Üle 40 Erasmus+ projekti kogemusega Kerli Kõiv: projektid õpetavad noori initsiatiivi haarama

SA Võrumaa Arenduskeskus haridusuuendaja ja Tartu Ülikooli nooremteadur ja -lektori Kerli Kõivu Erasmuse-pagas on silmapaistvalt rikkalik. Esimene Kõivu projekt ulatub suisa 23 aasta tagusesse aega ning praeguseks on neid kogunenud enam kui 40. Et Kõivul on tugev missioonitunne ning temalt on kahtlemata palju õppida, uurisimegi, mis on teda kannustanud neid projekte läbi viima ning kuidas näeb ta Erasmus+ programmide panust ühiskonna arengu heaks.

Kas mäletate oma esimest Erasmus+ projekti? Mis rollis toona olite?

Minu esimene rahvusvaheline projekt sai aluse 2001. aastal ehk siis tänaseks 23 aastat tagasi. See kandis nime Youth for Europe- Similarities and Differences ja viisime seda ellu koos Läti (Aluksne) ja Rootsiga (Ånäset). Olin selles projektis grupijuhi rollis, kuna töötasin sel ajal Rõuge Noortekeskuses noorsootöö juhina. See projekt oli igas detailis väga positiivne, sest ahaa! moment oli kõigil ja ilmselt ei osanud sel ajal kõiki erinevaid teisi asjaolusid märgata. Mulle isiklikult oli erialaselt sellest kõige mõjusam, kui tegutsesime Põhja- Rootsi noortekeskuses. Eestis olime siis ajastus, kus paljudes piirkondades noortekeskused veel puudusid, mitmed neist tegutsesid keldrites. Rõuges oli noorte kasutada oma maja, aga puudus teadmine, millega seda sisustada. Rootsi noortekeskuses jäi silma köök, filmituba ja eelkõige pikk nimekiri välisprojektidest, kus noored said osaleda. See oli minu jaoks tulevikuvisioon Rõuge noortekeskusest ja hakkasin koos noortega ka selle nimel tegutsema. Peagi olime jõudnud samade tulemusteni nii oma maja kujunduses kui ka tegevuste sisus. See näide toob esile ka nende rahvusvaheliste projektide kasuteguri: kodust väljas käies me kohtame inimesi, olukordi, keskkondi, mis meid inspireerivad või loovad uusi seoseid meie mõtetes, mis panevad looma midagi uut ja olema avatud uutele kogemustele. Tänaseks on Rõuge noortekeskuse seinal üks Euroopa kaart, kuhu on märgitud meie noorte ja noorsootöötajate välisprojektide külastused algusaegadest alates. Olen südamest tänulik, et noortekeskuse uued juhid on väärikalt jätkanud kunagi alustatud rahvusvahelist teekonda.

Mitmega nüüdseks seotud olete olnud? 

Sellele projektile järgnes palju teisi noortevahetuse projekte, millele hiljem lisandusid juba ka koolitusprojektid ja strateegilise partnerluse projektid. Neid on enam kui 40. Olen ellu viinud noortevaldkonna, täiskasvanuhariduse, kohaliku omavalitsuse tasandi, üldhariduse ja teadusalaseid rahvusvahelisi projekte.

21 aastat tagasi asusin Rõuge kooli ka huvijuhina tööle ja perioodil 2003- 2017 vedasin eest 5 mitmeaastast koostööprojekti. Peamiselt olen olnud ikka grupijuhi või koordinaatori rollis. Projektidesse, mida vedasid eest partnerriigid ja mul endal ei olnud vastutavat rolli, suunasin ma osalema teisi noorsootöötajaid. Mulle on alati oluline olnud pakkuda võimalust eelkõige noortele ja uutele noorsootöötajatele. Olen olnud ka kahele noorele 8.klassis sellise loovtöö juhendajaks, kus noor loovtöö raames taotles ja viis ellu rahvusvahelise projekti. See on väga suur töö 8.klassi noore jaoks!

Täna tegutsen osalise ajaga Võrumaa Arenduskeskuses haridusuuendajana ja eelmisel aastal taotlesime asutusele ka Erasmus+ akrediteeringu noortevaldkonnas ja üldhariduse valdkonnas. Lisaks temaatilistele eesmärkidele annab maakonnaülene akrediteering võimaluse innustada rahvusvahelisele koostölöe ka neid asutusi ja spetsialiste, kes seni veel sellest osa pole saanud. Võru maakond on väga heade erialaste arenguvõimalustega maakond. Läbi Tartu Ülikooli saan aga kaasa lüüa ka rahvusvahelistes teadusprojektides.

