MIHUSE VIDEO #2: Mis imeloom see noorsootöö siis ikkagi on?

Mihuse video #2 esitab küsimuse “Mis on noorsootöö tegelikult ja mis väärtusi see kannab?”
Vastavad ajakirjanik Eeva Esse, karjäärinõustaja Tiina Saar-Veelmaa, Noored Kooli
värbamis- ja turundusjuht Maris Viires ning Marju Kõivupuu, Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste Instituudi vanemteadur.

Samal teemal avas mõtteid ka Birgit Rasmussen Mihuse nr. 18 ning siinkohal pakume head võimalust tema arvamust avaldada. Loe sinagi!

Noorsootöös peitub võti noorte maailmavaate kujundamisel,Birgit Rasmussen (2015)

Noorsootöö rolli väljaselgitamine

Noorsootöö roll tervikuna ühiskonnas on selge. Selle näiteks on kasvõi noorsootöö seadus, mille olemasolu iseenesest juba näitab noorsootöö olulisust.

“Praegusel ajahetkel ühiskonnas vihakõnet ja äärmuslikke hoiakuid tekitavate arengute seisukohast on ka noorsootööl oluline roll avada noortele nende teemade seoseid ning selgitada põhjusi – ehk toetada noori nende seisukohtade kujundamisel.”

Noorsootöötaja kutse-eetikas on olulisel kohal noorte võrdne kohtlemine, lugupidav ja salliv suhtumine ning maailmavaadete arvestamine. Need noorsootöö alused loovad noortele võimaluse käesolevate probleemidega toimetulekuks (Eesti Noorsootöö Keskus, 2015). Lisaks on noorsootöös palju häid toetavaid praktikaid, näiteks Erasmus+ programmi noortevahetus, kus keskendutakse muuhulgas ka sallivuse suurendamise toetamisele (European Council, 2012). Noorsootöös on lisaks toodud näidetele mitmeid instrumente, mis aitavad ennetada noorte äärmuslikke hoiakuid, mh pagulaskriisi suhtes.

Nüüd on aga vaja edasi mõelda, mis võimalusi noorsootööl veel on. Jah, me saame midagi ära teha, kuid küsimus on – mida täpselt ja kuidas? 2015. aastal kutsuti valdkonna inimesi mitmel korral kokku, et sarnastele küsimusele mõelda. Tänapäeval muutub maailm ning sündmused arenevad väga kiirelt. Nii on ka see olukord noortevaldkonna jaoks uus ja vajab teistmoodi lähenemist.

Augustis korraldati Eesti Noorsootöötajate Ühenduse, Tartu Ülikooli Eetikakeskuse ja Tallinna Ülikooli Pedagoogilise Seminari koostöös eetikakohvik „Teadmiste Pada”, mis keskendus noorsootöö väärtustele. Teemadena pöörati tähelepanu ka probleemidele, mis tekitavad nii noorsootöötajates kui noortes äärmuslikke hoiakuid. Põhiliselt räägiti väärtuskonfliktidest, mis võivad tekkida, kui inimese enda hoiakud ja väärtused ei lähe kokku noorsootöös kokkulepitud kutse-eetika ning väärtustega. Eetikakohviku maailmakohviku aruteludel räägiti vastuolusid tekitavatel teemadel, nagu näiteks LGBT, vihakõne ning pagulased, mis ilmselt jäid kõigile osalejatele kõige tulisemate vaidluskohtadena enim meelde (Eetikakohvik, 2015). Sellega tehti hea sissejuhatus, et väikeses ringis kombata piire ning tunnetada noortevaldkonna inimeste meelsust. Võib öelda, et ka väikeses seltskonnas koorus nii mitmeidki vastakaid arvamusi. Üks aspekte, mis lõpuks kõlama jäi, oli see, et noorsootöötajad peaksid olema noorte jaoks objektiivse info edastajad, et noortel oleks võimalik võtta vastu adekvaatseid otsuseid ilma mõjutusteta. Noored peaksid oskama oma arvamust argumenteerida, mitte lihtsalt emotsioone vihakõnena väljendada. Selle arutelu ajal mängisid kõik osalejad ka väärtuste mänge, mis tõepoolest pani mõtlema väärtustele, millele tuginedes me oma otsuseid teeme ja seisukohti kujundame.

Kõik erinevad. Mõned võrdsed?

