Hallivõitu Kunda sai ägedaid värvilaike
“Enne tuleb see krohv maha, kui grafiti,” ütles arhitektiks õppiv karismaatiline Ivan Nižni Novgorodist, kui oli koos oma sõbraga Kunda ühe kortermaja seinale uhke taiese loonud.
Taiesel jälgib Kunda ajaloo üks kuulsamaid tegelasi, kunagine Kunda mõisnik parun Johann Karl Girard de Soucanton linna arengut.
Kiirabitöötajast Kunda volikogu liige Jelena Fjodorova, kes kogu selle asja korraldas, on grafitimeistrite tööst vaimustuses, nagu ka mööda tõttavad linlased. “Siin kinnisvara hind kindlasti tõuseb,” osutab ta sellele Mäe tänava majale.
Ja jätkab õhinal: “See kõik tekitas kohe teatud ažiotaaži, kundalastes tekkis selline kommuunitunne, et juba oodatakse ja vaadatakse, mis on järgmine.”
Ivani sõnul on ta tänavakunstiga tegelnud 7–8 aastat, aga joonistanud juba lapsepõlvest peale, nii kaua, kui ta end mäletab. Kodulinnas on korra ka miilitsad neid tegevuse pealt ära korjanud, kuid siin on väga okei suhtumine. Isegi politsei peatas oma auto ja imetles nende kunsti.
Aga see pole kaugeltki ainus koht, mida mitme riigi noored tänavakunstnikud muidu hallivõitu tsemendilinnas illustreerisid.
Koolitaguse hoone sein on saanud mitu grafitit. Neist ukrainlase tehtu on väga kõrgetasemeline ja täiesti ulmeline. Tema sai inspiratsiooni teisest Kunda kuulsusest, seal sündinud Ernst Julius Öpikust, kes oli Eesti astronoomiakoolkonna üks rajajaist.
Ukrainlane on Donetskist pärit … elektrik, kes tahab tõsisemalt kunstiga tegelema hakata. Ta kolis sõja eest Lvovi, viimased kolm nädalat on veetnud Eestis, kuid kunagi loodab sünnilinna tagasi pöörduda.
Samas kõrval tegi samuti Ukrainast pärit tudeng Denil klassikalist grafitit, mis pole niivõrd ilus, kuivõrd stiilne.
Poola noored maalisid bussijaama kõrvale tellisseinale aga värvilised papagoid. Ka kohalikele noortele anti võimalus kätt proovida sama seina teisel pool, kus bussi ootajad tavaliselt põit käivad tühjendamas.
Kui poolakad olid korraks lõunale läinud ja oma värviballoonid maha jätnud, tuli keegi ema lapsega ja lasi ka värvid käiku. Eeskuju on seega üsna nakkav.
Jelena Fjodorova lausa pakatab emotsioonidest, sest ta on tulemusega ülirahul. rahastatud veetis Kundas aega ligi kolmkümmend 16–26aastast noort inimest Poolast, Venemaalt, Ukrainast, Gruusiast, Aserbaidžaanist.
Jelena viis noored kohe esimesel päeval kohalikku muuseumi, et neid linna ja selle ajalooga kurssi viia. Osa noori oli Eestis üldse esimest korda. Ta rääkis, et esimesel õhtul oli küll mõnel natuke selline nägu, et oleks võinud midagi muud teha, aga sellest ajaloovaatest oli kõvasti kasu, sest, nagu näha, kandus nähtu-kuuldu kohe ka kunsti edasi.
Hiljem tuli nii pidusid kui teisi tegevusi ning noored jäid Eestis oldud ajaga väga rahule. Värvikad külalised paistsid eredalt silma ühel teisel õhtul Põdra pubis hiphoppi tantsides, teenides kohalike pikki pilke, kuid kõik lõppes rahumeelselt.
Ka omavaheline integreerumine kandis vilja. Näiteks polnud eri riikide noorte vahel mingit põrnitsemist – esimesed, kes istusid ühes toas, olidki ukrainlased ja venelased – ja nii mõnigi osaleja oskas ärasõidu eel juba ka eestikeelseid sõnu.
Jelena Fjodorova lubab sama asja kindlasti korrata ja kutsuda need noored siia tagasi. “Siin on selline sünergia, mida on raske kirjeldada,” sõnas ta.
Samal teemal 
