Jäta navigatsioon vahele

Teksti suurus

Kontrastsus

×

Kuidas saavad haridustöötajad motiveerida koolinoori projekti kirjutama?

Käesoleva aasta sügisel oleme korraldanud eeskätt gümnaasiumiastme haridustöötajatele kaks „Rahvusvahelise projektijuhtimise õpetamine koolides“ koolitust, mille eesmärk on anda juhendajatele edasi projektikirjutamise algteadmised, et innustada õpilasi päris enda projekti looma. 

Rahvusvaheline projektijuhtimine on gümnaasiumiõpilastele mõeldud praktiline õppeaine, mille eesmärk on noorte elluviidavate projektiideede väljatöötamine ja neile rahastuse leidmine. Valikaine sobib gümnaasiumiastme õpilastele, võimaldades neil omandada praktilisi oskusi projekti kirjutamisel ja juhtimisel.
Koolitusel „Rahvusvahelise projektijuhtimise õpetamine koolides“ käsitletakse peamiselt projektijuhtimise põhitõdesid, mitteformaalse õppe metoodikat ja antakse praktilisi nippe noorte õpetamiseks. Lisaks tutvustatakse ka projektidele rahastuse taotlemise võimalusi ning viise “Rahvusvahelise projektijuhtimise” käsiraamatu kasutamiseks.

Koolitaja Kätlin Kuldmaa on toonud välja kolm sõnumit, mis koolituse puhul olulised on: 
– võrgustiku loomine;
– julgustamine ja inspireerimine neile, eriti kes pole varem Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse maailmaga kokku puutunud;
– arusaam, et rahvusvahelised projektid on võimalus noortel ise ideid välja pakkuda ja ellu viia.

 

Loe koolitustel osalenute muljeid: 

 

Miks rahvusvahelise projektijuhtimise teema teid kõnetab?

Kärt Maasik, Rakvere Riigigümnaasium: „Väga kerge on elada iseenesestmõistetavas reaalsuses, teha asju nii, nagu neid on alati tehtud. Palju põnevam on kogeda midagi uut, seda uut kogemust senisega võrrelda, seeläbi kasvada. Rahvusvahelised kogemused põrgatavad meid hoopis teistmoodi inimeste, mõttemallide, kogemustega. See loob väga hea aluse kasvamiseks ja iseenda tegevuste, harjumuste, mustrite mõtestamiseks ning miks ka mitte kriitiliseks ülevaatamiseks.“ 

Irina Piksar, Tapa Keelekümbluskool: „Ma igati toetan projektiõpet koolis, et õpilased oleksid maksimaalselt kaasatud protsessi. Juba algkoolist alates tegeleme oma õpilastega projektiideede arendamisega. Aktiivselt tegelesime projektidega programmi Noortekohtumised raames. Koolituse „Rahvusvahelise projektijuhtimise õpetamine koolis“ raames sain ma aru, kuidas saab edasi liikuda, millised võimalused on mõeldud teismelistele.“
Dina Begic, Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasium: „Olen ise pika Erasmus+ taustaga – olen käinud osalejana nii noortevahetustel kui rahvusvahelistel koolitustel, olen noortevahetust korraldanud ning töötanud mitmes organisatsioonis, mis samuti Erasmus+ projektidega tegelesid.“
Svetlana Melnikova, Ehte Humanitaargümnaasium: “Olen veendunud, et oskus projekte algatada ja neid ellu viia on tänapäeva noorte üks olulisemaid oskusi. Arvan, et need inimesed, kes oskavad leida võimalusi oma ideede elluviimiseks, on alati konkurentsivõimelisemad.”
Regiina Kaima, Tapa valla noorsootööspetsialist: “Antud teemat pidasin enda jaoks oluliseks, sest tundsin aine seost noorsootööga ja mitteformaalse õppimisega ning tundus huvitav, kuidas oleks võimalik ainet koolis õpetada. Näen antud valikaine vajadust koolides, sest aine raames on noortel võimalik omandada teadmisi ja oskusi meeskonnatööst, projekti kirjutamise etappidest ja refleksiooni vajalikkuse mõistmisest. Viimane on oluline selleks, et mõtestada endale, miks me tegime, mida me tegime, mida sellega soovisime saavutada ning mida sellest õpiti.”

 

Millist kasu, potentsiaali näete selles oma õpilaste või kooli jaoks?

