Türgi koopad ja kodune lugemispesa

Põltsamaa ühisgümnaasiumil on käsil põnev koostööprojekt Rootsi, Bulgaaria ja Türgi partnerkoolidega, mille eesmärgiks on arendada lastekirjanduse uurimise kaudu demokraatiat ja kultuuridevahelist mõistmist.

Septembri lõpus ja oktoobri alguses käis Põltsamaa ühisgümnaasiumi esindus projektikohtumisel Türgis. Kokku saadi Türgi ajaloolises Kapadookia regioonis, täpsemalt Nevsehiri piirkonnas. Sealne projektipartner, Ozel Altinyildiz Ilkokulu on umbes kahe tuhande õpilasega erakool. Seekordne projektikohtumine oli juba kolmas: umbes aasta tagasi saadi kokku Rootsis Karlstadis ning tänavu aprillis Põltsamaal. Türgis esindasid Põltsamaa ühisgümnaasiumi kooli direktor Aimar Arula, projektijuht Annika Kallasmaa, inglise keele õpetaja Marika Viks ning klassiõpetaja Külli Kalvist.

Projektijuhi Annika Kallasmaa sõnul tehti Türgis kokkuvõtteid teisest projektiperioodist. Kui esimesel perioodil olid partnerkoolide lapsed ja õpetajad uurinud oma maa lastekirjandust, siis teisel perioodil tutvuti partnerriikide lastekirjandusega.

“Kui Rootsi autoreid eesotsas Astrid Lindgreniga on eesti keelde tõlgitud palju, siis bulgaaria ja türgi lastekirjanduse eestikeelsete näidete leidmisega oli suuremaid probleeme,” ütles Annika Kallasmaa. Külli Kalvist lisas, et veelgi suuremas hädas olid bulgaarlased ja türklased eesti lastekirjanduse türgikeelseid näiteid otsides.

“Ehkki bulgaaria ja türgi lastekirjanduse näiteid leidsime tõesti vähe, suutsime nendega seoses laste jaoks päris vahvaid tegevusi välja mõelda,” ütles Marika Viks. “Toredat materjali oli meil kogunenud ka esimesest projektiperioodist. Juunis käisimegi Tallinnas Kadrioru Saksa gümnaasiumis lugemisprojekti-de sünnipäevapeol, mida peeti seminari vormis. Tegime seal nn lauaettekande, kus tutvustasime teistele oma rahvusvahelise lastekirjanduse projekti raames välja mõeldud lauamänge, interaktiivseid mänge jms. Saadud kogemuste levitamine on üks
projektis püstitatud ülesandeid.”

Tänu rahvusvahelisele projektile on Põltsamaa ühisgümnaasiumi 1.-6. klasside õpilased saanud teadmisi mitte üksnes rootsi, bulgaaria ja türgi lastekirjandusest, vaid ka nende maade kultuurist laiemalt. Mõned klassid on korraldanud projektipartneritega ka veebikohtumisi. Laste reisimist kõnealune projekt nimelt ette ei näe. Nende suhtlemisvõimaluste avardamisel rõhutakse rohkem digitehnoloogiale.

Ühised tulevikulood

“Nüüd alustame kolmandat projektiperioodi, millel teemaks ühiste tulevikuteemaliste lugude kirjutamine,” ütles Annika Kallasmaa.

Lugusid hakatakse kirjutama nii, et ühe partnerkooli üks grupp alustab seda, saadab siis teise partnerkooli, kus seda jätkatakse jne. Algselt võib tekst olla kirjutajate emakeeles, ent enne edasisaatmist tuleb see inglise keelde tõlkida. Luua võib ka tulevikuteemalisi koomikseid ja filmiklippe.

Kapadookia piirkond, kus projektikohtumine toimus, on väga eriline piirkond: sealseid maastikke on kujundanud vulkaanist miljonite aastate jooksul välja voolanud lava. Ulmelisi kuumaastikke on inimesed hiljem ära kasutanud mitmesuguste rajatiste jaoks: pehmesse tuffi on uuristatud kirikuid, kabeleid, kloostreid ja suisa terveid linnu. Ka Põltsamaa õpetajad elasid projektikohtumise ajal Göreme linnas väikestes koobashotel-lides.

“Kui ma esimest korda Kapadookia maastike pilte nägin, tundus uskumatuna, et selline paik üldse maa peal olemas on. Aga nüüd olen seda oma silmaga näinud,” ütles Marika Viks.

Tema sõnul olid võõrustajad
väga lahked oma maad ja kultuuri tutvustama: Eesti, Rootsi ja Bulgaaria partneritele näidati vabaõhumuuseumi, maa-aluseid kirikuid, traditsioonilise keraamika ja ebrusiidsallide valmistamist, veinimaju, rituaalset tantsu tantsivaid dervišeid ja muud põnevat.

3D õppefilmid

Loomulikult said külalised tutvuda ka võõrustajakooliga. Ozel Altinyildiz Ilkokulu koosneb lasteaiast, põhikoolist ja gümnaasiumist, igaüks neist tegutseb eraldi majas. Kui asutatud on kool 1998. aastal, siis praegused hooned on vaid kolm aastat vanad ning neis on Marika Viksi sõnul olemas kõik, millest õpetaja unistada oskab. Külli Kalvistile jättis sügava mulje näiteks 3D klass, kus lapsed saavad, vastavad prillid ees, 3D õppefilme vaadata. Need on küll enamasti vaid viie-kuue minuti pikkused, ent see-eest on neid tohutus valikus.

Kõige rohkem avaldasid põlt-samaalastele siiski muljet Türgi partnerkoolis valitsenud õpilaste ja õpetajate vahelised suhted: need olid väga inimlikud ja soojad. Ning kui meie koolides on ülekaalus naised, siis sealses koolis oli väga palju mehi, kusjuures isegi lasteaiaõpetajate, koristajate ja köögipersonali hulgas.

“Erakoolil on muidugi suured võimalused, aga samas saame öelda, et oleme ka ise Türgi partnerkoolile milleski eeskujuks olnud: kui nende esindajad aprillis Põltsamaal käisid, sattusid nad tohutusse vaimustusse meil kasutusel olevatest robootikakomplektidest. Nüüd on neil endal samasugused olemas ja robootikatunnid käivad täie hooga,” ütles Marika Viks.

Järgmine projektikohtumine toimub kevadel Bulgaaria pealinnas Sofias. Enne Türgi projekti-kohtumist, 22. septembril sai aga Põltsamaa ühisgümnaasiumis teoks veel üks lastekirjanduse projektiga seotud tore sündmus: Lille tänava õppehoone teise korruse jalutusruumis avati mõnus kott-toolide, raamaturiiulite ning lauamängude mängimiseks mõeldud madalate laudadega lugemispesa. Selle valmimisel oli eestvedajaks õpetaja Marika Viks. Mööbel, mida aitas valida kunstnik Ingrid Grünvald, sai soetatud projektiraha eest. Ingrid maalis lugemispesa kaunistamiseks ka kaks toredat pilti. Lugemispesas olevad raamatud on aga lahkete annetajate kingitud ning samal viisil kavatsetakse miniraamatukogu täiendada edaspidigi.

“Lugemispessa võivad vahetunni ajal tulla kõik lapsed, kes lugeda või lauamänge mängida tahavad,” ütles Marika Viks. “Seal saab ka mõne koolitunni läbi viia,” lisas Annika Kallasmaa.

Lastekirjanduse teemalist projekti, milles Põltsamaa ühisgümnaasium osaleb, viiakse ellu programmi Erasmus+ toetusel.

Autor: Riina Mägi

Allikas: Vooremaa