Projektinoored uurisid Luual metsa ja folkloori seoseid

Projekti käivitajaks oli Sadala hoolekande ühing, ent kuna metsateema käsitlemiseks on Luual tunduvalt paremad võimalused, toimus projektikohtumine seal. Kaheteistkümne päeva jooksul tegid noored eri rahvaste metsalegendidel põhinevaid animafilme ja eri maade metsateemalisi vanasõnu illustreerivaid lühifilme. Koostati ka rahvusvaheline metsateemaliste mõistatuste kogu ja Luua arboreetumis kasvavaid puid tutvustav fotokogu ehk digiherbaarium. Herbaariumi koostamisel oli noortel palju abi Luua metsanduskooli õpetaja Lauri Toimi antud metsandustunnist ja Torma vallast pärit Liina Laurikaineni loodusfotokoolitusest.

Iga riigi esindus laulis linti ka ühe omamaise metsateemalise laulu ning tegi selle põhjal muusikavideo. Laulud salvestati Palamuse rahvamaja teisel korrusel asuvas salvestusstuudios Karmo Toome käe all. Muusikavideote pildipool pandi kokku enamasti eestimaises metsas filmitud kaadritest, mis andis eriti lõuna poolt pärit laulude puhul huvitava efekti. Et uhkemaid metsakaadreid saada, toodi üheks päevaks kohale isegi droon, mis võimaldas õhust filmida.

“Luua nn kaheksa tee rist on õhust filmituna suisa vapustav,” kinnitas projekti “Metsasuse mõju folkloorile” juht Valdi Reinas.

Muusikavideoid tehti rahvuspõhistesse gruppidesse jagunenuna, muid ülesandeid täideti segameeskondadega.

Noortelt noortele

Möödunud reedel tegi rahvusvaheline projektiseltskond pikema väljasõidu. Külastati Elistvere loomaparki ja Äksi jääaja keskust, imetleti Lähte vaatetornist avanevat vaadet vooremaastikule ja Taevaskoja müstilist ilu. Kavas oli käia ka Võrumaal Metsavenna talus, ent ajapuudusel tuli see retk ära jätta. Ent metsa rollist Eestimaal toimunud sõjasündmustes said projektis osalejad aimu Valdi Reinase jutu ja näidatud filmi kaudu. Paljud noored said aga Eestis esmakordse mustikal ja seenel käimise kogemuse ning valmistasid esimest korda elus moosi ja seenekastet. Nagu sellistel projektikohtumistel ikka, viidi ka Luua metsateemalises projektilaagris läbi eri rahvaste kultuuridele pühendatud õhtuid.

Valdi Reinase sõnul oli metsateemalise projekti üks olulisi põhimõtteid see, et eakaaslased õpetasid eakaaslasi, st et suurem osa teadmisi saadi teistelt projektis osalejatelt, kes olid ühes või teises valdkonnas kompetentsemad. Näiteks Türgi tiimi kuulus suisa professionaalne filmirežissöör Sefa Koz. Sellises noorteprojektis osalemist pidas ta enda jaoks ergastavaks kogemuseks, osalt ka seetõttu, et varem oli ta tegutsenud põhiliselt Aasia riikides.

Projektilaagris valminud anima- ja lühifilme ning muusikavideoid oli võimalik näha nii Luua kui ka Sadala publikul. Luual korraldati selleks 19. augustil eraldi üritus, Sadalas tuli rahvas 20. augustil rahvamajja kokku taasiseseisvumispäeva kontserti kuulama ning sai pärast seda osa ka projektinoorte digitaaltoodangu esitlusest. Pärast Luua esitlust viisid projektis osalejad isekeskis läbi hääletuse ning selgitasid välja parima anima- ja lühifilmi ning muusikavideo. Sadalas anti nende autoritele üle väikesed auhinnad.

Poolatarid Ewa Wala ja Karolina Kaczkowska ütlesid, et sellises projektilaagris osalesid nad esimest korda ja et väga tore on teha midagi tavapärasest erinevat, näiteks filmi.
“Tore on ka tutvuda teiste kultuuridega. Armeeniale ja Kreekale pühendatud õhtul tantsisime näiteks nende maade tantse ning meil oli väga lõbus,” sõnas Karolina.

Eesti huumor

“Siin näost näkku suheldes saame me aru, kui vähe me tegelikult üksteisest teame,” ütles türklanna Didem Titinci. “Eesti on üheksateistkümnes riik, kus ma viibinud olen, ning mulle meeldivad väga siinne vaikus ja rahu: minu mereäärne kodupaik on tugevasti ülerahvastatud.”

Gruusiast saabunud Mari Mekrabishvilile avaldas sügavat muljet see, kuidas Eestis loodusest hoolitakse. Tema kaasmaalasele David Sheklashvilile hakkas aga meeldima eesti huumor, millest külalised said aimu Valdi jutustatud naljalugude põhjal.

Elisavet Micha Kreekast kiitis projektikohtumise programmi ning võõrustajate lahkust ja vastutulelikkust. Ning Eesti loodust muidugi ka.

“Isegi teie pealinn Tallinn on tunduvalt rohelisem kui meie pealinn Ateena,” ütles Elisavet. “Kui koju jõuame, räägime oma sõpradele kindlasti, mida siin nägime.”

Projektis osalemist nautisid ka kohalikud noored. Luua neiu Greteliis Terve ja Sadala noormees Marten Sädeme kinnitasid, et kõige toredamad olid õhtused koosistumised, kooslaulmised ja koostantsimised. Ning augustikuist tähesadugi oli tore koos külalistega vaadata.

Valdi Reinase arvates oli 21. augustil lõppenud projekti üks olulisemaid tulemusi see, et noored said teadmisi metsast ja filmitegemisest. Ning muidugi leiti ka uusi sõpru ja saadi tuttavaks Eestiga.

“Et otsustasime projekti kaasata ka Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide noored, olid meie rahasaamise šansid üsna väikesed: nn partnerlusprojektidele eraldatakse vaid veerand kõigi projektide toetamiseks kasutada olevast rahast, ülejäänu läheb üksnes ELi riike hõlmavatele projektidele. Ent rahastusotsus siiski tuli ja tänu sellele saime pakkuda näiteks ukraina noortele võimaluse mõnda aega ka muust kui sõjast mõelda,” ütles Valdi Reinas.

Allikas: Vooremaa
Autor: Riina Mägi