Noorsootöö Euroopas: kes me oleme ja kuhu liigume?

Aprilli lõpus toimus Belgia Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu eesistumise raames teine Euroopa Noorsootöö Konverents, mis tõi kokku ligi 500 noorsootöötajat, noortevaldkonna eksperti, teadlast ja poliitikakujundajat üle Euroopa.

Konverentsil arutleti selle üle, milline on noorsootöö roll ja panus noorte arengusse ja ühiskonda ning püüti Euroopa kireva noorsootöö praktika taustal leida üles see, mis on noorsootöös ühine ja olemuslik (nn common ground).

Niisama kirev kui on Euroopa ise, on ka Euroopa riikide noorsootöö praktikad, struktuurid ja väärtused. On riike, kus noorsootöö on poliitiliselt tunnustatud ja jätkusuutlikult rahastatud valdkond, mis on tugevalt seotud riikliku poliitikaga. Sealsamas on aga ka teisi reaalsusi, kus noorsootöö põhineb eelkõige MTÜ-de vabatahtlikul ja projektitegevusel ning riiklik struktuur ja toetus noorsootööle on praktiliselt olematu. Riigiti on väga erinev ka see, kus on noorsootöö juured ning kas noortevaldkond on tekkinud ja arenenud kultuuri, hariduse, religiooni või mõne muu valdkonna mõjul.

Kõige selle taustal on noorsootöö põhiolemuse ja ühiskondliku rolli defineerimine keeruline väljakutse, kuid samas hädavajalik selleks, et tagada noorsootöö jätkusuutlikkus ning valdkonna areng ja suurem tunnustamine. Just selle väljakutse võtsid vastu Euroopa Noorsootöö Konverentsi osalejad. Konverentsi peamised tulemused ja järeldused põimiti kokku teises Euroopa noorsootöö deklaratsioonis, mis lisaks noorsootöö rolli kirjeldamisele teeb ka konkreetseid ettepanekuid valdkonna arendamiseks ja tugevdamiseks, et toetada noorsootöö jätkusuutlikkust Euroopas. Deklaratsiooni koostamisse panustas ka SA Archimedes Noorteagentuuri juhataja Reet Kost.

Noorsootöö roll ja panus ühiskonda

Konverentsi töötubade, arutelude ja kõnede pinnalt koorusid välja noorsootöö peamised ühiskondlikud rollid, mille osas oleme Euroopas ühte meelt:

• sallivuse edendamine, kultuuridevahelise õppe toetamine, radikalismi vastu võitlemine
• sotsiaalse sidususe ja kaasatuse edendamine
• demokraatia, inimõiguste, osaluse ja võrdsete võimaluste toetamine
• noorte pädevuste, oskuste ja võimekuse arendamine ning võimaluste avardamine
• noorte toetamine täiskasvanuellu (sh tööellu) sisenemisel
• noorte toetamine sotsiaalsete ja isiklike muutustega toimetulemisel

Pildil noorsootöö superkangelased.

„Läbi erinevate töörühmade taastõdesime, et noorsootöö on võti väga mitme küsimuse lahendamiseks. Alustades traditsioonilisest – sotsiaalsed oskused ja kogemused ning tööturu valmidus – kuni vägagi spetsiifiliste valdkondadeni nagu kuritöö ennetus, immigratsioon, formaalhariduse toetamine,“ räägib Eesti delegatsiooni liige Reet Sillavee Eesti Noorteühenduste Liidust (ENL).

Tema hinnangul peab siiski olema ettevaatlik, et noortevaldkonna värvikirevus ning vertikaalne laius, mis on valdkonna üheks peamiseks tugevuseks, ei muutuks meie nõrkuseks.

Teine konverentsi osaleja, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse (EANK) tegevjuht Heidi Paabort tõdes, et noorsootööd nähakse väga paljudes Euroopa riikides kui instrumenti, millega lahendada teistes valdkondades esile kerkivaid probleeme. Sealjuures rõhutab Heidi aga, et noorsootöö koos oma väärtustega on siiski iseseisev valdkond, mitte kellegi tööriist ega käepikendus. “Me toetame noort tema vajadustest lähtuvalt ja loome tema ümber uue süsteemi – noorsootööl on nn tailor-made ehk rätsepa lähenemine, kus iga väljakutse on võrdselt oluline,” selgitab ta. Selleks, et mitte kaotada tähelepanu noorte vajadustelt, ei tohiks Heidi arvates noorsootööd rakendada vaid ühiskondlike muutuste loomise vankri ette.

Noorsootöö tunnustamine: probleem või mitte?

Lisaks noorsootöö rolli mõtestamisele küttis konverentsil kirgi ka noorsootöö tunnustamise temaatika. Noorsootöötaja ja vabakutselise koolitaja Paul Kloosterman illustreeris seda küsimust Lionel Richie muusikapalaga „Hello, is it me you are looking for?“. Tema hinnangul on noorsootööd ja selle tugevusi teistes valdkondades juba ammu märgatud, aga me ise pole veel piisavalt enesekindlad, vaid otsime järjepidevalt neid, kes meid tunnustaksid ja hindaksid. Eesti kontekstis sobib selle näitlikustamiseks üha tihedam koostöö noorsootöö ja formaalhariduse vahel selleks, et õppimist huvitavamaks ja noorte vajadustele vastavamaks muuta.

