Valige oma partnereid hoolikalt! – Kui partner osutub valetajaks…

21.-27.augustil korraldas Hiiumaa Noorsootöö Keskus noortevahetust „BECreative“, koostööpartneriks itaallased. Noori osales kahest riigist kokku 35 vanuses 13-17. Noortevahetus toimus Hiiumaal, KÜG Kõpu Õppekohas ning oli elamusterohke selle kõige negatiivsemas võtmes.

Kuidas kõik algas?
2014. aasta septembrist tuli meie kollektiivi vabatahtlik Itaaliast, kes hakkas läbi viima Itaalia Keele- ja Kultuuriklubi. Klubis osalenud noortele sai lubatud, et me organiseerime klubilistele noortevahetuse Itaaliasse, et nad saaksid oma õpitud teadmisi rakendada. Kõigepealt otsisin juba töös olevate projektide hulgast, kuid kahjuks oli vähe neid, kuhu oli kaasatud alaealisi noori. Seega otsustasin ise projektijuhina noortevahetuse partnerit otsima hakata. Kuigi vastuseid tuli vähe, laekus lõpuks meie asutuse e-postile kiri Itaaliast! Täpsemalt oli tegemist organisatsiooniga, kes oli pärit Matera lähedalt väikesest linnakesest. Kõik paistis sobivat: organisatsiooni ja kontaktisiku pikaajaline kogemus noortevahetustega, noorte vanusegrupp, partnerite teemasoovid, põnev asukoht. Noored isegi ei mõelnud pikalt, kui rääkisin neile partnerist ja näitasin, kus nad asuvad. Ainus probleem oli see, et itaallased ei saanud sel aastal ise kedagi rohkem vastu võtta ning soovisid, et meie suvel korraldaksime noortevahetuse ja 2016 aasta kevadel kutsuvad nemad meid vastu. Noortele mõte sobis ja kuna meil ei olnudki veel noortevahetuse korraldamises kogemust, otsustasime pakkumise vastu võtta ja proovida. Projekti planeerimine käis kiirelt, kuna partnerile sobisid pakutud teemad, kus põimusid ettevõtlus, loovus ja vabatahtlikkus ning välja mõeldud tegevused. Projekt sai esitatud aprilli lõpuks.

Esimesed kahtlused partneri pädevuses.
Juulis sain Noorteagentuurilt kirja, et meie projekti on otsustatud rahastada. Oli puhkuse aeg ja korraldamisega oli kibekiire. Suurem osa korraldamisest sain siiski lükata augustisse ning delegeerida kiiremad kohustused parasjagu tööl olevatele meeskonnaliikmetele. Peale otsuse saamist panin partneriga kiiresti paika tähtsamad asjad ning rääkisin läbi eelkohtumise aja. See oli esimene moment, kus ma korraks kahtlesin partneris. Ma isegi ei tea täpselt milles ma kahtlesin, aga see tekitas naljaka tunde. Nimelt oli ammu eelkohtumise ajaks kokku lepitud 10.august, mis neile oleks tähendanud 09.-dal tulemist ja 11.minemist. Millegipärast partner tõi välja kuupäevad 5.-7.august, väites, et selleks ajaks on jube keeruline pileteid saada. Samuti küsis ta üle asju, millest me korduvalt olime rääkinud. Need asjad süütasid tulukese põlema ja täiesti põhjusega.

Ja probleemid algavad…
Eelkohtumine jõudis aina lähemale. Selleks ajaks olin vahelduva eduga tihedalt partneriga suhelnud e-posti teel ja kõik oli kokkuvõttes alati arusaadav ning tundsin, et muretsemiseks põhjust pole. Ja siis, 4 päeva enne eelkohtumist, tuli jutu käigus välja, et partner on terve poolaasta suhelnud minuga Google’i tõlke abil ja ta ise inglise keelt väga hästi ei räägi! See oli tõeline šokk. Selle peale rääkisin kohe läbi meie itaallasest vabatahtlikuga, kes oli nõus meid vajadusel keeleliselt eelkohtumise ajal aitama. APV päeval tõttasime koos noortevahetuses osaleva noorega itaallastele Kärdla Lennujaama vastu, valmistades end ette kõige halvemaks. Kõige halvem tähendas naiivselt seda, et kui partner ütles, et ta inglise keelest aru saab, aga väga palju vastu ei räägi, siis tegelikkus oli see, et ta ei rääkinud ja ei saanud ka aru keelest. Tõlgiks oli temaga kaasas olev 14-aastane noormees, kes oli muidugi väga tubli, aga sisulisi asju oli väga keeruline arutada ning paljud asjad jäidki lahtiseks. Järgmisel päeval võtsin peale lõunat appi vabatahtliku, et me saaksime tähtsatest asjadest ühtemoodi aru. Tänu vabatahtlikule saime jutud aetud ja esialgsed kokkulepped tehtud. Päevakava, reeglite ja muude organisatoorsete teemadega oli ta päri ja lubas, et probleeme ei teki. Väljendasin oma pettumust keelebarjääri pärast ka partnerile, öeldes, et ma ei ole kindel kas me saame koostööd sedasi jätkata, kuna tundsin end reedetuna ning usaldus partneri vahel oli purunenud. Tema arvas, et ma muretsen liiga palju ja arvas, et noorte abil saame ilusti suheldud. Mina selles sugugi kindel ei olnud, sest ma ei uskunud enam, et nooredki inglise keelt oskavad nagu alguses partner oli väitnud. Kohe pärast eelkohtumise lõppu võtsin ühendust Noorteagentuuriga, kes julgustas ikkagi noortevahetust korraldama, kuid sain ka kinnitust, et sellist juhtumit pole veel varem teadaolevalt aset leidnud.

