Rahvusvaheline noorteseminar tõi otsustajad ja noored ühise laua taha

Edukaid, inspireerivaid ning meeldejäävaid Erasmus+ projekte toimub igal aastal üle Eesti kümneid ja kümneid. Järgnevatel nädalatel jagame Noorteagentuuri kodulehel viimase kahe aasta silmapaistvaid projektilugusid, mis käsitlesid üle Euroopa kõneainet pakkuvaid teemasid, nagu näiteks kodanikuaktiivsus, kultuuridevaheline dialoog, eelarvamused ja stereotüübid ning tõrjutuse vastu võitlemine.

Esimene lugu viib meid 2016. aasta sügisesse ning imeilusasse Rõugesse.

20.-26. oktoobril 2016. aastal leidis Rõuge noortevolikogu eestvedamisel aset Erasmus+ noorteosalusprojekt pealkirjaga „Youth in Open Governance Partnerships“. Rahvusvaheline noorteseminar käsitles selliseid teemasid nagu kriitiline mõtlemine, küber- ja meediakirjaoskus, kodanikuaktiivsuse arendamine ja poliitiline kaasatus.

Projekti oli kaasatud partnerid kolmest erinevast riigist: Türgist, Gruusiast ning Lätist. “Partnerite valikul lähtusime sellest, et partnerid oleksid projekti käigus arutelule tulevate teemadega kursis, orienteeruksid antud valdkondades hästi ning oleksid motiveeritud vastava probleemiga tegelema ja lahendusi leidma,“ selgitas projekti üks eestvedajaid Katri Kõva.

Seminari käigus korraldati mitmeid arutelusid, kuhu olid kaasatud nii projektis osalevad noored, kui ka kohalikud otsustajad. Samuti toimus suur konverents, kuhu kaasati noori ka väljastpoolt projekti ning erineva tasandi otsustajaid ja omaala spetsialiste. Projekti juures oli üks olulisemaid aspekte ka kajastus ning kuna projekti sihtrühm olid noored, oli väga oluline roll sotsiaalmeedial. Ühe päeva teema oligi leida parim viis, kuidas läbi sotsiaalmeedia jõuda noorteni.

„Projekti ajal kasutasime peamiselt ‘’maailmakohviku’’ meetodit. Soovisime, et noored reaalselt ka ise midagi ära teeks ja seeläbi õpiks. Selleks korraldasime väikese võistluse. See nägi välja nii, et erinevad grupid töötasid välja idee, kuidas sotsiaalmeedias kõige paremal viisil noorteni jõuda. Noortel oli aega selle rakenduse, lehe või muu sarnase viisi välja töötamiseks ning siis tegime eksperimendi, kelle idee saab enim jälgimisi ning hiljem analüüsisime tegevust. Analüüs oli väga oluline osa terve projekti jooksul. Väga oluline on, et noored peale tegevuse lõppemist kaardistaksid enda jaoks, mida nad sellest õppisid ning missuguse uue teadmise nad endaga kaasa võtad. Kõige emotsionaalsem ning osalejatele enim meeldinud meetod oli ‘’külakohvik’’. Iga noor sai endale rolli ühiskonnas ning seisukoha, mida ta esindas. Kogukonnas tuli ära lahendada probleem ning leida lahendus, mis kõigile osapooltele sobib,“ räägib Katri Kõva projekti tegevustest.

Rahvusvahelise noorteseminari eesmärkideks seati, et kõik osalenud noored jääksid projektiga rahule ning õpiksid ja saaksid uusi teadmisi avatud valitsemise põhimõtetest. Samuti soovisid korraldajad, et projektist võtaksid endaga kaasa uusi teadmisi ka otsustajad. „Pidasime oluliseks, et ka noored väljastpoolt projekti saaks sellest kasu. Seadsime paika arvulised eesmärgid. Näiteks panime paika, et soovime, et meie konverentsi ülekannet jälgiks vähemalt 200 inimest,“ meenutab Katri Kõva.

Projekti põhitegevusteks olid arutelud noorte ja otsustajate vahel, omavaheline ideede jagamine, üksteiselt õppimine, genereeriti välja uusi ideid, kuidas paremini noori kohalikku ellu ja otsustamisesse kaasata ning nendeni jõuda. Keskenduti ka IKT valdkonnale, kuidas läbi IT-lahenduste ja sotsiaalmeedia noortes paremini huvi tekitada.

Tagasi vaadates lausub korraldaja, et nad peavad projekti õnnestunuks, sest täideti eesmärgid ja ootused või oldi nende saavutamisele väga-väga lähedal. „Meie jaoks kõige olulisem eesmärk, et noored areneksid, sai täidetud. Samuti said uusi ideid ka tegevustes osalenud spetsialistid ja otsustajad. Leiame, et projekt mõjutas noori ning oli õpetlik. Nad said aimu, kuidas otsustajad näevad noori ja mida otsustajad ootavad noorelt. Samuti said kasu ka otsustajad ise. Nad said uusi nägemusi, kuidas noored mõtlevad ja mida arvavad avatud valitsemisest.“