Kaasa oma kooli vabatahtlik välismaalt!

Pärast kesk- või ülikooli lõpetamist võtavad paljud noored järgmise eluetapi eel veidikeseks aja maha ja lähevad ajutiselt kuhugi teise riiki vabatahtlikku tööd tegema, avastades sealjuures uut keelt, kultuuri ning iseennast. Euroopa vabatahtlik teenistus on noorte seas üpris  populaarne. Samal ajal on ka paljud Eesti asutused välisvabatahtlikud enda jaoks avastanud ning kaasavad neid järjest enam oma igapäevatöösse.

Peamiselt võtavad vabatahtlikke sotsiaalhoolekande asutused, lasteaiad ja noortekeskused, kuid Euroopa Noored Eesti büroo vabatahtliku teenistuse koordinaator Nele Mets ärgitab ka koole endale vabatahtlike hulgast abilisi võtma. „Vabatahtlik saab anda suure panuse ennekõike kooli huvitegevustesse, kuna otseselt õppekavas ette nähtud tundide elluviimine pole lubatud. Näiteks saab ta aidata läbi viia pikapäevarühma, huviringe, mitmesugusid üritusi, millega  tegelemiseks muidu ehk nii palju mahti ei ole“, soovitab Mets.

Hiljuti valminud uuringu „Euroopa vabatahtliku teenistuse mõju haridusasutustele“ põhjal selgub, et vabatahtliku kaasamine haridusasutuses arendab nii lapsi, õpetajaid kui kogu organisatsiooni tervikuna. Näiteks suureneb nii õpetajate kui laste võõrkeeleoskus ja huvi teisi keeli ja kultuure õppida; sallivus teist keelt kõneleva ja teisest kultuurist pärit inimeste suhtes ning üleüldine kultuuriteadlikkus.  Lisaks täheldati, et tihtipeale lisandus vabatahtliku kaasamisega organisatsioonile mõni uus tegevus, töövahend või meetod. Vastanute sõnul aitas vabatahtlik muuta asutuse igapäevaelu ja tegevused  mitmekülgsemaks ning laste vaba aja veetmise võimalused arendavamaks ja õpetlikumaks.

Laagna Lasteaed -Põhikool on vabatahtlikke kaasanud juba 8 aastat

Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikool on välisvabatahtlikke oma töösse kaasanud juba 8 aastat ning plaanib seda teha ka edaspidi. Harilikult kaasatakse üheks õppeperioodiks ehk 9. kuuks kolm vabatahtlikku, kes viivad lastele läbi erinevaid huvitegevusi ning juhivad pikapäevarühma.

„Pärast keskkooli lõppu ei olnud ma päris kindel, mida edaspidi teha või õppida tahaksin,“ ütleb hetkel Laagna koolis vabatahtlikuna töötav 19-aastane Prantsusmaalt pärit Hugo.  „Tahtsin ise areneda, uusi kogemusi saada ning näha asju uue nurga alt. Kuna soovisin aidata ka teisi, valisin vabatahtliku teenistuse. Mul oli kindel soov tulla just mõnele külmemale maale, et näha, kuidas seal elatakse ja kuidas ise jahedas kliimas hakkama saan,“ kirjeldab noormees, miks valik langes just Eestis töötamise kasuks. Laagna kooli sattus Hugo juhuse läbi, kuid praegu on ta õnnelik, et kõik just nii läks.

Lastega tegelemist naudib Hugo väga. „Töötan hommikul mõned tunnid lasteaia poolel, kus teeme väiksemate lastega koos mitmeid erinevaid tegevusi ja mängime. Õue mineku eel aitan lastel end riidesse panna. Pärast lõunat töötan ülejäänud aja pikapäevarühmas, kus tegelen vanemate lastega. Aega olen sisutanud mitmeti. Näiteks õpetasin lastele valgusmaalimise tehnikat ja teeme koos pilte või mängime aaretejahti, kus lapsed minu tehtud kaardi järgi eelnevalt peidetud asjad üles otsima peavad,“ kirjeldab Hugo läbiviidavaid tegevusi lähemalt. „Veel olen neile õpetanud, kuidas potitaimi kasvatada. Panime siin veidi aega tagasi mõned seemned mulda, eks siis näeb, mis sealt tuleb,“ muheleb Hugo.

Ka Laagna kooli direktori kohusetäitja Maarika Vorsmann on oma vabatahtlikega väga rahul ega kujuta organisatsiooni nendeta ettegi. „Proovime oma vabatahtlikud valida hästi erinevatest riikidest. Nii on koolikeskkond multikultuurne, kirev ja huvitav ning nii lastel kui õpetajatel on õppimisvõimalusi ja avastamist seda rohkem. Vabatahtlikke oleme kaasanud näiteks Saksamaalt, Ukrainast, Armeeniast, Ungarist, Prantsusmaalt“, loetleb Vorsmann.  „Proovime alati võtta ka mehi, kuna Eesti haridussüsteemis on naisi hästi palju ja tahame, et lastel oleks koolis eeskujuks ka mõni meesterahvas. Meie kogemus näitab, et poisid on väga leidlikud, optimistlikud ja tegusad.“

Hugo koos laste ja teise vabatahtlikuga Saksamaalt.