Olukorda arvestades tegime oma päevakava veidi ümber, mõtlesime sisutegevused hoolikalt läbi ning valmistusime raskeks kogemuseks. Lõpuks saabuski 21.august. Itaallased pidid saabuma õhtul. Olenemata eelkohtumisel läbi räägitud, e-maili teel korratud ja Itaalia vabatahtliku poolt veel emakeeles läbi räägitud transpordi-infost, ei jõudnud seltskond planeeritud praamile. Selle tõttu ootasid kõik Eesti poolt osalevad noored ja korraldajad pea kaks tundi enne, kui said ka ise ööbimiskohta. Muidugi lükkusid ka planeeritud tegevused hilisõhtusse.

Terve noortevahetuse jooksul ei möödunud päevagi, kus Itaalia grupp ei oleks meid üllatanud. Kõige raskem korraldaja ja vastutajana oli asja juures see, et itaallased – eesotsas noortejuhid – tulid enda arvates puhkusereisile ning olid noortevahetuse mõttest vaatamata suurele kogemusele hoopis teisiti aru saanud. See, mis me arutasime eelkohtumisel, oli nende jaoks täiesti tühine. Keelt ei osanud kumbki kaasasolnud noortejuht ning noortest vähemalt pooled ei osanud peaaegu üldse keelt. Partner oli siiski kaasa võtnud ühe 23-aastase noormehe tõlgiks peale minu hädaldamist eelkohtumise ajal, aga selles ma ei ole küll kindel, et noorteni jõudis see info, mida mina palusin edastada. Tundub ju kahtlane, kui eestlastest noortejuhid ei räägi midagi naljakat, kuid terve Itaalia grupp naerab, kui noormees on jutu edastanud. Lugupidamine meie ja meie programmi suhtes täielikult puudus. Itaalia noortel oli täiesti ükskõik, kui me palusime midagi teha või midagi keelasime. Kui teismelistele on selline käitumine ja suhtumine andestatav, siis kõige kurvem oligi asja juures see, et itaallaste noortejuhid käitusid sama ükskõikselt ja vastutustundetult. Lisaks sellele, ma palusin eelnevalt partneril Itaalia noortele ära seletada, millised on meie riigi seadused, meie noortevahetuse reeglid ning mida me nende noortelt ootame. Kõik partnerile sobis ja andis oma lubadused, kuid ühestki lubadusest noortevahetuse ajal kinni ei peetud ja kahjuks nad ka valetasid meile korduvalt. Kindlasti ei läinud see noortevahetus sedasi nagu me esialgu planeerisime ja lootsime, et võiks minna. Õnneks siiski sisutegevused õnnestusid ja meie noored jäid saadud kogemusega üldiselt rahule. See on peamine. Meie kui korraldajate ja noortejuhtide jaoks oli tegemist äärmiselt keerulise ja raske kogemusega, kuid kindlasti miski, mis jääb igaveseks meelde ning edaspidi oleme palju osavamad partnerivalikul.

Mis siis oleks pidanud teisiti tegema?
Loo moraal on see, et kindlasti tasub partneritega suhelda eelnevalt Skype’i teel. Antud juhul ma muidugi ei ole kindel, kas ma oleksin kevadel Skype’i teel suhelnud sama inimesega, kellega e-posti teel. Tegelikult, ei ole ma isegi hetkel kindel kas e-posti teel ma suhtlesin alati sama inimesega. Siiski, videokõne annab kindlasti veidikenegi kindlust. Samuti ei tasu jätta eelkohtumise ja noortevahetuse vahele nii lühikest vahet, et partner peab noortevahetuse piletid enne eelkohtumist ära ostma. Nii ei ole väga palju võimalusi partneri vahetamiseks, kui peaks vajadus tekkima. Samuti ei tasu kunagi kahelda eelkohtumise vajalikkuses.

Kaidi Ojasoo
Projektijuht
Hiiumaa Noorsootöö Keskus

Lisatud Noorteagentuuri kommentaar:

Hiiumaa Noorsooöö Keskusega juhtunu on äärmiselt kurb ja kahetsusväärne, kuid aeg-ajalt tuleb ette ka negatiivsemaid kogemusi. Õnneks küll harva. Saamegi siinkohal öelda vaid seda, et partnerite tausta ja keeleoskust tasub igal juhul kontrollida. Eriti siis, kui partner leitakse mõne e -kanali ja mitte isikliku kontakti kaudu. Selleks soovitame alati teha Skype -vestlusi, korduvalt kui kahtlused püsivad. Ka soovitame planeerida eelkohtumise võimalikult varakult, et pärast seda oleks veel võimalik midagi muuta kui vaja. Kasvõi projekt edasi lükata, kuni leitakse uus partner. Oleme Euroopa Komisjonile tegemas ka ettepanekut, et partneri leidmise platvormile OTLAS saaks juurde lisada partneri kohta tagasiside andmise võimaluse. Nii on võimalik hoiduda partneritest, kellega on juba eelnev negatiivne kogemus olemas. Töötame selle nimel. Loodame, et negatiivne kogemus ei ole maha tõmmanud Hiiumaa Noorsootöö Keskuse indu rahvusvahelist noorsootööd siiski edasi teha ning soovime neile palju jaksu!

Lisaks veel mõned lingid, kust häid nõuandeid partnerluse kohta lugeda:

• https://euroopanoored.eu/rahastus/projekti-kvaliteet/partnerlus
• https://euroopanoored.eu/blogi/nouanded/motted-markused-ja-nouanded-parast-teist-projekti-kus-olen-olnud-projektijuht/