Miks tasub neid projekte teha? Mis jälje see jätab osalejatele? Millise ühiskonnale?

Erasmus+ ja teised rahvusvahelised programmid ja nendega seotud projektid annavad võimaluse kogeda midagi uut ja avardada arusaamist maailmast, milles elame. Mulle meeldib näiteks istuda Istanbuli lennujaamas ja vaadelda selles avaras ruumis kihavat kultuurilist mitmekülgsust ja nendel hetkedel mõistad kui väike osa oled ise sellest maailmast ja kui palju erinevaid vaatenurki, kogemusi, elu-, kultuuri- ja ajaloolisi lugusid meie ümber on. Seega olulisim kasutegur nendest õppekäikudest on kindlasti just avatuse, sallivuse, uute oskuste ja kogemuste arendamine.

Samuti aitab eemal olek näha koduseid ja eestimaised praktikaid uue pilguga. Arvan, et olulisima jälje jätavad need õppekäigud osalejatele selles võtmes, et nad astuvad iga kord välja oma mugavusstsoonist. Iga vastuvõttev või riigist välja viiv projekt toob kaasa ootamatuid olukordi ning tundmatuid inimesi.

Eelmisel aastal olin kaks nädalat Põhja-Makedoonias noortega, kes olid kogenud oma elus erinevaid raskusi ja nende rahvusvaheline kogemus oli olematu. Nad kõik tõid välja selle, et see projekt tõi nad välja oma rutiinist ja mugavusest, aitas avastada enda piire ja uusi võimeid ja inspireeris neid ette võtma midagi, millest nad ei osanud ega julgenud siiani mõeldagi. Kolm noort nendest on juba oktoobris vastu võtmas enam kui 30 osalejat erinevatest riikidest. Nende tahe seda kõike uuesti kogeda oli nii suur, et noored koostasid kevadel juba ise oma rahvusvahelise projekti. Üks Makedoonia noor tuleb Eestisse vabatahtlikuks, üks osaleb uue strateegilise projekti koostamises. Need on ka näited sellest, kuidas rahvusvahelised projektid võivad tuua kasu ühiskonnale laiemalt – noored aktiveeruvad, muutuvad sotsiaalsemaks, julgevad võtta initsiatiivi. Suureneb arusaamine kultuurilisest erinevusest, aktsepteeritakse erinevaid maailmavaateid. Isiklikus plaanis omatakse aga sõpru üle kogu Euroopa või veel kaugemaltki.

Samas rahvusvahelised projektid, eriti teadusalased või ka strateegilised koostööprojektid, annavad võimaluse uurida ja arendada neid teemasid, mis ühe riigi siseselt ei annaks piisavat efektiivsust. Näiteks olen koos nelja riigi koostööpartneriga hetkel koostamas tegevusplaani, mille sisuks on noorsootöötajate oskused tööks noore perest tulenevate riski- ja kaitsefaktoritega. Rahvusvaheline kontekst annab neile uuringutele ja sekkumistele palju laiapõhjalisema mõju, sest iga partner tuleb koostöösse oma eripärase tugeva kompetentsiga, lisaks kogemus väga erineva taustaga noortega, samuti on igal riigil erinev religioosne taust, mis väga tugevalt mõjutab ka pereelus toimuvat. Ühe riigi siseselt ei saa luua nii mitmekülgseid aspekte arvestavaid lähenemisi ja teadmisi.

Milline oleks Teie nii-öelda unistuste projekt?

Ma arvan, et sisuliselt olengi ma kogu aeg tegutsenud oma unistuste projektidega. Iga projektiga ehk lähevad nüansid lihtsalt detailsemaks. Tänaseks ma eelistan tegutseda projektidega, mis põhinevad või mis loovad noorsootöö või hariduse valdkonna jaoks tõenduspõhiseid praktikaid. Mitte ei oleks projekt projekti pärast. Seetõttu ma ka valin hoolikalt, milliste projektidega ma end seon ja millise ette võtan. Vahel on aga töös mitu head ideed korraga ja siis on need hetked, kui soovin, et oleks võimalik omada mitut elu. Ja nendel
hetkedel tulevadki mängu kolleegid, kelle toel saab samal ajal ka mitu ideed ellu viidud.

