Tants lõimib noori
Päev on jõudnud õhtusse, kuid Pärnus Nooruse maja ruumides käib vilgas töö. Siin ei askelda remondimehed, vaid noored tantsijad.
3.–10. juulini võõrustab Nooruse maja hoopis 23 noort tantsijat Prantsusmaalt ja Eestist, kes nädalapikkuses laagris üksteisele eri tantsustiile tutvustavad ja üheskoos mõnusalt aega veedavad.
Foto: Udo Laane
Kogu ettevõtmine sai alguse eelmisel suvel, kui mõni aasta tagasi Nooruse majas vabatahtlikuna töötanud prantslane Gaetan Homerin käis välja idee viia kokku tantsu armastavad noored Prantsusmaalt ja Eestist. Seda, millal mõtted Eesti-Prantsuse ühistööst noormehe peas küpsema hakkasid, teab vaid tema ise.
Et Gaetan oli tuttav Nooruse maja juhataja Uudo Laane ja seal aktiivselt tegutseva tantsuõpetaja Kaie Segeriga, polnud vaja kaua mõelda, kuidas ja kellega edaspidi asju ajada. Nii võttis prantslane südameasjaks luua Laanega kahasse uus ja huvitav projekt, mille raames eri maade tantsuhuvilised noored saaksid vahetada kogemusi ja õppida-õpetada eri tantsustiile.
Lõuna-Prantsusmaa linnakeses Grenoble’is tegutsev kollektiiv Braslavie jõudis Eestisse 3. juulil. Nende saabumine just sel päeval oli mõnevõrra ootamatu. Et majutus Pärnu linnas oli ette nähtud alates pühapäevast, veetsid noored esimesed kaks ööd Lindi külas.
Kohalik simman lõi pahviks
Nagu saatuse tahtel leidis prantslaste sealviibimise ajal Lindil aset „Meie küla pidu“, millest äsja Maarjamaale saabunud aktiivselt osa võtsid, astudes üles Sadamalaval. Kaie Segeri sõnul oli see asjaolude juhuslik kokkulangemine, et külalised reedel siia jõudsid ja Lindi koolimajas peavarju leidsid.
“Peatumine Lindil oli boonus, sest tänu sellele said prantslased Eestis viibimist alustada siinset külakultuuri tutvustava sündmusega,“ rõõmustab Seger. „Kui reede õhtul valitses külas vaikus, siis järgmisel päeval toimunu oli suur kontrast.”
Kaie tunnistab, et prantslastele tuli säärane simman üllatusena, sest ega nemad teadnud, mis üritus see on. Ja vaevalt kohalikudki teadsid, pandi ju niisugune pidu Lindi külas püsti esimest korda. Kuid külalistele jäi ere mälestus esimesest kokkupuutest eestipärase muusika ja tantsuga.
Sujuv loomeprotsess
Et elurõõmsad tantsijad ja muusikud tulid Eestisse + programmi raames, käib jõudeeluga vaheldumisi aktiivne õppetöö. Nädal aega, mis külalised siin veedavad, on lühike aeg, sestap niisama istumiseks ja lakke vahtimiseks mahti ei ole.
“Kogu aeg käib aktiivne tegevus, turgutav toit vahele,” kirjeldab Kaie.
Kuna ettevõtmise eesmärk on õppida ja õpetada eri tantsustiile, on paika pandud päevaplaan, mis, tõsi küll, kunstiinimestele omaselt on üsna paindlik ja sujuv. Hommikusöögil lastakse hea maitsta Aleksandri pubis, mis asjaosalistele ka öömaja pakub, seejärel suundub seltskond lähedalasuvasse Nooruse majja.
Vilgast tegevust jagub Pärnu kohalikus kultuurikoldes kogu päevaks. Nii saab külalistel siitkandi inimeste juhendamisel selgeks õpitud line-tants, tutvust tehakse balleti, hiphopi, samuti eesti rahvatantsude kaerajaani ja labajalavalsiga.
