Eesti ja Läti noorte kunstiprojektist sündis põnev ühisnäitus

20.-24. veebruarini kestis Jõgevamaa gümnaasiumis koostöös läti noortega Erasmus+ rahastatud noortevahetuse projekt “Raam ja maal”. Selle tulemusel valminud töid saab alates lõppeva nädala algusest uudistada Jõgevamaa gümnaasiumihoone kolmel korrusel.

Viie päeva jooksul leidsid Jõgevamaa gümnaasiumis aset mitmed arutelud ning töötoad. Lisaks täiendati oma oskusi inglise ja vene keeles ning kunstivallas. Tutvuti erinevate kunstitehnikate ja materjalidega ning otsiti võimalusi kunstiga tegelemiseks väljaspool formaalset haridust.

Projekti üheks eesmärgiks oli läbi viia praktilisi kunsti töötubasid ning õppida näituse korraldamist. Rahvusvahelises noortevahetuses olid Jõgevamaa gümnaasiumi partneriks Maszalaca keskkooli õpilased. Projektis oli osalejaid üle 20. Kasuks tuli küll varasem kunstikogemus, ent ühe projekti eestvedaja Aneta Claudia Marttila sõnul ei jäänud ükski sooviavaldanu välja, vaid peamine oli motivatsioon. Projektis said osaleda noored vanuses 15-19 aastat. Pärast ühisnäitust Jõgevamaa gümnaasiumis viiakse kunstitööd ka Lätti.

Praktiline töö

Projekti kirjutasid Jõgevamaa gümnaasiumi õpilased Aneta Claudia Marttila, Anna Kangor ja Laura Jõgeda ning tüdrukud said arvestatud ka projekti kirjutamise kursuse. “Kirjutasime 11. klassi praktilise töö raames Erasmus+ projekti, et saaks teha Läti keskkooliga õpilasvahetuse. Praktilise töö teema oli kunst koolis.

Gümnaasiumis on kohustuslik teha uurimistöö või praktiline töö, aga meile ei istu see raamatutes lappamine,” rääkis Aneta Claudia. Tüdrukutest on kunstikoolis õppinud Laura. “Alguses kutsus Laura mind projekti kirjutama ning olin nõus,” lisas Anna. “Mind võeti ka kampa, kuna mul olid varasemad kogemused projekti kirjutamises, kuid nüüdseks on teadmised juba oluliselt täienenud,” rääkis Aneta. “Kõige keerulisem oli seada oma eesmärgid selliseks, et need hindajale sobiksid. Meie projekt langes üleminekuperioodi. Programm, kuhu kirjutasime, lõppes, ning uude kandideerimiseks tuli senine töö ümber teha, sest tingimused olid muutunud,” täpsustasid tüdrukud.

Projektiga alustati möödunud aastal kunstikooli endise direktori Anne Nurmiku juhendamisel. “Mina võtsin juhendamise üle siis, kui projekt oli rahastuse saanud ja aeg oli hakata tegevusi planeerima. Enne reaalsete tegevusteni jõudmist oli vaja sisse viia mõned täiendused, et projektil oleks suurem mõju, kui lihtsalt tore ajaveetmine.

Olin noortele projekti täiustamise ja planeerimise juures abiks,” rääkis Jõgevamaa gümnaasiumi projekti- ja noorsootööjuht Nele Graverson. Ta lisas, et kõige suurem töö oli eesmärkide ümbersõnastamine ja täiendamine, et projekti mõte oleks sama, aga tulemus parem. Projekti eesmärgid ja tegevuskava tuli uuesti üle vaadata ning asuda lätlastega läbi rääkima ja kokkuleppeid sõlmima.

Sõpru ja kogemusi

Kohtumisel said noored hulgaliselt uusi sõpru ning keelepraktikat. “Inglise keelega saavad kõik hakkama, aga kui ei oska inglise keeles rääkida, siis tulevad venekeelsed väljendid ka meelde,” muigas Aneta. Lisaks mängisid osad noored Twisterit, seal õpiti selgeks värvide ja kehaosade nimed nii eesti kui läti keeles. Üldiselt õpiti ennast paremini väljendama ning uute olukordadega kohanema.

