5 asja, mida õppisime oma esimesest online-noortekoolitusest

“Veebikeskkond annab palju võimalusi, kui kõikidest vigadest õppida.”

Enne igat taotlusvooru korraldame Noorteagentuuris ideelaboreid, et aidata noortel ideest projekt valmis mõelda. “ Ideepahvak – noorelt maailmamuutjaks“, mis pälvis äsja ka Sihtasutus Archimedese „Aasta Tegu 2019“ auhinna, oli planeeritud toimuma märtsi lõpus, kuid vaid loetud päevad enne koolituse toimumist seisime probleemi ees – kas koolitus jääb eriolukorra väljakuulutamise tõttu ära?! Traditsiooniliselt on Ideepahvak 2- või 3-päevane projektilabor, mis toob noored üle Eesti kokku ja koos mentoritega arendatakse ideid projektideks. Kuidas see kõik nüüd noorteni tuua?

Väljakutse

Märtsikuu kahel viimasel nädalavahetusel Tallinnas toimuma pidanud vene- ja eestikeelsed koolitused tuli kiirelt halveneva olukorra tõttu ümber mängida ning Ideepahvaku kolimine internetti paistis ainus alternatiiv tühistamise kõrval. Seadsime koolitajad suure valiku ette – kas nõustuda vaid paarinädalase etteteatamisega meie hulljulge ideega või üritus ära jätta. Noortevaldkonna tegijad on õnneks seiklushimulised ja õppinud jooksvalt kohanema, seega õnnestus meil kõik neli koolitajat ideega kaasa meelitada. Siinkohal täname vapraid koolitajaid Julia Demi, Mikhail Mogutovi, Riin Luksi ja Ave-Liis Kivestit, kelle mõtetel põhineb ka käesolev kirjatükk. „Eks me olime natukene ärevil, et mis saab, aga planeerimise protsess oli pigem põnev – tohutult palju videokoosolekuid ja uusi huvitavaid keskkondi,” kirjeldasid Riin ja Ave-Liis teekonna algust.

Lihtlabased, kuid otsustavad küsimused, millega seisad silmitsi, kui pead kodustes tingimustes online-koolitust läbi viima:

1. Milliseid uusi meetodeid kasutada, et materjali kinnistada ning koostööd teha?
2. Kas tööks vajalik tehnika – arvuti, veebikaamera ja mikrofon – töötavad?
3. Millises kodu nurgas on hea valgus JA levib internet?

Online-koolituse läbiviimine

Nendele ja mitmele teisele küsimusele vastuse leidmine eeldas tavalisest pikemat ettevalmistust. Olemasoleva koolitusformaadi mahutamine täiesti uudsesse online-vormi on paras pähkel ja nõuab loomingulisust. See omakorda tähendab, et ohtrate valikute hulgast kujuneb erinev lõpptulemus. “Kuna tahtsime planeeritud koolituse viia läbi samas mahus, siis otsisime teadlikult võimalusi, kuidas täpselt samad õpieesmärgid täita veebi toel.” Esimene õppetund saabus aga üsna pea: “Järgmisel korral arvestaksime rohkem veebikoolituse põhimõtetega, sest üks-ühele üleviimine koormuse mõistes oli väsitavam kui kontaktkoolitusel. Varem arvasime, et äkki on vastupidi..” Samas venekeelset koolitust juhtinud Julia oli üllatunud, kui positiivselt ja valutult üleminek kulges: „Koolituse ülesehituse mõttes saime teha samu tegevusi nagu offline-koolitusel tavaliselt teeme. Ettevalmistus võtab küll rohkem aega, ent koolituse aeg jääb samaks või isegi lüheneb pisut.“

Meie koolitajad valisid oma töövahenditeks:

• Videosild Zoomi vahendusel https://zoom.us/
• Digitaalne materjale koondav töölaud Moodle https://moodle.hitsa.ee/
• Interaktiivsuse lisamiseks küsimused-vastused Kahootis https://kahoot.com/
• Peegeldamine ja tagasiside interaktiivselt kasutades lauamängu Keep It Real küsimusi (sarnaselt saab loovalt kasutada paljusid käepäraseid lauamänge) http://www.keepitrealgame.com/
• Tagasiside läbi Mentimeteri https://www.mentimeter.com/
• Loovus ja meelelahutus meemimeistriga https://imgflip.com/memegenerator
• Mõttetegevust toetas virtuaalne tahvel Concept Board https://conceptboard.com/
• Google Docsil põhinevad töövihikud – koolitajad valmistasid ette ülesanded, mille kallal said tiimid ühiselt töötada

Unustada ei tasu osalejate ettevalmistust – Riin ja Ave-Liis soovitavad oma kogemuse pealt keskkondi ja tööriistu eelnevalt koos paari noorega testida ning jagada kõik juhised koos linkidega kätte kindlasti varem kui üks päev. „Meie koolituse algust pidurdas see, et noored hakkasid alles Moodle’isse kontot looma,” tõdesid koolitajad.

