Martin Noorkõiv jagas noorteorganisatsioonide juhtidega kogemusi juhiks olemisest

SA Archimedes ja ENL korraldasid meie jaoks imehea ja kasuliku kaasamiskoolituse Piret  Jeedase juhtimisel ning Kati Orava ja Margus Timmo kaasjuhtimisel. Kaasamislabori raames  kohtusime Domus Dorpatensise juhi Martin Noorkõivuga, kokkuvõtte leiate allpool. Loodame, et  me nopitud mõtteterad inspireerivad teid sama palju kui meid.

Juht loob keskkonna

“Ma olen töötanud selle nimel, et mul ei oleks tavalist tööpäeva,” rääkis Martin Noorkõiv, kes on palju vaeva näinud, et tal ei oleks päevakava, kindlat rutiini. Igapäevaselt töötab ta sotsiaalses ettevõttes Domus Dorpatensis, mis viib läbi programmi DD Akadeemia ning kus ta tegeleb põhiliselt programmi koostamise, sisuloome ning sotsiaalse ettevõtte poolega.

Tema jaoks on oluline teha enda jaoks olulisi asju: kirjutada artikleid; mõtteid üles, millest kunagi saavad artiklid; palju lugeda, peamiselt filosoofilisi teoseid.

“Ma olen selline juht, kes teeb neid asju, mis on olulised ning panen fookuse strateegiale ja meeskonnale,” rääkis ta.

Kui organisatsioonil on ühiskonnas funktsioon, siis järelikult on ta Martini arvates hästi juhitud. Ta ei usu, et organisatsioon saab toimida ilma juhita. “Võib-olla saab ta toimida ilma hierarhiata, aga mitte ilma juhita,” sõnas ta. Näiteks arvutimänge tootvas ettevõttes Valve, ei ole traditsioonilises mõttes hierarhiat, kuid inimesed koonduvad siiski meeskondadeks inimese ümber, kel on idee. Juht loob selle keskkonna võimalikkuse.

Martinit on aidanud paremaks juhiks saada halb juhtimine. “Teen midagi valesti, saan vastu näppe, teen korra veel, saan uuesti vastu näppe ja saan aru, et teen valesti ning siis püüan seda muuta,” selgitas ta.

Noorele juhile soovitab juhtida asju, mille ühiskondlik funktsioon ei ole veel nii oluline või mille funktsioon on väga lihtne ja selge ning seal saab erinevaid variante proovida. Ta toob välja noorteorganisatsioonid ning õpilasesindused.

“Juhi asju, mille ühiskondlik funktsioon ei ole veel nii oluline või mille funktsioon on väga lihtne ja selge.” 

Kaasamisel tuleb teada, mida saada tahad

Martin on enda jaoks avastanud, et kaasata tuleb inimesi nii, et idee, n-ö raam, mida sellest saada tahad, on olemas, sest siis see toimib. Lihtsalt n-ö valge lehena inimestele läheneda pole mõtet.

“Teeselda ei ole mõtet. Kui ma mõtlen läbi, mille osas ma tegelikult juba tean, mida teha tahan, ja mille osas ei tea, siis kaasata on mõtet vaid nende teemade osas, kus juht päriselt on valmis kuulama ja teiste sisendit arvestama,” rääkis Martin.

“Panen raami ette ja minuga liituvad need inimesed, kes on sellest samuti huvitatud,” rääkis Martin, kelle sõnul organisatsiooni missioon ongi see n-ö raam, kuhu asjad sisse pannakse ning kui on missioon, siis on ka vastutus ühiskonna ees.

“Kui missioon on tõsiselt mõeldud lause, siis on sealt väga palju tuletatav. Sa ei saa midagi teha, kui see ei ole missiooniga kooskõlas.”

Martini arvates on noorte kaasamise puhul oluline viia see konteksti, mis on noorte jaoks normaalne, näiteks koolikeskkond, ja integreerida see sinna. Ideaalses maailmas tuleb see tema arvates kodust kaasa, aga praegu on pere ja kodu mõju palju väiksem ning seega jääb variant seda integreerida süsteemi, mis on juba olemas, aga selleks tuleb teada, mida noored teevad ja mis neid huvitab. Näitena toob ta SPIN programmi.