Et õpetamine on vastastikune, saavad eestlased omakorda uusi teadmisi nüüdistantsust. Kaie ja Uudo tõdevad, et prantslased tegelevad peaasjalikult moderntantsuga, mida moodsas keeles kutsutakse contemporary-tantsuks.
Võhikule ei ütle contemporary dance midagi. Niisiis olgu öeldud, et see ei ole kindel tants nagu „Oige ja vasemba“, vaid selles on palju vabadust ja loovust. “Contemporary-tants on väga laia ampluaaga ˛anr, selles on palju võimalusi oma keha kasutada. Seetõttu ongi huvitav näha, mida nemad teevad ja meile õpetavad,” leiab Kaie.
Et kompott oleks maitsvam ja kirjum, on projekti kaasatud võimalikult erisuguste stiilide viljelejad. Nii on eestlaste hulgas balleti-, rahva-, line- ja varieteetantsijaid, esindatud on ka tänava- ja moderntantsuga tegelejad.
“Kõike natukene, et meil oleks, mida neile pakkuda, sest me sõna otseses mõttes vahetame trenne. Meie õpetame neile, nemad meile. Ettevõtminegi kannab pealkirja “Dance and Share”. Idee on kogemusi jagada ja kõik on üks sujuv loomeprotsess,” selgitab Kaie tantsustiilide rohkust.
Prantslaste südikus üllatab
Nagu teada, küll küllale liiga ei tee, ja seepärast on Prantsusmaalt pärit tantsijatel kaasas omad muusikud. Nooruse maja juhataja Uudo Laane ja mentori rolli täitva Kaie Segeri jutu järgi ongi Braslavie sedasorti rühm, kus tantsijad ja muusikud on ühendanud jõud, et koos kunsti luua. See kõik toimub ka siin, Nooruse majas, ühistöös eesti noortega.
Seger ja Laane meenutavad seika, mis juhtus eesti rahvatantsude õppimise ajal. Parajasti siis, kui noored hoogsalt tantsu vihtusid, hakkas ühtäkki makist kostvale muusikale sekundeerima moosekantide pillimäng.
“Meil oli plaanis lasta muusikat plaadi pealt, aga ei, nemad hakkasid kohe kaasa mängima,“ räägib Kaie õhinal. „Neil oli saksofon ja kaks kitarri. Kõik lood olid jalapealt ja ilma pikema jututa olemas. See oli tõesti meeldiv üllatus, sest meil muusikuid programmis ei ole. Teadsime, et see on tantsuprojekt. Et Prantsusmaal tehakse muusikutega seesugust koostööd, olime muidugi nõus: las tulevad pealegi koos.”
Vaimustusega räägivad Seger ja Laane kogu külalistrupist. Korraldajate sõnutsi on prantslased Eestis kõigega väga rahul, naudivad iga päeva, on avatud meelega ja vähenõudlikud. Nad on väga aktiivsed ja altid kõike küsima. “Kui Tallinnas ekskursioonil käisime, ei kuulanud nad giidi ammuli sui või viisakusest, vaid pidevalt esitasid küsimusi. Meie, eestlased, olime jälle sõnatud,” kirjeldab Seger.
Prantslased ise olid niisamuti üllatunud. Enamik neist ei olnud enne siia tulekut Eestist midagi kuulnud. Üks neiu arvas meid Venemaaga seotud olevat, teine samastas mõne arengus mahajäänud idabloki riigiga.
“Mind paneb imestama, et enamik tänaval vastu tulevaid neiusid sobiksid modelliks – olete väga ilusad,” avameelitseb noormees Adrian Franco.
Prantslased ootavad nüüd eestlasi vastukülaskäigule. Loodetavasti avaneb tuleval aastal Pärnu noortel võimalus Prantsusmaale sõita ja nende eluoluga lähemalt tutvuda.
Allikas: Pärnu Postimees
Autor: Hanna Kivila
Samal teemal 