Positiivne üllatus

Küsimuse peale, mis tuli selle esmakordse kogemuse juures positiivse üllatusena, kogunes rida erinevaid asju. „Noored on aktiivsed suhtlejad. Muretsesime, kas suudame ekraani taga pidevalt arutelu üleval hoida, sest vaikusemomendid on veebi teel väga selgelt kõigile tuntavad. See hirm oli aga asjatu, sest meile tundus, et noored tundsid ennast veebis vabamalt ning arutelud arenesid sujuvalt. Kes tahtsid, said ainult kuulata, kes tahtsid, said kirjutada, kes tahtsid, said rääkida nii videopildiga kui ilma.“

Kuigi üks õpiväljund on IKT, siis nutiajastul sirgunud noored ei vajanud tehnilistes küsimustes palju juhendamist, pigem said neist väärt abilised koolitajatele. „Noored aitavad üksteist, annavad nõu ja jagavad näpunäiteid, samuti aitasid meie osalejad meid ka näiteks tehnilistes küsimustes. Boonusena ei eristu koolitajad noortest, st ei seisa osalejate ees püsti, vaid on samamoodi ekraani ees kägaras.”

Veebikoolitus paindub paremini noorte erinevate vajaduste järgi. Seda tõestas asjaolu, et parem ligipääsetavus tõi osalema rohkem noori. Tänu sellele võtsid koolitusest osa ka need noored, kes kohapeale poleks tahtnud või liikumisraskuse tõttu saanud tulla.

Julia tõi välja, et niimoodi juhuse tahtel sai Ideepahvakust esmakordselt paberivaba koolitus. „Tavaliselt muretsen väga selle pärast, et kulutame koolitusel nii palju ressursse. Seekord saime täiesti ilma hakkama!“ Ootamatu, aga positiivne kaasmõju – keskkond tänab.

Kontaktivaba koolituse varjuküljed, mis andsid olulise õppetunni

“Tunnistame koolitajatena ausalt, et umbes poole koolituse peal olime kurnatumad, kui oleksime osanud oodata”, tunnistavad Riin ja Ave-Liis. Koormuse hindamine enese vastu ausaks jäädes oli ehk selle ettevõtmise suurim proovikivi. Online-koolitus eeldab koolitajalt sajajalgse võimeid – jälgida tehnilisi aspekte, edastada sisu, vastata individuaalsetele küsimustele, olla päeva lõpus nõustaja, julgustada tagasihoidlikumaid ja palju muud.

“Kaks koolitajat on veebikoolituse puhul minimaalne. Oluline on jaotada ära rollid – üks koolitaja ei jõuaks jälgida vestlust, anda edasi informatsiooni, jälgida Moodle ja teiste keskkondade toimimist, jälgida, kes kätt tõstab jne. Jälgida tuleb ka neid noori, kes pole sõna võtnud ning läheneda neile pärast koolituse live-aega eraldi, et mõista nende tegutsemise protsessi.”

Õppimise ja ülesannete lahendamise tempo on inimeseti erinev ja iseäranis keeruline on juhtida ühist õppimist osalejaid nägemata. Nö pimesi koolituse läbiviimine on kindlasti raske, ent huvitav katsumus ka kõige kogenenumale koolitajale. „Veebipõhine koolitus andis küll rohkem võimalusi individuaalseks tööks, kuid samas oli raskem noori hallata ning neile läheneda, kuna füüsiliselt ei näinud nende meeleolu, valmidust ja keskendumist.”

Näiteks venekeelse koolituse puhul tõid mõned tiimid tagasisides välja ajapuuduse grupitööde tegemisel, sest ka meeskonnasisene suhtlus on ekraanide vahendusel keerulisem ja aeganõudvam. Lahendus võiks Ave-Liisi sõnul olla lisamaterjalide pakkumine ning kindel ülesande üleslaadimise aeg, mis võiks olla piisavalt pikk – kes lõpetab varem, saab puhata või siis hiljem pooleliolevaga edasi tegeleda.

