Väike-Maarjas õpetatakse välismaa noortele maal elamist

Grusiinid, aserid, itaallased, sakslased, ukrainlased ja eestlased – kokku 32 noort kogunesid sel nädalal Väike-Maarjasse, et vahetada kogemusi, õppida kohaliku eluolu kohta ja seda, kuidas uusi teadmisi oma kodumaal kasutada.

Noortevahetuse eesmärgiks on muuta maal elamist populaarsemaks ja noori aktiivsemaks ning innustada neis tervet eluhoiakut. Üheskoos otsitakse võimalusi oma koduriigi maaelu parandamiseks ning elavdamiseks.

Foto: Heili Nõgene

Seni on noored külastanud Väike-Maarjas asuvat Kaarli talu, kus küpsetati leiba ja tutvuti talueluga, ning käinud Loksal Ermo Loodi sepikojas ja keraamika töötoas. Neljapäeval löödi aga segamini Väike-Maarja inimeste vihmane argipäev ning käidi mööda alevikku kohalikega suhtlemas ning asulaga tutvumas.

Seda tehti aga mängulisel moel, nimelt tuli võistkondadeks jagatud noortel kohalikega midagi vahetada, saada teada Väike-Maarja nime tekkimise legend, teha midagi vabatahtlikku, loetleda kohalikke kuulsusi, uurida välja, kuidas Väike-Maarjast Tallinna saada ja palju muud.

Mahlakamate ülesannete hulka kuulus kohaliku tantsu õppimine ning kellelegi kohalikest oma kodumaa rahvustantsu õpetamine. Tegevus tuli dokumenteerida, mistap kutsusid noored kõiki huvilisi õhtuks Väike-Maarja rahvamajja päeva jooksul tehtud humoorikaid videosid vaatama.

Noortel endil oli päevast jagada vaid positiivseid emotsioone, kuigi nende sõnul on eestlased üsna külmad. Siiski jäi neile meelde Väike-Maarja muuseumi klienditeenindaja, kes lahkesti kõigile soovijatele “Kaera-Jaani” õpetas.

See rõõmsameelne tüdruk oli Väike-Maarja gümnaasiumi 11. klassi õpilane Hannamari Soidla. “Nad olid nii toredad ja sõbralikud, tantsisid kaasa ja proovisid isegi laulda,” rõõmustas ta.

Ukrainast pärit Yevhenii Babenkole jäi eredaimalt meelde vabatahtlik töö. “Küsisime, et mis teil siin teha vaja oleks. Siis andis üks proua mulle kätte labida ja pani mind endale peenraid kaevama,” kõneles rõõmsameelne noormees naerdes.

Samuti Ukrainast pärit Yryna Pepryku sõnul on projekt väga oluline, et eri riikidest pärit noored näeksid, kuidas maal elatakse. “On huvitav, et mitmed maainimesed siin on teinud oma hobist töö. Kõigi elu eesmärk peaks olema raha teenimine sellega, mida ise teha armastad,” rääkis särasilmne neiu.

Aserbaidžaani päritolu Ramiz Aliyeni sõnutsi on Eesti maaelu tema kodukohaga võrreldes hoopis teistsugune. “Eestis on maaelu edendamiseks uskumatult palju võimalusi, siin võib ellu viia mitmeid loomingulisi projekte, kuid minu kodumaal nii ei ole,” rääkis ta. Ta lisas, et soovib Eestis õpitut Aserbaidžaani maaelu edendamiseks kindlasti ära kasutada.

Projektijuht Jekaterina Maadla on Tallinnast pärit, kuid juba mõnda aega Simuna kandis elanud. “Maale kolides avastasin, et siin ei paku sulle keegi midagi. Pead olema ise aktiivne ja ettevõtlik, et midagi saada,” rääkis Maadla projekti loomise põhjustest.

“Ma loodan, et noored saavad siit Väike-Maarjast positiivse kogemuse ja uusi teadmisi, et koduriigis maaelu tingimusi parandada,” ütles Maadla.

Töötubadele ja külaskäikudele lisaks näidatakse noortevahetuses osalejatele ka Põhja-Eesti kaunist loodust.

Üheskoos minnakse Äntu lähistele matkama ning õpitakse, kuidas metsas ellu jääda.

Noored tulid Väike-Maarjasse kokku projekti “Avasta maaelu ja tegutse” raames. Kuuest erinevast riigist pärit osalejaid on kokku 32. Noortevahetust rahastab SA Archimedes Euroopa Liidu Erasmus+ progammi vahenditest.

Allikas: Virumaa Teataja
Autor: Kristel Kaljuvee