Noortevahetus muudab maailma täna ja homme

Noortevahetuse projekt „Well mind in a well body“ tõi Eestisse noored Inglismaalt, Rumeeniast ja Hispaaniast, 28 noort ja 5 grupijuhti. Noortevahetust, mis toimus 6-12. august Tartus, koordineeris Tähe noorteklubi. Projekti keskmes oli noorte vaimne ja füüsiline tervis. Toimusid erinevad töötoad ja tegevused, mis pöörasid tähelepanu tervislikule eluviisile ja tasakaalule, näiteks tänavatantsu töötuba, väitlusvoor sotsiaalsetel ja ühiskondlikel teemadel, naeruteraapia töötuba, unenäopüüdjate meisterdamise töötuba ning jalg- ja võrkpalli mängud ühiste tegevustena.

Noortevahetuses osales eesti noortest 5 noort, kes olid osalenud ka eelmisel aastal Rumeenias toimunud noortevahetuses „Loving cultural differences“. Tajusin, kuidas noored olid sellel aastal veelgi avatumad ja sõbralikumad ning kandsid endaga kaasas eelmise aasta kogemust – nad analüüsisid tegevusi, grupi dünaamikat, grupijuhtide ja noorte vahelist suhtlust ning pidevat õpikogemust. Mina projektijuhina olen noortele ääretult tänulik, et nad olid just need, kes nad on ning andsid mulle tohutult hulgal motivatsiooni ja energiat, näidates üles enda initsiatiivi ning abivalmidust. Kuna kultuurilisi erinevusi ja kokkupõrkeid oli palju, suutsid nad kohaneda olukorraga ning käitusid tolerantselt.

Tänaseks on möödunud noortevahetusest pea 2 nädalat ning mul on kergem rääkida sellest, mis puudutas mind hingepõhjani. Olen olnud pisarates rohkem kui korra, sest mul oli piinlik, et ma ei osanud sellist riski näha kodulinnas Tartus. Nimelt, mustanahalised inglise noored puutusid pea iga päev kokku rassismiga. (Rassism on mõtteviis või ideoloogia, mille järgi erinevused inimeste iseloomus ja võimetes on otseses sõltuvuses nende rassist. Rassismile on iseloomulik püüd määratleda inimeste õigusi ja rolli ühiskonnas eelkõige rassiliste, aga ka rahvuslike ja etniliste tunnuste, sh nahavärvi ja päritolu alusel.)

Esimesel õhtul Tartu linnaga tutvudes toimus kokkupõrge, kus noortega suheldi inglise keeles ning saadeti neid tagasi Aafrikasse. Kuna nendesse suhtuti äärmiselt ebaviisakalt ning keevalt, jooksid noored eemale, järgi visati neile veel õllepudeleid. Mis on olukorra juures kõige kummalisem? Politseisse helistas vaid üks inimene, kusjuures samuti välismaalane, kuigi ümberringi oli 30-40 inimest. Olukorrad, kus noortele pöörati negatiivset tähelepanu nahavärvi tõttu, toimusid nii linnatänavatel kui ühistranspordis, rünnati verbaalselt ja tihti tehti pilte.

Mina ei sattunud ühegi situatsiooni pealtnägijaks, kuid kuulsin nendest lugudest noortelt. Arvasin, et esimene kord on lihtsalt mingi rumal juhuste kokkulangevus, kuid kui neid lugusid tuli aina rohkem esile, mõistsin, et see teema on sügavam. Sain aru, et ma ei saa võtta vastutust teiste linnakodanike käitumise eest, kuid ometi palusin pisarates vabandust inglise noorte eest. Ma pole varem mõelnud rassismi peale, sest see teema pole mind puudutanud. Nüüd tunnen aga, et järgmised projektid, nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil, tahan pühendada sallivuse teemale. Tunnen, et noorsootöö pakub nii palju võimalusi maailma muutmiseks ning lubasin inglise noortele, et võtan selle probleemiga tegelemise enda südameasjaks.

Kirjeldasin eelnevalt esimest kokkupuudet, kus noori hakati õllepudelitega loopima. Inimene, kes helistas politseisse, elas samas ühiselamus, kus noortevahetuse noored ja nii sai ta suhelda noortega peale seda intsidenti. Kuna ta oli varasemalt näinud selliseid juhtumeid Tartus, pidas ta oluliseks kohtuda Tartu linnapeaga ja arutada ühiselt, milliseid lahendusi sallimatuse teema vajab. Ta kutsus ka mind kohtuma Tartu linnapeaga ja nii leidsingi ma end ühel hetkel linnapea kabinetis arutamas selle teema üle. Võin uhkusega öelda, et Urmas Klaas pidas oluliseks selle probleemi lahendamist ning lubas koolidirektoritega kohtumisel võtta päevakorda väärtuskasvatuse kui õppeaine korraldamist. Ta soovitas mul kirjutada arvamusartikleid ning selliseid situatsioone mitte maha vaikida vaid nendele tähelepanu pöörata ja tõstada ühiskonnas. Tean, et see protsess on pikaajaline ja tulemuste näitajaid on raske määratleda, kuid ma olen valmis seda teed mööda minema.

Viimasel õhtul valati pisaraid lahkumise pärast ning inglise noored ütlesid, et nad ei taha lahkuda, kuigi esimesel õhtul peale esimest rünnaku alla sattumist tahtsid nad tagasi koju minna. Ja kõige parem tagasiside, mida võib projektijuht saada on, see, et ta on kellegi maailma muutnud. Ja just nii ütlesid mulle need, kellega käituti kõige ebatolerantsemalt teiste linnakodanike poolt. Ja uskuge, see on kõigest algus. Maailm vajab muutmist ja minul on endast palju anda!