Eesti Noorsootöö Keskus on korraldanud noorsootöö nädalat juba viis aastat, et anda noorsootöö tegijatele üleriigiline võimalus enda head tööd esile tõsta nii kohalikul kui riiklikul tasandil nii otsustajate kui ka laiema avalikkuse silmis. Selleaastane noorsootöö nädal toimus üle-eestiliselt 2.–8. novembrini 2015 ning läbivaks teemaks oli „Kõik erinevad. Mõned võrdsed?”. Inspiratsiooni sai nädala teema just nimelt meediast läbi käinud vastakatest teemadest ja vajadusest leida selles kõiges noorsootöö rolli. Noorsootöö nädalaga keskendusime noorsootöö põhiväärtustele, milleks on tolerantsus, võrdsus ning avatus. Noorsootöö kaudu omandavad noored ka väärtushinnanguid, mis aitavad Eestis luua sõbralikku keskkonda ka teiste rahvaste jaoks. Me oleme kõik erinevad ning erinevus rikastabki, ometi jääb teemakäsitlusi jälgides sageli mulje, et mõned on võrdsemad kui teised. Nädala täpne pealkiri sündis koostöös töörühmaga, kuhu kuulusid esindajad Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendusest, Eesti Huvijuhtide Liidust ning Eesti Noorteühenduste Liidust. Seekordse noorsootöö nädalaga soovisime tähelepanu pöörata noorte ja kogukonna sallivuse suurendamisele erinevate teemade suhtes, mis põhjustavad vihakõnet ning äärmuslikke hoiakuid. Viimase aja ühiskondlikud arengud on kutsunud eestlastes esile agressiooni ning teadmatusele ja hirmule tuginevaid hoiakuid. See oli ka üks põhjustest, miks korraldati mõttekoda „Noorsootöö roll sõbraliku Eesti kujundamisel”. Mõttekoja aruteludes osales üle kahekümne noortevaldkonna esindus- ja katusorganisatsioonide ning noorsootööd õpetavate kõrgkoolide esindaja. (Enn, 2015)

Noorsootöö roll sõbraliku Eesti kujundamisel

Kui eetikakohvik tegi väikese sissejuhatuse, siis Eesti Noorsootöö Keskuse ja SA Archimedes Noorteagentuuri korraldatud noorsootöö nädala mõttekoda „Noorsootöö roll sõbraliku Eesti kujundamisel” soovis keskenduda ühele konkreetsele teemale – selgitada noorsootöö rolli sallivama ja sõbralikuma ühiskonna kujundamisel ning pagulasnoorte kohanemisele kaasaaitamisel. Noorsootöö ei ole kindlasti ainus ega kõige olulisem lahendustee selle probleemi lahendamisele kaasaaitamiseks, kuid kindlasti on see üks võimalustest, millel on suur potentsiaal noorte elus ja seega ka ühiskonnas midagi muuta (Enn, 2015). Sarnaseid mõttekodasid või kohtumisi teemadel, kuidas suurendada sallivust ja kohelda kõiki inimesi võrdselt, korraldati noorsootöö nädala raames üle kogu Eesti.

Esimene mõttekoja päevaosa keskendus Eesti hetkeolukorrale. Sõbraliku Eesti eestvedaja Helen Sildna avas mõttekoja, tuues välja, et hoolivus teeb Eesti paremaks, viha aga hoopis pimedaks. Lisaks pidas ta tähtsaks rääkida ühiskonna põhiväärtustest, milleks on hoolivus, ausus, võrdsed võimalused, legaalne kaitse, inimväärne elu kõigile meie ühiskonnaliikmetele, hoolimata rassist, religioonist või seksuaalsest sättumusest. Kõik need punktid oleks justkui välja võetud noorsootöötaja kutse-eetikast, mis näitab, et meie valdkonna eetika võiks vabalt kehtida ka kogu ühiskonnale. Päevajuht Ülly Enn tõi välja, et see, kuidas saaks noorsootöö veelgi rohkem kaasa aidata sallivama ja sõbralikuma ühiskonna kujunemisele, on otseselt seotud sellega, kuidas inimesed saavad aru noorsootööst ja selle põhiväärtustest, noorsootöötaja missioonist ja kutse-eetikast. Noorsootöö puhul ei saa piirduda ainult erialase missioonitundega ja kutse-eetikast juhindumisega. Need on üldpõhimõtted, millest lähtudes aitavad noorsootöötajad noortel saada paremateks inimesteks. Kristi Ockba (MTÜ Mondo) ja Kristina Papsejeva (Eesti Seksuaaltervise Liit), kes osalesid ka augustis toimunud eetikakohvikus, tõid oma ettekannetes välja eelmiselgi korral puudutatud teema – väärtuskonfliktid.

“Igaüks peaks oma väärtusi teadvustama ja läbi mõtlema, kuid vajadusel neid ka muutma või tunnistama, kui seisukohta võtta ei oska või julge.”