„Osalejad tegutsesid omas tempos ja see oligi meie eesmärk, aga see tähendab ka seda, et võisid küsimuse saada keskööl, kui noor homseid töid tegi.” See ja individuaalsed nõustamised koolituspäeva järel, mis lubavad vastava noore tempos puudujäägid lahti selgitada, tähendab koolitaja jaoks katkematult kättesaadav olemist. „Järgmisel korral peab selleks valmistuma ja arvestama graafikuga nii, et ise ka pühapäeva õhtuks midagi aru saaks.” Ja lõpuks ei väsi ekraani ees mitte ainult koolitaja, vaid ka noored, niiet pidevad, vahel isegi liigsena tunduvad pausid on rangelt soovituslikud.

Kui aga osaleja ei tulegi pausilt tagasi? Ilmselt ei üllata lugejat, et noortega online-koolitust pidades on virtuaalruumi sisenemine ja väljumine normaalsus. Kas tavalises koolitusruumis tõuseks noor sõnagi lausumata püsti ja kõnniks lõplikult minema? Pigem väga harva. Sellises olukorras, mis ka Ideepahvakul esines, tundsid koolitajad enim puudust just tagasisidest: „Raske on jälgida seda, kes järgmisel päeval uuesti osalevad, kes vahepeal lahkuvad ja kuidas saaksime täpsemalt aidata – milles võis probleem olla?” Seega on veebikoolitus kahe otsaga asi – virtuaalruumis ei teki tavapärast suurt pühendumist ja kohusetunnet, kuid see keskkond annab see-eest noortele suurema julguse ja vabaduse suhelda.

Aga mida ütlevad noored osalejad ise?

• “Minu arvates sujus koolitus üllatavalt hästi. Olen erinevatest veebiseminaridest ja e-koolitustest ennegi osa võtnud, kuid need jäid magedaks. Selle koolituse puhul oli tunda kõigipoolset indu projektindusega tegeleda ja see motiveeris ka mind samamoodi lähenema”
• “Nagu eelnevalt ka mainisin, siis kõigi osalejate kui ka koolitajate üldine meeleolu oli motiveeriv ja inspireeriv, nii ei olnudki võimalik endal rongist maha jääda. Olen väga õnnelik, et üsna põhjalikult võeti ka taotluste täitmine ja esitamine ette. Kuigi päris elus kindlasti kirjutan teile veel, kui tuleb reaalne esitamine”
• “Viga ei olnud midagi ning kuna oli uus “elamus” nii korraldajatele kui korraldatavatele, siis arvan, et see oli päris hea”

Vene- ja eestikeelsetest veebikoolitusest võtsid osa vastavalt 21 ja 23 noort.

Kuhu loovus meid viia võib?

Tulles tagasi avalause juurde, mis julgustab oma vigadest õppima, siis peame esmakogemust online-noortekoolitusega igas mõttes edukaks – lükkasime ümber hirme ja kogusime palju nippe edaspidiseks. Mis peamine – ideedest hakkasid arenema projektid. “Koolituse tulemusel kirja pandud projektiideed andsid kindluse, et materjal jõudis noorteni ja kõigil oli võimalik tegutseda täpselt nii süvitisi, kui soov oli. Individuaalsed nõustamised aitasid igale noorele läheneda temale sobival ajal ja keskkonnas. Väsitav oli koolitus aga ka noorte jaoks, sest see vajab päris palju enesedistsipliini, ajaplaneerimist ning muidugi pidevat ekraani jälgimist. See on aga pigem universaalne inimestele üleüldisemalt, mitte ainult noorte sihtgrupile. Võib-olla oleks siin hea öelda, et hakkama saamine koolitajatel ja osalejatel ei erine – kõik sõltub nendevahelisest koostööst. Mõlemad osapooled peavad kontakti hoidma, säilitama ja tagasisidestama, et jõuda kvaliteetse tulemuseni.”

Ja milline tulevik ootab projektitegijaid? Nõustume koolitajate optimistliku sõnumiga: “Huvitav on mõelda, et sellises olukorras on terve maailm korraga ja eks näis, kuhu loovus veel viia võib. Meie oleme aga lootusrikkad, sest koolitus kinnitas, et ideid jagub ja lahendamatuid olukordi ei ole.”

Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskopruse II taotlusvooru tähtaeg on 7. mail kell 13.00. Eeltähtaeg 16.aprill on oma projekti mustandile tagasiside saamiseks hea võimalus. Ideid ja nippe projekti tegemiseks leiab www.noored.ee