EVT vabatahtlik registreeris end Tartu maratonile enne, kui esimest korda suuski jalga proovis

Pilar Martin on erialalt füsioterapeut, kes töötab Euroopa vabatahtliku teenistuse projekti raames Tallinna Puuetega Inimeste Kojas. Hispaaniast pärit neiu on lisaks puuetega inimeste abistamisele seadnud endale Eestis veel ühe suure eesmärgi – läbida Tartu suusamaraton. Uurisime Pilarilt, mis teda maratoni sõitma kannustab ja kuidas ta end selleks ette valmistab.

Miks oled otsustanud maratoni sõita?
Tahan proovida neid tegevusi, mis on eestlastele omased ja olen aru saanud, et suusamaraton on eestlaste jaoks väga oluline sündmus. Kuulsin sellest esimest korda siis, kui Tartus jooksumaratonil osalesin ja otsustasin kohe, et pean ka selle ära proovima. Registreerisin end (Pilar on registreeritud 31 km distantsile − toim) tegelikult juba enne ära, kui esimest korda suusad jalga panin.

Kas oled ka varem elus suusatanud?
Ei. Seal, kust ma pärit olen, ei ole mitte kunagi lund (Pilar on pärit Hispaania linnast nimega Ceuta, mis asub Põhja-Aafrikas − toim). Ühe korra katsetasin Sierra Nevadas (mäestik Hispaanias − toim). mäesuusatamist, aga see on ka kõik. Murdmaad proovisin esimest korda alles Eestis.

Ja kuidas esimene kord oli?
Üsna traagiline. Ma ei teadnud isegi, kuidas suusasaapaid suuskade külge panna. Tundsin end päris rumalana. Ja mul polnud õrna aimugi, kuidas ma oma jalgu liigutada. Lihtsalt vaatasin kõrvalt, mis teised suusatajad teevad ja püüdsin neid imiteerida.

Kuidas end täna suuskadel tunned?
Igal juhul mugavamalt ja enesekindlamalt kui esimesel korral. Olen kokku 5 korda Nõmmel suusatamas käinud ja viimastel kordadel juba 15-20 kilomeetrit korraga. Vabatehnika meeldib mulle rohkem kui klassika, sest klassika väsitab rohkem ja selle jaoks peavad käed väga tugevad olema. Aga jah, lõpus olen tavaliselt ikka päris läbi.

Kas keegi juhendab ka sind?
Ei, treenin üksi. Vahel olen küll teistelt suusatajatelt nõu küsinud, aga enamasti ütlevad nad, et ei oska ka ise väga tehnikat ja libisevad mööda. Kord juhtus siiski nii, et üks paar märkas mind, naeratas ja tuli ligi. Nad soovitasid mul end rohkem puusadega edasi lükata. See nõuanne aitas päris palju.

Milliste ootustega maratonile lähed?
Kindlasti kavatsen lõpuni sõita. Loodan, et kogu sellest melust ja rahvamassist tekkiv adrenaliin annab jõudu juurde ja tekib teistsugune tunne kui lihtsalt harjutades.

Mis aja peale sõita proovid?
Umbes 4 ja pool tundi kuni 5 tundi. Ütleme näiteks alla 4.45.59, siis on konkreetne eesmärk paigas.

Mida kolleegid ja sõbrad sinu ettevõtmisest arvavad?
Nad arvavad, et ma olen hull, aga samas siiski toetavad. Minu EVT mentor laenas mulle suusad, et saaksin üldse harjutada ja maratonil osaleda. Korterikaaslane Ragna (EVT vabatahtlik Saksamaalt − toim) aga otsustas koos minuga sõitma tulla. Kuna meil on erinevad töögraafikud, siis käime küll eraldi harjutamas, aga maratonile läheme koos.

Mida uut järgmisena ette võtad?
Registreerisin end juba ka uisumaratonile Soomes, Kuopio linnas. See on 50 km pikk, aga kuna olen varem tegelenud rulluisutamisega, siis tunnen end selles kindlamalt.

Pildil aitab Pilar Tallinna Puuetega Inimeste Kojal ette valmistuda tööhõivereformi vastaseks meeleavalduseks.

Pilarit usutles Annika Teder. Intervjuu toimus inglise keeles. 15. veebruaril võtame Pilariga taaskord ühendust, et uurida, kuidas maraton läks. Pöidlad pihku, et lumi maas püsiks ja Pilar maratoni õnnelikult läbiks.