Sarnaselt eetikakohvikuga ilmnes mõttekojaski asjaolu, et noorsootöötajad peaksid noortele objektiivse info põhjal selgitama, mis maailmas toimub, mitte suruma peale oma hoiakuid ja arusaamu, sest kõigi inimeste väärtushinnangud ei ole eetikakoodeksitest välja kirjutatud. (Enn, 2015)

Järgmine päevaosa keskendus näidetele 26 MIHUS 18 meilt ja mujalt. Jassin Rezai Soomest tõi isiklikele kogemustele tuginedes välja, et noorsootöös on väga palju lähenemisviise, mis saavad pakkuda väärt tuge noorele kohanemisprotsessis, tema eneseusu ja positiivse maailmapildi taastamisel ning kontaktide ja sõprussuhete loomisel eakaaslastega. Ühe näitena tõi ta välja spordi kui ühe võimsama integratsioonimeetodi. Ka meie oma noortelaagrite võrgustiku esindajad on öelnud, et palli oskab mängida igaüks, sõltumata taustast. Eestis elav Hollandist pärit Umberto Dorus Geerts tõi Hollandi noortevaldkonna ühe väljakutsena välja, et kui pikalt tugines noorsootöö multikultuursele ühiskonnale ja kultuuridevahelisele õppimisele, siis nüüdseks on selge, et see ei viinud soovitud tulemusteni ja tuleb võtta uus suund. Gea Grigorjev rääkis MTÜ Pagula tegemistest Läänemaal ning tõi välja, et nende eesmärk on integreerida sõjapõgenikke sedavõrd hästi, et nad oleksid võimelised ka kogukonda panustama. Kuigi tegemist pole noorsootöö organisatsiooniga, näeb Grigorjev, et noored on üks oluline partner ja ressurss, et oma eesmärkideni jõuda. (Enn, 2015)

Päeva kolmas osa keskendus grupiaruteludele, millega püüdsime leida vastuse küsimusele „Mida ja kuidas saaks (nüüd veel) noortevaldkonnas ära teha?”, ning sealjuures mõeldes eelkõige mõttekoja teemale, mis on seotud sõjapõgenikega. Kõige enam jäi kõlama, et noortega tegelevatele inimestele oleks vajalik eraldi tugisüsteemi nii koolituste, abimaterjalide kui muu toetuse näol.

“Noorsootöötajatel jääb tihtipeale puudu julgusest või teadmistest, kuidas noortega vastuolulistel teemadel rääkida, ning tugivõrgustik oleks üks lihtsamaid lahendusteid.”

Kõrva jäi ka asjaolu, et noortevaldkonnalt eeldatakse ja oodatakse suuremat sõnavõttu ning arvamuse avaldamist, et ka teised julgeksid samadel teemadel seisukohta võtta. Lahendustena pakuti välja veel tugisüsteeme noortele, erinevaid rollimänge, noorte kaasamist sõjapõgenike heategevusüritustele, noorte ühistegevusi pagulasnoortega ning kriitilise mõtlemise arendamist noortes. Toodi välja, et noorsootöös ei saa olla keskkonda, mis ei sobiks sõjapõgenike toetamiseks ja kaasamiseks, lisaks tuleks kõigeks selleks teha koostööd ka teiste võrgustikega, et üksteise tegevust toetada. Ühe teemana kerkis esile asjaolu, et tegemist on laiema väärtustega seotud probleemiga ning seetõttu võib olla vaja noorsootöö väärtusi ja põhimõtteid üle vaadata ning kaasajastada. (Enn, 2015)

Kuidas edasi?

21. sajandi üks suuremaid väljakutseid on inimõiguste tagamine kõigile (Council of Europe, 2012). Noorsootöös on kogemusi sallivuse suurendamisel ning väärtused, mis seda kõike toetavad. Pagulaskriisi meie keskkonnas veel pole, seega me ei tea tegelikult, kas sellega toimetulekuks piisab ainuüksi sallivusest ja noorsootöö väärtustest. Potentsiaal selle probleemi leevendamiseks ühiskonnas on noortevaldkonnas olemas, kuid kas noorsootöötajates on valmisolek sellega tegeleda? Teine pool on pagulasnoorte integreerimine meie keskkonda – kuidas noorsootöö saab neid toetada, et nad ka tegelikult oleksid selleks valmis? Küsimusi on palju ning mitte ainult sõjapõgenike puhul – 2015. aasta tõi kokku väga palju vastuolulisi teemasid, millega noorsootöö peab hakkama lähiajal rinda pistma. Uuele olukorrale tuleb otsa vaadata ja jätkata sarnaste aruteludega, millega möödunud aastal algust tehti. Ainult nii jõuame lahendusteni, mis viivad edasi ja toovad tulemusi!

Allikas: Mihus 18