Välisvabatahtlik motiveerib võõrkeeli õppima

Vabatahtliku kaasamise positiivsete külgedena toob Vorsmann välja selle, et lastega tegeletakse hästi palju, mis tähendab silmadesära nii lapse, vabatahtliku kui õpetajate jaoks. „Kuna vabatahtlikud suhtlevad peamiselt inglise, saksa või vene keeles, tähendab nende kaasamine ka kõva keelepraktikat. Õpivad nii lapsed kui õpetajad ja tihtipeale motiveerib vabatahtlikuga suhtlemine ka edasisele keeleõppele. Usun, et vabatahtliku kaasamine aitaks lahendada näiteks maapiirkondade koolides keeleõppe praktikaga või huviringide olemasoluga seotud väljakutseid,“ arutleb Vorsmann. „Kuna meie lapsed väga palju ringi ei reisi, on vabatahtlikuga kohtumine teinekord nende ainus võimalus teiste kultuuride ja keelte kohta rohkem teada saada.“

Hugo ise ütleb, et vabatatlikuna töötamise kogemus on muutnud teda iseseisvamaks ning avatumaks. „Mulle meeldib, et ma saan pikapäevarühma tegevused ise välja mõelda ning kogu tunni samuti ise planeerida ja sisustada.  Kuna elan koos kuue teise vabatahtlikuga ühes korteris koos ning me oleme kõik erinevatest riikidest, olen kindlasti muutunud tolerantsemaks ja õppinud teiste erinevustega arvestama. Koju naasen kahtlemata täisväärtuslikuma ühiskonnaliikmena.“

Vabatahtlike kaasamise negatiivseid külgi Vorsmann välja tuua ei oska, küll aga mainib juhtumit, mil vabatahtlik ei kohanenud ning katkestas teenistuse. „Vahest tuleb neile koduigatsus peale, aga siis tuleb hästi palju tegevust anda. Abiks on, kui nad väljaspool kooli endale tegevust leiavad. Näiteks avastas üks Ukraina tüdruk enda jaoks mitmeid huvitavaid trenne.  Mõned meie Saksa vabatahtlikud hakkasid laulukooris käima ning jõudsid isegi laulupeole välja,“ räägib Vorsmann. „Aga kindlasti peab toetama ka kool. Kui pakutav töö mingil põhjusel ei sobi, saab juhendaja ja teiste vabatahtlikega läbi rääkida ning tegevused vajadusel ümber korraldada,“ rõhutab Vorsmann nii kooli rolli kui tugisüsteemi tähtsust vabatahtlikule uues keskkonnas toimetulekuks.

Teistele koolidele soovitab Vorsmann vabatahtlikke julgelt kaasata, mainides, et vabatahtlikule juhendamisele kuluv aeg ja ressurss ei ole suured ning tasuvad igal juhul ära.  Sealjuures märgib Vorsmann, et kindlasti peab olema vabatahtlikule pakkuda piisavalt tööd.

Nele Mets möönab, et seni ei ole Eesti koolid vabatahtlike kaasamisel väga aktiivsed olnud, kuid arvab, et see on tingitud pigem vähesest teadlikkusest. „Eesti on selles mõttes unikaalne riik, et meil on väga paljudes koolides huvijuhid. Mujal maailmas see enamasti nii ei ole.  Näen koolide ja vabatahtlike koostööd väga perspektiivikana ning usun, et see annaks huvitegevuste arengusse suure panuse.“

Kuidas võtta vabatahtlik:

• Kaasa välisvabatahtlik juhul, kui soovid lastele ja noortele pakkuda rohkem ja mitmekülgsemaid huvitegevusi, kuid selleks ei jätku piisavalt innustunud tegijaid.
• Välisvabatahtlik kaasatakse üldjuhul kaheks kuni kaheteistkümneks kuuks.
• Üldiselt on ühes organisatsioonis korraga 1 – 2 vabatahtlikku.
• Välisvabatahtliku kaasamiseks taotle SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroolt akrediteering ning seejärel juba projektitoetus, mis katab vabatahtliku elamise, toitlustamise, transpordi, keeleõppe, tegevuste, materjalide ja muu sellisega seotud kulud.
• Välista vabatahtliku kasutamine õpetaja või mõne muu töötaja asendajana.
• Paku välisvabatahtlikule  tööd 30 – 38 tunniks nädalas.

• Paku vabatahtlikule igakülgset toetust ning juhendamist nii tööl kui kogukonnas.

Lisainfo