Kui rääkida unistustest, siis töötades keerulises olukorras noortega ma näen, kui kättesaamatuks jäävad neile kauged aga veelgi väljakutsuvamad kogemused. Olen õnnelik, et olen saanud viia palju noori Euroopasse ja usun, et tänaseks tajuvad nad palju tugevamini seda, mis tähendab olla Euroopa või maailma kodanik. Neist on saanud eksperdid välisministeeriumis, NATO-s, Euroopa Komisjonis, ÜRO-s.

Mõeldes aga tänastele noortele, näiteks neile, kellega olin just hiljuti pikalt seotud ühe enesejuhitud õppimise teemalise projektiga, siis mu unistuseks oleks viia need noored Euroopast kaugemale, kuhugi teisele mandrile. Mitte vaid seepärast, et see oleks eksootiline ja kultuuriliselt rikastav, vaid seepärast, et avardada noorte unistuste piire. Noored, kes on läbi tulnud väga keerulistest olukordadest oma elus ja näinud palju valu, siis nad ei julgegi alati suurelt unistada, sest võivad karta taas haiget saada. Eelistatakse elada päev korraga, sest nii on turvalisem. Ja siin tulevadki selle noore loosse olulised noorsootöötajad, kes saavad neid unistuse piire ja positiivset tulevikuvisiooni pisutki nihutada ja suurendada usaldust maailma võimaluste vastu ja jagada sõnumit, et maailm on avatud ja ootab sind.

Mis Teid igapäevatöö juures kannustab?

Igapäevatöö juures kannustab see, et elu peab olema huvitav. Ka see töö, mis on seotud töölepinguga ja mille eest makstakse tasu ei saa olla vaid tegevus, mida märgib kuu lõpus olev number pangaarvel. Seda tööd ja läbi selle oma elule väärtuse andmine peab olema ainukordne, huvitav, inspireeriv, kirglik. Kui teadmistest ja oskustest jääb puudu, õpin juurde. Ma ei võta oma elu selliselt, et mul on töö ja siis on elu, mis on väljaspool tööd. Olen oma elu sättinud nii, et ma olen tervik. Minu palgatöö, hobid, õpingud, pere, sõbrad on lõimitud
tugevaks tervikuks ja üks tugev lõim selle sees on ka minu tegevuste rahvusvahelisus.

Projektide loetelu, milles Kerli Kõiv on olnud koordineerivas rollis või koordineeriva meeskonna liige. Tegemist on erinevate rahvusvaheliste rahastusprogrammidega, kuid enamus on Erasmus+ või selle eelkäijad:

• Youth for Europe- Similarities and Differences 2001
•  Girlpower 2002-2004
•  Stories of War 2003-2006
•  International Conflicts 2005
•  Towntwinning projekt 2005
•  Rural Youth – similarities and differences 2005
•  Towntwinning 2006
• ICT Museum 2006-2008
•  One for All, All for One 2007
•  Youth in Society Development 2007
•  Pathways to Youth Democracy 2008
• Radioteen 2008-2010
•  Sportship 2010
• Worldtouchers 2011
• Heritage of Work 2012
•  Shared Values in Nordic Communities 2011
•  European Voluntary Service projects 2007-2012
•  Creative Media 2011-2012
•  Creative Village 2012
•  Water 2012-2013
•  CSR – New Solutions 2013
• Healthy Traffic 2013
•  Mobile Youthwork – Key for Youth Involvement 2013
• Pathways to Diversity 2013-2014
• Green Job 2013-2015
• Heathy Lifestyle 2014
•  GRECO 2014-2017
•  Boost your possibilities 2015-2017
•  Youth in Opened Government Partnership 2015
•  Frame of Tolerance 2016
•  Creative Community 2017-2018
•  Active Community 2017
•  Community Guarantee 2017-2019
•  Healthy News 2017-2019
•  European Bridges in Our Mind 2017
•   Zackathon 2018-2020
•  Youth Workspace 2020-2022
•  SDL competencies for NEETs 2023-2024
•  Prop-Up 2022-2023
•  Track In 2022-2024
•  UPLIFT 2020-2023
•  SAPE 2023-2024
•  Selfidirected youthworker profile and support 2023-2024
• Development Centre of Võru County accreditation program 2024- 2027