Londoni tänavatel ammutamas ideid YOLO vastu

Aprillikuu jooksul kogusid Eurodesk Eesti ja Noorteagentuur noorte õpirändurite lugusid. Konkursile “Paberlennukiga Euroopasse” saadeti kirju, pilte ja videosid nii Erasmus+ noortevahetustest, noorsootöötajate õpirändest kui ka Euroopa Solidaarsuskorpuse vabatahtliku töö projektidest.

19-aastane Kaile Eiert Viljandimaalt jagab lugejatega oma 4 aasta tagust noortevahetuse kogemust. Ühes 5 erineva riigi noortega võeti lahendada noorte suhtumise kahjulikud tegurid. Lisaks lahendustele õpiti tundma külastatud riiki, kultuure ning teisi noori – täpselt nii nagu ühes õiges noortevahetuses tavaks!

Noortevahetus Inglismaal

Me käisime seal 2015. aasta suvel. Osalesid Inglismaa, Eesti, Malta, Bulgaaria ja Hispaania noored.

Iga riik võttis oma kodukohast kaasa mõne probleemi, millele koos mõtlesime välja kampaaniad. Eestist võtsime probleemina kaasa noorte YOLO suhtumise, kus mõtlemisviisiga, et elame vaid korra, tehakse vaba aja veetmiseks kahjustavaid tegevusi nagu alkoholi joomine või suitsetamine

Selle probleemi lahenduseks tegime kaardid, kus ühel pool oli kahjustav tegevus ja teisel pool mõni tore vaba aja veetmise võimalus, mis peaks siis mõtlema panema selle üle, kas kahjustav tegevus kaalub üle mittekahjustava tegevuse. Tegime erinevaid videosi ja teemakaarte. Meile korraldati väga ägedaid tegevusi.

Teiste gruppide valitud teemade paremaks mõistmiseks valmisid õpetlikud videod:

Ideede kogumiseks käisime Londoni tänavatel ammutamas mõtteid, tegime palju pilte erinevatest plakatitest ja graffititest ning hiljem siis nende ideedega proovisime enda probleemidele väljendusvorme leida.

Vaatamata raskele tööle, mida seal tegime, oli meil ka väga tore vaba aja veetmise programm. Näiteks käisime kohalikus pargis meeskondadena ronimas, meile näidati liikuvat noortekeskuse bussi, kus olid sees väga modernsed arvutid ja mängukonsoolid, saime käia metrooga ja rongidega Londonis, mis oli omaette seiklus. Meil oli riikide tutvustamise õhtu, kus iga riik oli oma kodust kaasa võtnud mingeid omapäraseid sööke. Eestist võtsime kaasa Kalevi komme, kalakonserve ning musta leiba.

Kogemuse tegid kindlasti eriliseks Suurbritannia eripärad nagu ajavahe, vasakpoolne liiklus, teistsugused pistikupesad, teine raha, Inglismaa kehv ilm, ülitoredad ja abivalmid inimesed ja tol hetkel soojem kliima, kui Eestis. Kindlasti hakkas silma erinevate riikide temperamentide vahe. Kõige sõbralikumad tundusid minu jaoks britid ja bulgaarlased, vaiksemad tundusid hispaanlased ning kõige lärmakamad ja temperamentsemad maltalased. Kõigele vaatamata saime omavahel hästi läbi ning leidsime tee teineteise juurde ka peale päevaseid tegevusi.

Me elasime peamaja kõrval asuvas eraldi majas, kus kõigil osalejatel oli oma tuba. Ma mäletan, et mu tuba oli suhteliselt väike. Seal oli voodi, kapp riiete jaoks ja lisaks väike kraanikauss, kus sai hambaid pesta ning peegel selle kohal, vannituba oli vist ühine. Olenemata sellest, et tuba oli väike oli siiski toas kaks lambilülitit, üks ukse juures ning teine voodi juures, kus said tuld põlema ja kustu panna.

Lisaks kõigele saime endale toredaid sõpru kogu eluks ja palju kogemusi ja teadmisi erinevatest riikidest.