Pildil Howard Williamson

Sealsamas aga toodi välja ka mitmeid vastupidiseid näiteid, millega rõhutati, et noorsootöö tunnustamise vajadus on jätkuvalt päevakorras. Näiteks viitas Euroopa noortepoliitika professor Howard Williamson noorsootöö rahastamise probleemidele Inglismaal, mille tulemusena on aastakümneid üles ehitatud noorsootöö süsteem saanud hävitava hoobi. Williamson tõi välja, et nende noorte kogemusi, kes on noorsootöös aktiivselt osalenud ja positiivseid mõjusid saanud, me tegelikult ühiskonnas ei kuule. Nende toetus ja arvamusavaldused aitaksid tema hinnangul valdkonna tunnustamisele kaasa.

Sellest ja mitmetest teistest väljakutsetest lähtudes pandi konverentsil kokku mitmed soovitused noorsootöö tugevdamiseks Euroopas:

1. Ühiselt leiti, et on tungiv vajadus Euroopa tasandi noorsootöö kokkulepete järele, et seada ühiseid sihte ja luua võimalusi tihedamaks koostööks eri riikide vahel. Ühtsed põhimõtted (European Agenda for Youth Work) toetavad noorsootöö arendamist kiiremas tempos, võimaldavad mitteformaalse hariduse tunnustamist ja loovad paremad eeldused noorsootöö nähtavuse tagamiseks.

2. Noorsootöö kvaliteedi tagamiseks on vaja arendada noorsootöötajate professionaalseid oskusi, olenemata sellest, kas tegemist on vabatahtlikult või töölepingu alusel töötava inimesega. Euroopa tasandil tuleb käivitada arutelu selle üle, milliseid pädevusi hea noorsootöötaja vajab ning luua nende pädevuste toetamiseks vajalik koolitus- ning tunnustussüsteem.

„Ei loe, kas noorsootöötaja saab töö eest tasu või tehakse seda vabatahtlikkuse alusel. Oluline on kompetents. Sellele aitab kaasa ühtne arusaam noorsootöötaja pädevuste ja oskuste kohta, koolitussüsteemide ja nõustamise tagamine, noorsootöötaja väärtustamine nii võrgustikes kui ka teistes toetavates tegevustes,” nõustus ettepanekuga EANK tegevjuht Heidi Paabort.

3. On oluline jätkata nii kohalike kui rahvusvaheliste uuringute läbiviimisega, mis tooksid esile noorsootöö omadused, väärtused ja mõju. Noorsootöö tuleb viia tõenduspõhistele alustele.

4. Noorsootöö, nii oma traditsioonilistes kui ka innovaatilistes vormides, vajab stabiilset ja piisavat rahastust. Piirideülese koostöö jaoks on kesksel kohal Erasmus+: Euroopa Noored programm (Erasmus+: Youth in Action). Rahastusvõimalused peavad olema erinevatele sihtgruppidele võimalikult lihtsasti kättesaadavad, mistõttu on oluline tagada piisavalt toetavat informatsiooni ja juhiseid olemasolevate rahastusallikate kohta.

5. Kuigi ühtset noorsootöö praktikat ei ole ja ei hakka tõenäoliselt kunagi Euroopas olema, on meil siiski ühised põhimõtted, millest noorsootöö elluviimisel lähtume. See ühisosa peab olema kirjalikult fikseeritud. Sama olulised on ka piirideülesed koostöövõrgustikud ning regulaarne dialoogi ja kogemuste jagamise võimalus, sest maailm, kus noored elavad, muutub väga kiiresti ja noorsootöö peab seetõttu samuti olema pidevas muutumises. Euroopa tasandi koostöö võimaldab muutustega paremini ühist sammu astuda.

„Me elame aina väiksemaks muutuvas maailmas. Enam ei saa nii, et igaüks istub oma mätta otsas, tropid kõrvas, klapid silme ees. Ei ole sinu ja minu noori, on meie ühised noored ja nende heaolu on meie ühine eesmärk,“ toetab koostöö tihendamise mõtet ka Reet Sillavee ENList.

6. Ka koostöö teiste valdkondadega on keskse tähtsusega. Valdkondadeüleste heade praktikate kohta tuleb koguda näited, et teistelgi oleks võimalik sellest õppida.

7. Väga oluline on kaasata noorsootöö arendamisse noored ja noorteorganisatsioonid, keda tuleb võtta kui võrdseid partnereid noortepoliitika kujundamisel nii kohalikul, riiklikul kui Euroopa tasandil.

Euroopa noorsootöö teise deklaratsiooni täisteksti saad lugeda inglise keeles ja eesti keeles.

Eestit esindasid konverentsil Reet Kost ja Karin Öövel SA Archimedes Noorteagentuurist, Aare Vilu Haridus- ja Teadusministeeriumi Noorteosakonnast, Maria Keba ja Kaur Kötsi Eesti Noorsootöö Keskusest, Heidi Paabort Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendusest, Marti Taru Tallinna Ülikoolist, Marina Uleksina Huvikoolide Liidust ja Reet Sillavee Eesti Noorteühenduste Liidust.  Lisaks tegutses Eesti koolitaja Kristi Jüristo konverentsi ühe arutelujuhina.