Õppida rahulik olema ka probleemide olemasolul

Kuigi Martin on ka ise paar korda läbi põlenud, on seda tema arvates võimalik vältida. “Me puhkame ja töötame. Stress vs rahu. See on suur pettekas. Peame õppima olema rahulikud ka siis, kui meil on probleeme,” rääkis Martin. “Kui sa õpid olema rahulik ainult siis, kui keegi sind ei sega, siis see pole jätkusuutlik.”

Ta tegeleb mediteerimisega ning kasutab seda selleks, et oma närve keerulisel hetkel rahustada. Tema arvates on oluline aktsepteerida, et kogu aeg lähevad mõned asjad halvasti ning me peame õppima elama sellega rahus.

Ta rääkis loo sellest, kuidas varem oli ta alati enne avalikku esinemist närvis, aga sai sellest jagu. Nimelt oli ta ETV-s otse-eetris, kus tal oli mikrofon kõrvas, mis ütles: täida viis minutit eetriaega. “Mul polnud ühtegi mõtet. Ma ei mäleta, mida tegin, aga midagi tegin, ja sain sellega hakkama,” meenutas Martin, kes õppis sellest seda, et kuigi see olukord tundus tol hetkel ületamatu, sai ta sellega hakkama.

“Peame õppima olema rahulik ka siis, kui on probleeme ning aktsepteerida, et kogu aeg läheb midagi halvasti ning seega teatud stressitase on paratamatu.” 

Noored peavad rohkem arutama, mitte arvama

“Meil on vaikselt juba liiga palju noortel oma arvamust,” ütles Martin. “Me oleme kõik liiga rumalad, et kindlalt oma arvamusi jagada. Marju Lauristin võib-olla pole enam nii rumal, aga noortel ei peaks kindlasti veel olema oma väljakujunenud arvamusi.”

Tema arvates peaks noortel olema rohkem kohti arutamiseks. Talle tundub, et varem oli neid kohti, kus inimesed koos arutamas käisid, rohkem – tegemist on sotsiaalse praktikaga, mis on ära kadunud. “Füüsiliselt samas ruumis arutades on sund empaatiaks, tuleb olla teise inimese suhtes tundlikum ja sõbralikum, sest muidu saad füüsiliselt peksa,” rääkis ta.

Martin selgitas, kuidas talle meeldib Facebook’is parempoolsete vaadetega inimestega maailmaasjade üle arutada. “See võtab paar kirjavahetust, kus ma ükshaaval nendega kirjutan, kui nad on valmis rääkima ja jõuame diskussioonini ning kirjanduse soovitamiseni,” selgitas Martin, kes alustab vestust eeldusega, et nad pole rumalad. “Ma tahan teada, et miks nad mõtlevad nii, kuidas nad mõtlevad, sest igaühel on oma peas pilt maailma toimimisest ja need võivad olla loogilised. Nende jaoks on see väga loogiline.”

Martini lugemissoovitused:  Patrick Lencioni “5 põhjust, miks meeskonnad ei toimi”, mis on meeskonnausaldusest. Jim Collinsi “Heast suurepäraseks”, mis keskendub organisatsioonistrateegiale.

Kohtumise läbiviimist korraldasid: Britt Järvet, Eva Edovald Küsimused valmistasid ette:  Aurora Ursula Joala, Dely Kroll, Maanus Avik Mari Kongi, Maria Sikk ja Marleen Rootamm Visuaalseid ja verbaalseid noppeid tegid:  Mariell Raisma, Kätlin Kink, Mari Kass, Aljona Galazan

Materjal on koostatud noorteorganisatsiooni juhtidele suunatud koolitusel       “Kaasamislabor”, mida viidi ellu Euroopa Sotsiaalfondi 2014-2020 tegevuse        “Noorsootöötajate koolituste arendamine” raames.