Hans-Kristjan: “Isegi kui keelt väga palju ei oska, siis alati tasub kasvõi proovida kaasa arutada”

Hei! Minu nimi on Hans-Kristjan Raid ja olen pärit väikesest asulast Pärnumaal. Selle aasta aprilli lõpus käisin Erasmus+ projektiga seoses Hispaanias. Teemadeks olid noorte osalus poliitikas ja kuidas erinevad riigid on seadusesilmis poliitiliselt üles ehitatud. Projekti eesmärk oli Hispaania koolinoortele neid teemasid tutvustada ning tekitada neis tahtmine poliitikas kaasa rääkida. Kuna projekti teemad on minu jaoks väga südamelähedased, siis ei kahelnud osalemises hetkekski. Osalised ei olnud ainult Eestist ja Hispaaniast, vaid õnneks olid kohal ka delegatsioonid Lätist, Leedust ja Ukrainast ehk eestlased ei olnud ainukesed, kes juba esimese viie minutiga Hispaania lennujaamas kultuurišoki said.

Projekt ise oli väga huvitavalt üles ehitatud. Saime esimesed kaks päeva omakeskis tutvuda ja teha sisulist arutelu eesmärkide kaardistamiseks. Alates kolmandast päevast läks asi väga huvitavaks ja võib öelda, et ka kiireks, sest järgmine kord, kui hinge saime tõmmata, oli alles viienda päeva pärastlõuna. Tegelikult algas ajaga võidujooks esmaspäeva ehk teise päeva õhtul hotellis, kui kõik riigid hakkasid enda tubades harjutama oma riigi demokraatlikust süsteemist rääkimist. Kõik harjutasid valju häälega, sest esitlus tuli teha inglise keeles.

Eestlaste ehk meie jaoks oli asi natuke keerulisem, sest lisaks demokraatiale pidime ka tunnikese rääkima Eesti noortevolikogudest ehk noorte osalusmaastikust. Ja nii me olimegi kolmandal päeval kell 8:00 Jerez de la Frontera ühes koolimajas. Alustasime aulas, kus tutvustasime ennast Hispaania õpilastele ja peale seda said kõikide riikide esindajad minna ning anda neli inspireerivat, motivatsiooni ja keerulisi sõnu täis presentatsiooni. Süsteem nägi ette seda, et kõik riigid said ühe grupina ühele klassile rääkida, aga meil läks nii õnneks, et kõik eestlased said üksinda esineda, sest meid võeti ära Läti, Leedu ja Ukraina tundide plokist ja tõsteti uhkelt samasse plokki, kus ootas ees Euroopa Liidu toimimise tutvustamine.

Päeva teises osas said eestlased jällegi tunda suurt üksindust, sest pidime igaüks üksinda rääkima umbes 50 Hispaania õpilasele Eesti noortevolikogudest. Kogu protsessi tegi huvitavaks tõlkimine, sest kahjuks Hispaania koolides ei ole inglise keel nii kõrgelt omadandatud kui Eestis ehk iga meie ingliskeelne lause tuli Hispaania korraldajatel tõlkida hispaania keelde. Ma olen umbes 50% kindel, et pool teksti läks tõlkes kaduma, aga oluline on see, et jutu mõte jõudis Hispaania õpilastele kohale.

Neljandal päeval saime samas koolis kuulata kohalike poliitikute mõtteid ja seisukohti. Viiendal päeval võtsime kogu suure töö kokku ning projekt oligi läbi.

Minu ootused projektile olid väga kõrged ja reaalsus oli peaaegu sama, aga lootsin, et natuke rohkem on süsteemsust.

Õppisin selle projektiga väga palju, näiteks seda, et noorte kaasamine Eestis on küllaltki heal tasemel võrreldes Hispaania ja teiste riikidega. Õppisin Hispaania õpilastelt seda, et isegi kui keelt väga palju ei oska, siis alati tasub kasvõi proovida kaasa arutada, mitte lihtsalt vait olla ja istuda klassi nurgas. Loomulikult saime osa Hispaania kultuurist ja kommetest. Näiteks üllatas meid see, et meile loeti karmid sõnad peale, et igal pool tuleb olla 5 minutit varem kohal, aga alati olid Hispaania korraldajad need, kelle taga me sessioonide alustamiseks ootasime.

Mina soovitan Erasmus+ projekti nendele noortele, kes ei karda keelebarjääri ning on valmis seda ületades kasvõi kõik Hispaania poliitikud noorteusku suunama.