Koolitus Too Cool for School

Kooliraskustes noorte toetamisele suunatud Euroopa Noorte poolt rahastatud projekti “Too Cool For School“ (Juuli 2014 Viljandimaa) idee sündis 2012 aastal kui Euroopa Noored korraldas ESF programm “Noorsootöö kvaliteedi arendamine” raames õppevisiidid Soome ja Rootsi. Õppevisiidi raames nähtu oli sedavõrd huvitav, et tekkis koheselt idee uudseid ideid ka laiema inimringiga jagada. Nii sai alguse koolitustsükkel Too Cool for School ja metoodikale suunatud koolitajate koolitus „Keep your Cool“ Mõlema koolituste ristiema ehk inspiratsiooni allikaks on projektile esialgse sisendi andja Šotimaa organisatsioon, kes kuuleb seda väljendit enda noortega tegeledes päevast päeva.

Kuid mida siis õigupoolest teha, kui noor leiabki, et ta on too cool for school ehk liiga äge kooli jaoks? Õnneks sellist olukorda tuleb noortevaldkonnas õige harva ette. Peamiseks koolist eemalejäämise põhjused on ikkagi seotud koolistressi erinevate vormidega. Mis tõttu ongi mitte–formaalsel haridusel palju ära teha. Põneva terminina võtsime kasutusele Non-Formal Meducation,mis kujundlikult näitabki mitte-formaalse hariduse suurt ja tõhusat rolli kooliraskustes noorte toetamisel.

Üheks põnevamaks osaks, mis sellisel koolituskogemusel alati tekib on eri riikide võrdlus. See oleneb palju definitsioonist ja koolitee katkestanute määratlusest. Riigiti on need erinevad ja erinevad rahvusvahelised organisatsioonid kasutavad samuti erinevaid. Eesti andmeid ei ole alati neis võrdlustes olemas.

Üks olulisemaid indikaatoreid on Euroopa Komisjoni poolt Lissaboni strateegia monitooringus kasutatav  „early school leavers”.  Need on õpilased, kes on omandanud põhihariduse või vähem ja ei jätka õpinguid; on tööturule suundunud/suundumas ilma kutsealase ettevalmistuseta ja nende üldhariduse tase on liiga madal, et keerulise tehnoloogiaga hakkama saada.

Tabelis on toodud 18-24 aastaste osakaal, kes on põhihariduse või veel madalama haridustasemega ja kes ei õpi enam koolis. Noorte (vara koolist lahkujate) grupp on defineeritud järgmiselt: 18-24 aastased, kes vastava järgmistele tingimustele-  kõrgem haridustase on ISCED 0, 1, 2 (või 3c) ja respondendid on vähemalt kuu enne küsitlust õpingud katkestanud. Seda gruppi on võrreldud kogu samas vanuses elanikkonna grupiga (%). Tulemused on saadud EL EUROSTAT-i Tööjõu-uuringu andmete alusel (EU Labour Force Survey ).

Tabel . Vara koolist lahkunud (Early school leavers – total)

Kahjuks ei suutnud koolituseks leida päevakajalisemaid andmeid Horvaatiast, ja uuemaid andmeid kui 2007. Siiski tekitas ka see, pisut vananenud võrdlus osalejates palju küsimusi, kuidas on võimalik, et Poola suudab enda väljalangenute protsendi hoida madalamal kui Soome ja Rootsi.

Lisaks väljalangemise põhjuste ja tagajärgede analüüsimisega tegelesime koolitusel ka palju metoodikaga, mille tulemusel on valmimas ka käsiraamat.

Koolitus sai endale järje koolitajate koolituse näol, ja kindlasti on kavas teemaga süvenenult ka edasi tegeleda.

Rohkem saab koolitusest lugeda Õpetajate Lehe artiklis

Kasutatud allikad:

Kirch, M., 2008 „Õpilaste koolist väljalangemine. Eesti olukord, võrdlus teiste riikidega ja PISA testi tulemustega“, Lühiuuring, Riigikogu Kantselei Majandus- ja sotsiaalinfoosakond

Eurostat: School enrolment and early leavers from education and training (March 2014) http://epp.eurostat.ec.europa.eu/statistics_explained/index.php/School_enrolment_and_early_leavers_from_education_and_training