Saksa neiu Viru Folgil: “Ainus võimalus siia tulla oli vabatahtlikuna.”

“Mulle meeldib siin kõik: kogu see melu ja folgivaim, tunne, et kõik inimesed Käsmus moodustavad ühe suure perekonna,” rääkis Rebecca Osterberg. Sakslanna oli Viru Folgil vabatahtlikuna – see oli tema jaoks ainus võimalus folgile pääseda.

Hamburgi ja Berliini vahel asuvast Neuruppini linnast pärit Rebecca Osterberg (19) töötas seitsmendal Viru Folgil akrediteerimispunktis vabatahtlikuna – kirjutas folgikülalistele välja autolube, jagas esinejaile käepaelu ja tegi muud vajalikku, mis selle töö juurde kuulub.

Keerulisim sõna: hauaööõudused

Foto autor: Silja Paavle

Vabatahtlik töö on Rebecca igapäevane tegevus olnud juba pea aasta aega. Kui neiu Saksamaal kooli lõpetas, teadis ta, et ei taha minna otse ülikooli. Nii hakkaski ta otsima vabatahtliku töö võimalusi ning sattus Euroopa vabatahtliku teenistuse (EVS) peale.

Sest kaht asja Rebecca teadis: ta tahab jääda Euroopasse ja sõita kusagile põhja.

EVS kaudu sai ta teada, et kuskil Eestis, Rakveres otsib laste päevakeskus vabatahtlikku. Esimeste meilidega saadi kohe kokkuleppele ning nii jõudiski piiga riiki, mille kohta teadis ta vaid pealinna nime, asukohta ja seda, et tegu on väikese paigaga.

Nüüd, aasta hiljem, räägib Rebecca soravalt eesti keelt ja naerab, et eestlased söövad maru palju leiba.

“Ma arvasin, et sakslased söövad leiba palju, kuid eestlased söövad veel rohkem!”

Eesti keele pidi Rebecca selgeks õppima, sest päevakeskuse lapsed võõrkeeli ei räägi. Teisiti pole aga võimalik nendega suhelda. Milline on keerulisim sõna? “Hauaööõudused või midagi sellist,” naerab Rebecca. Selle sõna õpetas talle möödunud sügisel ühel seminaril kaasõpilane.

Keele kõrval on neiu omandanud praktilisi oskusi ka lastega ümberkäimisel. Vaatamata sellele ta lastega seonduvat ülikoolis õppida ei kavatse, vaid plaanib astuda kunstikooli meediadisaini erialale.

Folgirahvas moodustab ühe suure perekonna

Enne Eestisse tulekut luges Rebecca raamatust, et eestlased on külm rahvas.

“See ei vasta tõele! Eestlased on tagasihoidlikud, kuid külmad nad küll ei ole,” kinnitab ta lisades, et kui nüüd kolme nädala pärast koju sõidab, siis hakkabki enim puudust tundma just siinsetest inimestest ja töökaaslastest.

Vabatahtlikuna oli Rebecca varem töötanud ka Saksamaal, kuid mitte kunagi igapäevaselt kuus tundi päevas. Neiu tunnistab, et see on olnud suur väljakutse. Lisaks sellele, et ta pidi õppima üksi elama ja hakkama saama.

Aga kõik on sujunud ja töö kõrvalt on Rebecca leidnud aega ka kohaliku kultuuri nautimiseks. Sel suvel on ta käinud folkfestivalidel nii Värskas kui Viljandis ning oli vaimustunud, kuidas eestlased pärimusmuusikat au sees hoiavad ja seda edasi kannavad. Eesti bändidest on ta enim vaimustuses ansamblist Zetod.

“Saksamaal meil selliseid festivale ei ole. On popmuusikafestivalid, mis on muidugi ka toredad, kuid folki kuulatakse vähem,” kostab ta.

Et vabatahtlikul on rahaga kitsas – palka talle ju ei maksta, vaid veidi tasku- ja söögiraha – soovitasid Rebecca kolleegid proovida tüdrukule minna Viru Folgile vabatahtlikuks. Piiga kirjutas korraldajaile ja saigi ametisse akrediteerimispunkti. “See oli mu ainus võimalus siin osaleda, muidu oleks see minu jaoks olnud kallis,” tunnistab Rebecca.

Viru Folgist on ta aga vaimustuses – kui muidu on ta Käsmut näinud vaikse ja rahuliku külana, siis nüüd lummab teda kogu folgimelu.

“Selline tunne on, et kõik festivalile tulnud moodustavad ühe suure perekonna,” kiidab ta.

Viru Folgi juured ulatuvad saamide juurde

“Viru folk on Käsmule aasta tähtsaim sündmus,” kinnitas Käsmu meremuuseumi juhataja Aarne Vaik seitsmenda Viru Folgi avamisel.

Tänavune festival ei alanud aga mitte Käsmu hümniga. Selle asemel lauldi saami laulu “Ela hästi, kodumaa”, mille on saami keelest tõlkinud Juhan Viiding. Et tänavune Viru folk on pühendatud saamidele, heisati lipuvardasse ka saami lipp. Ka kogu avamise jutt tõlgiti saami keelde.

Viru folk saigi alguse nimelt sellest, kui peakorraldaja Peep Veedla 2007 aastal Lapimaal saami bändi Angelit kuulates folkmuusikasse armus ning aasta hiljem toimus juba esimene Viru Folk.

Nüüd, seitse aastat hiljem, kinnitab Veedla rahulolevalt, et Viru Folgi sünd oli ainuvõimalik tee. Tõsi, Veedlale tee folgi juurde kätte juhatanud Angelit, mis esines Käsmus nii esimesel folgil kui tänavu, meest enam nii väga ei köitnud.

“See oli nagu kordussaade, aga leidsin mitmeid teisi vaimustavaid bände,” lausub mees, et nautis tänavu enim maailma ainsat hevijoik-stiili viljelevat ansamblit Intrigue ning inimhäältega imesid teinud bändi Transjoik.

Muusikagurmaanid leidsid oma aga kindlasti ka teisi saami päritolu esinejaid kuulates. Kodumaistest bändidest andsid menukaimad kontserdid ansamblid Curly Strings, Dagö, Super Hot Cosmos Blues Band ja Kõrsikud.

Allikas: Õhtuleht
Autor: Silja Paavle