“Näen, kuidas noored on projekti käigus avanenud ning mida nad tegelikult suudavad,” on Nele meeldivalt üllatunud. “Mina õppisin projektikirjutamisega aega võimalikult hästi planeerima, asju omavahel seostama ja lühidalt oma mõtteid väljendama,” nentis Aneta. Anna hinnangul oli tema jaoks väljakutse olla järjepidev. “Kui lisaks projektile on kool ja trennid, siis peab kõigega tegelemiseks aega leidma. Projekti kirjutamisse ei tohi pikemat vahet jääda, ainult järjepidevus annab hea tulemuse,” sõnas Anna.

“Siin on väga ägedad ja kihvtid noored. Ma pole osalisi nutitelefonidega näinud, neid pole väljagi võetud, kui, siis ainult pildistamiseks, et sõpradele näidata, millega tegeletakse. Neil on tekkinud uued sõbrad ning suheldakse omavahel, tehakse kunsti, arutletakse, mängitakse ning veedetakse koos meeldivalt aega. Lausa uskumatu, kuidas täiesti võõrad noored mõne päevaga omavahel kokku kasvavad. Pikki pause ei taheta, sest koos on nii hea olla,” rõõmustas Nele.

Osalistele pakkusid põnevust Jõgeva Muuseumis Sergei Jerjomini juhendamisel tehtud klaasitööd ning väljapanekud. Lisaks käisid noortel külas Jõgevamaa gümnaasiumi vilistlased Hille Malm ja Laura Pint, kes rääkisid oma kunstikooliõpingutest ning praegustest tegemistest. “Minu jaoks oli kõige põnevam kips-maski tegemine. See oli mõnus ja jahutav, nagu mudaravi oleks saanud,” jagas muljeid Anna.

Tunded paberil

Kõige lennukamad ideed teostati aga individuaalse töö käigus, kui töösse tuli panna ka tundeid.

Individuaalseks tööks oli ennast kooli fuajeesse molberti taha sisse seadnud Marilin. Pikalt hobikorras kunstiga tegelenud neiu oli jõudnud oma lõplikule tööle isegi mustandi teha, mis tundus juba selliselgi kujul näituseks küps.

“Nüüd tuleb töö detailsem. Üksikud komponendid sünnitavad vaatajates mitmesuguseid emotsioone,” kirjeldas Marilin. Pildil on kujutatud tüdrukut, kes silmini vees. “Siin ongi võimalus mõelda, et äkki ta upub, või on hoopiski ületamas eluraskusi,” selgitas töö autor, kellel jagus kunstiprojektile palju kiidusõnu. Kogemus oli tema sõnul positiivne ning inspireeriv.

Jõgevamaa gümnaasiumi õpilane Kätlin Kallas oli samuti kursusest vaimustunud. “Kohe, kui nägin kuulutust, registreerisin ennast ära. See on päris vahva projekt.” Hetkel õpib Kätlin kunstikooli viimasel kursusel, kuid sai siiski ka tänu projektile teada nii mõndagi uut. “Olen suhelnud Läti noortega, harjutanud inglise ning vene keelt. Lisaks meeldisid mulle klaasikunst ning klaasist pildiraami valmistamine,” lisas ta. Kätlinil valmis noortevahetuse lõpuks töö, millel on kujutatud roos. “Tahtsin teha midagi lihtsat. Olen muidu selline “kärts ja mürts” tüdruk, aga seekord tegin midagi argist,” lausus tüdruk.

Selle tulemusel valminud töid saab alates lõppeva nädala algusest uudistada Jõgevamaa gümnaasiumihoone kolmel korrusel.

Autor: Marge Tsaur
Allikas: Vooremaa