii, et mida rohkem täiskasvanuid on sõimerühmas ühe lapse kohta, seda parem. «Lapsed on kevadeks väsinud, kuid nüüd on nendega elavaloomuline Laura, kes jõuab tõesti igale poole,» ütles Olonen tunnustavalt.

Laura Garcia Garcia sattus Eestisse soovist teha vabatahtlikku tööd, kogeda senitundmatut maad ja inimesi. Amet lasteaias on talle sootuks uus katsumus. «Hispaanias töötasin geograafina, tööleping lõppes aprillis ja oli aeg võtta vastu järgmine väljakutse,» ütles ta.

Eestis on Laura esimest korda. Võrreldes Hispaaniaga on siin kõik teistmoodi: alustades kultuurist ja kliimast ning lõpetades inimeste silmade ja juuste värviga. «Hispaanias on palju elunautlemist, sõpradega väljaskäimist ja pidutsemist, päikesest energia ammutamist. Eestis on ilm külmem ja inimesed rahulikumad-tagasihoidlikumad,» võrdles ta.

Lasteaia täiskasvanute omavaheline suhtlemine käib hispaania-inglise segakeeles. Mudilasedki on ära õppinud teatud hispaaniakeelsed sõnad: si (jah) ja hola (tere) lendab siia-sinna.

End vabatahtlike mentoriks koolitaval Irma Olonenil on tööl olles igaks juhuks lahti ka tõlkeprogrammiga arvuti.

«Mis on Eestis olnud sulle kõige kummastavam kogemus?» tõlkis prantslasest kaasvabatahtlik Pierre* küsimust.

Laura: «Elu esimene saunakogemus, claro (jah, muidugi)!»

«Ma ei teadnud, et sauna minnes tuleb riided ära võtta…oli kummaline alasti inimesi üheskoos näha…,» otsis ta täpseid sõnu.

Paide avatud noortekeskuse juhataja, vabatahtlike projekti Järvamaa koordinaator Margit Udam selgitas, et Laura on tulnud Paidesse Erasmus+ Euroopa vabatahtliku teenistuse programmi kaudu. «Vabatahtlike programm on tegelikult üks suur kultuuridevaheline õpe – kogu see asjaajamine ja paberimajandus on lõunamaalastega päris keeruline. Esialgne projektipartner oli meil tegelikult Tenerifelt,» selgitas ta.

Ka Vahemere-äärsest kuurortlinnast Malagast pärit Laura jõudis juba enne Paidesse tulekut Margit Udami parajalt muretsema panna.

Kokkulepitud päeval aprilli lõpus olid vastuvõtjad Tallinna lennujaamas kohal, keda ei tulnud, oli Laura. Oodatav saabus Eestisse kaks päeva hiljem, 1. mail. Juhtus nii, et kuupäevad läksid reisiärevuses sassi.

Siinoldud nädalatega on Laura külastanud Paide ujulat ja uhanud jalgrattaga ringi sõita, käinud Põhja-Järvamaal taldrikugolfi mängimas ning nüüd ootab Margilt Udamilt kutset istuda mõnel õhtul maha ja juua kannukest kohalikku õlut. (Laura ütles seda naerdes – toim).

Margit Udam näeks, et vabatahtlikke võiks Paides olla rohkem, sest asutusi, kuhu nad sobiksid, on veel ja veel. «Tegemist on silmaringi tõeliselt avardava protsessiga ja seda mõlemale osapoolele,» lausus ta. «Kui Laurast rääkida, siis ta on väga särav ja särtsakas inimene, hispaanlanna kõige paremas mõttes.»

Koduigatsuseni läheb veel aega

Laura Garcia Garcia soovib oma aastase siinolekuga saada kuhjaga vahvaid kogemusi lastega töötamisest, parandada oma inglise ja õppida veidi eesti keelt.

Varem on nooruke hispaanlanna viibinud pikemates lähetustes välisriikidest näiteks Itaalias, Moldaavias ja Türgis. Need olid valdavalt hispaaniakeelses keskkonnas ning seotud geograafi tööde ja õpingutega.

Koduigatsust Laura veel ei tunne. «See tuleb nii kahe kuuga,» ütles Margit Udam kõiketeadvalt ja lubas, et ühine õhtusöök tuleb peagi.

*Erinevalt hispaania, portugali ja itaalia keelest pole Laura inglise keel kõige parem. Sel põhjusel oli vestluse juures abiks Paide avatud noortekeskuses aasta algusest töötav prantslane Pierre Tingaud, Laura siinne korterikaaslase, kes tõlkis hispaaniakeelsed vastused inglise keelde.

 

ISELOOMUSTUS

Kaasvabatahtlik prantslane Pierre Tingaud: «Laura on väga sõbralik ja naeruhimuline tüdruk. Vahel võib ta tunduda pisut kartlik, kuid see võib olla seotud keeleprobleemidega. Ajapikku muutub ta üha avatumaks.»