Kärt Maasik, Rakvere Riigigümnaasium: „Väga suur õpikõver (projekti kirjutamine, protsessi läbimine – eduka rahastuse korral väga suure vastutuse kandmise kogemus); võimalus luua rahvusvahelisi koostöösuhteid, võimalus oma õpingute jooksul tegeleda sellega, mis neile tõeliselt südamelähedane on.“
Irina Piksar, Tapa Keelekümbluskool: „Projektid on väga motiveerivad noortele – nii saavad nad tegeleda enda huvidega, avastavad oma oskused ja anded, sotsiialiseeruvad, seeläbi kasvab ka noorte eneseusk.“
Dina Begic, Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasium: „Esimene ja otsene kasu on kindlasti kaks ainet, mis Kätlin Kuldmaa suurepärastele tunnikavadele toetudes välja saame töötada. Esialgse plaani järgi saavad meie õpilased rahvusvahelist projekti kirjutamist ja läbiviimist õppida alates 2024 aasta sügisest. Õpilased saavad baasteadmisi, kuidas projekte planeerida, kirjutada, eelarvet ja tegevuskava koostada ning partnereid kaasata. Need kogemused ja oskused tulevad kasuks igal elualal.“
Svetlana Melnikova, Ehte Humanitaargümnaasium: Meie kooli õpilased on juba mitu aastat aktiivselt osalenud rahvusvahelistes projektides, kuid soovime, et noored saaksid ise projekte algataga ja algusest lõpuni juhtida. Et nad tunneksid, et see on nende projekt ja nemad vastutavad selle eest. Mõned noored on juba algusest lõpuni ellu viinud Noortekohtumiste projekte ning rahvusvahelised projektid on nende noorte jaoks uus võimalus end arendada.
Regiina Kaima, Tapa valla noorsootööspetsialist: “Tihti olen kuulnud noortelt, kuidas õpingud tüütute loengute näol ei ole huvitavad ning õpitu mõistmine noorele on vahel raske. Antud valikaine pakuks noortele võimaluse saada osa õppimisest läbi praktiliste tegevuste ning annab koolile võimaluse siduda omavahel formaalne ja mitteformaalne õpe. Rahvusvaheline projekti juhtimine avardab noorte silmaringi, kasvatab noortes teadlikkust planeerimisest ja juhtimisest ning mis võib-olla kõige olulisem noortele võiks olla, saada uusi rahvusvahelisi sõpru/tuttavaid ning avastada maailma avarusi. Usun, et ka koolide jaoks on oluline, kui noored õpiksid hästi ja tunneksid ennast sellel teekonnal enesekindlana, sest sellega kaasneb kooli jaoks ka hea maine, kui noored on kogenud midagi positiivset kohas, kus nad veedavad enamus oma ajast.

 

Mida peate toimunud koolituse juures kõige väärtuslikumaks?

Kärt Maasik, Rakvere Riigigümnaasium: „Nagu ikka, igasuguse koostööd väärtustava koolituse juures on parimaks loodud suhted. Aga olen väga rõõmus, et koolitus oli protsessi minimudel ja tegime väga mitmed sammud praktiliselt läbi.“
Irina Piksar, Tapa Keelekümbluskool: “Väga väärtustan metoodilist materjali, mis on kasutatav ka põhikoolis. Sellelaadsete koolituste kasuteguriks on ka suhtlemine teiste kolleegidega. Tänu sellele tekib palju ideid mitte vaid projektide kohta, aga laiemalt mõeldes sellele kuidas paremini kaasata õpilasi õpiprotsessi. „
Dina Begic, Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasium: „Kõige väärtuslikumaks pean Kätlini koostatud  tunnikavasid. Need on põhjalikud ning pakuvad õpetajale palju tuge vastavate kursuste loomisel ja läbiviimisel. Teine asi, mida väga väärtustan on soe ja toetav suhtumine Harno poolt. On hea teada, et saan alati küsimustega Harno poole pöörduda ja nad aitavad heal meelel.“
Regiina Kaima, Tapa valla noorsootööspetsialist: “Minu jaoks oli koolituse juures kõige väärtuslikum see, kuidas grupijuht oskas läheneda aine edasi andmisel. Koolituse käigus mõistsin, et käsitletud teemad toetavad õppija arengut ja soodustas grupikaaslastega tegema meeskonnatööd, mistõttu oli lihtsam ka eesmärkideni jõudmine. Oluliseks pean ka koostööd välispartneritega.”

 

Millised on teie järgmised sammud, plaanid õpitu rakendamiseks?

Kärt Maasik, Rakvere Riigigümnaasium: „Kursus õpilastele algab kevadtrimestril.“
Dina Begic, Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasium: „Oleme kooli õppekavasse juba reserveerinud koha Rahvusvahelise projekti kirjutamise ainele. Loodame, et see kõnetab meie õpilasi ja nad saavad sellest tuult tiibadesse!“
Svetlana Melnikova, Ehte Humanitaargümnaasium: “Järgmisel õppeaastal plaanime 10. klassi õpilastele pakkuda rahvusvaheliste projektide kirjutamise kursust. Loodame, et selline kursus on meie õpilaste seas populaarne ja meie saame neid nende ettevõtmises parimal moel toetada.”
Regiina Kaima, Tapa valla noorsootööspetsialist: “Järgmiste sammudena sooviksin kindlasti jagada antud kogemust koolis või mõnes muus keskkonnas, kus nähakse selle vajalikkust noore arengu toetamisel. Kindlasti on koolitusest kasu mulle ja minu tööandjale, et saaksin tuua noorsootöösse rahvusvahelist mõõdet, kirjutades ka ise rohkem projekte ja arendada läbi selle meie valla noorsootöö valdkonda ja kvaliteeti.”

 

Kui teie koolil on huvi selle valikaine õpetamise vastu järgmisel kooliaastal, andke sellest teada, kirjutades e-posti aadressile anna.kuzina@harno.ee. Sel juhul saame valikainet juba täpsemalt kooli tutvustama tulla. Samalt e-posti aadressilt on võimalik tellida ka enda kooli tasuta paberkujul käsiraamatuid ja näidistunnikavasid. Üldinfo ja kõik materjalid (nii eesti kui vene keeles) leiate SIIT.