MTÜ Päikeseringi Seltsi DiscoverEU kaasatuse projekt „Noortega reisile“

Ühel päeval umbes aasta tagasi tuli mu meilile huvitav kutse osaleda DiscoverEU kaasatuse projekti infopäeval ja seda ma ka tegin. Ma polnud varasemalt ühtegi projekti kirjutanud, kuid see tundus väga huvitav väljakutse ja mõtlesin, et mul on kaks sellist tütarlast, kellele võib reis Euroopasse olla pöördepunktiks, et keerata elus hoopis uus lehekülg. Tahtsin näidata neile tükikest teistsugust maailma, kui meie väike Valga linn. Mu eesmärk oli tekitada neis positiivseid emotsioone, et neis tekiks soov eluga ülesmäge ronida, et ise omal käel ühel päeval suudaksid ja oleksid võimelised minema ükskõik kuhu. Tegemist on kahe neiuga, kellel puudus julgus, enesekindlus ja omaalgatus. Rahaline võimekus on madal ning silmaring väga väike. Võõrad ei ole neile ka depressioon ja ärevushäired.

Projekt õnnestus meie jaoks suurepäraselt. Võtsin eesmärgiks tutvustada noortele erinevaid kultuure, vaatamisväärsuseid ning õpetada väljaspool kodulinna hakkama saamist. Algas reisi planeerimine. Koos panime paika sihtpunkti, vahepeatused, uurisime majutusvõimalusi ning kaardistasime vaatamisväärsused, mida külastada. Minu jaoks oli oluline noori kaasata aktiivselt kõikidesse tegevustesse, et koju naastes oleksid nad avatumad, julgemad ning võtaksid edaspidi aktiivsemalt osa ühiskonnaelust. Reisi planeerides soovisid neiud minna Saksamaale. Reis algas meil 27. aprilli varahommikul, mil sõitsime Valgast rongiga Riiga. Seal oli meil natuke aega ringi vaadata ning edasi sõitsime bussiga Varssavisse. Esimese öö veetsime Varssavi vanalinna lähedal asuvas majutuses. Järgmise päeva hommikul tutvusime Varssavi vanalinnaga. Lõuna paiku jätkus meie reis rongiga Berliini. Berliinis nägime väga erinevaid kultuure, mis oli juba omaette elamus. Linnas sõitsime rongiga ning noored said harjutada ja õppida reisiplaani ning erinevate peatuste jälgimist. Berliinis käisime Brandenburgi värava juures, külastasime ajaloomuuseumit, katedraali, loomaaeda, Bundestagi kuplit, Euroopa mõrvatud juutide memoriaali ja Charlottenburgi palleed ja aeda. Kokku kestis meie vahva seiklus 7 päeva ning tagasi koju jõudsime 3. mai õhtuks.

Reisi jooksul tuli meil ette ka sekeldusi reisipassidega. Esimene kord ei osanud me seda veel ise kasutada ning väga konkreetse olemisega Varssavi-Berliini rongi piletimüüja käskis meil osta piletid, kuigi Valga-Riia rongis müüs kontrolör meile 0 euroga piletid, kuigi ta ei olnud sellist äppi veel näinud. Berliini jõudes läksime koheselt raudteejaama infosse ja uurisime, miks see ei toimi. Seal õpetas meile sõbralik töötaja, kuidas asi toimib ning broneerisime koheselt tagasisõidu piletid ära, et vältida edaspidi sekeldust. Berliinis sai samuti kasutada Eurail passi, mis tegi suures Euroopa linnas liikumise väga mugavaks. Sattusime ka seal piletikontrolli kätte, kes polnud passi näinud ning väitis, et sellega võib sõita ainult Eestis. Kamandas meid rongist välja ning asusid selgitustööd tegema. Lõpuks said nad aru, et me sõidame ausalt, vabandasid ning lubasid meil järgmisele rongile minna. Meie noortele oli see esialgu väga ehmatav, kuid nad õppisid, et tuleb julgelt suhelda ja seista enda eest ning kõik olukorrad lahenevad. Juhendajatel tuli tegeleda ka reisiväsimusega. Kaasa aitas eelnev arutelu ja kokkulepped. Eks me olime ka valmis selleks, sest tegemist oli neidudega, kes eriti aktiivse eluga pole harjunud.

Meele tegi rõõmsaks, kui me olime paar päeva reisil olnud ning noored hakkasid järjest rohkem avanema. Sõprus suurenes ja kuulda oli omavahelist naeru ning hakati nalja ka juhendajatele tegema. Vaatamata sellele, et suurest rändamisest olid jalad villis ja harjumatusest suur väsimus, ei jäetud ühtegi kokkulepitud vaatamisväärsuse külastamist vahele ning hommikul tõusti kokkulepitud kellaajal üles. Iga päevaga oskasid nad järjest rohkem ise Berliini rongiga liikuda ning said marsruudi ja raudteejaamade süsteemile pihta. Kui esialgu arvasid nad, et muuseumid ja kirikud on väga igavad kohad, siis hiljem neilt küsides meeldisid need kohad kõige rohkem. Väsitavad oli nende jaoks pikad sõidud, mis on ka mõistetav, kui pole varasemalt reisinud. Noored jäid reisiga väga rahule, nad said tulla välja oma argipäevaelust, on nüüd väga suure kogemuse võrra rikkamad ning läheksid esimesel võimalusel taas maailma avastama. Reisi põhiline eesmärk sai täidetud. Nad on koju naastes julgemad. Mõlemad suhtlevad avatumalt, usaldus suurenes ning julgevad paremini enda mõtteid avaldada. Kindlasti on veel pikk tee nendega minna, kuid esimene suur samm sai tänu projektile astutud. Oma kogemuse põhjal innustame ka teisi organisatsioone, kes tegelevad noortega, osalema Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuuri projektides. Minu soovitus on kaardistada enda jaoks võimalikud riskid noortega ning koos nendega kõik läbi arutada ennetavalt. Sellisel juhul on olemas juba kokkulepped ning reis sujub mõnusamalt.

Noore tagasiside: Projekti ei kujutanud ma nii ette, nagu see tegelikult oli. Teadsin, et võõras linn, käime, vaatame midagi ja sõidame palju rongidega. Tegelikult sain üllatavalt hea kogemuse. Kõik oli väga lahe! Eriti meeldisid mulle kirikud ja tornid. Berliini katedraalist oli väga ilus vaade ning enda üllatuseks ei kartnud ma kõrgust. Parkides mängisid inimesed erinevaid pille, eriti meeldis üks tütarlaps, kes viiulil mängis erinevaid tuntud lugusid väga hästi. Ehmatas see, et inimesed elavad ja magavad tänaval. Muidu oli kõik väga ilus. Erinevad inimesed ja väljanägemised. Õppisin rongidega liikuma, Eurail passi kasutama ja võõras linnas kaardi abil liikuma. Tulevikus tahaksin minna Alpidesse.

Loo autor: Garolin Kolbasov