18-aastane Tallinnast pärit Doris Järvsoo viibib hetkel vabatahtlikuna Saksamaal Leipzigis Fairbund organisatsioonis. Ta osaleb Euroopa Solidaarsuskorpuse kaudu Euroopa Vabatahtlikus Teenistuses (EVT) ja jagab meiega oma kogemust.
1. Palun kirjelda, kuidas leidsid enda jaoks EVT ning mis ajendasid sind osalema.
Ühel sombusel oktoobriõhtul kodus istudes, hakkas mul oma tuleviku ees hirm. Kas ongi nii, et peale kohe lõppevat gümnaasiumit lähen otse ülikooli, õpin jälle mitu aastat midagi, mis mulle võibolla huvi ei pakugi (sest tol hetkel ei teadnud veel täpselt, mida edasi õppida tahaksin). Tahtsin sellest rutiinsest elust välja saada, teha midagi oma mugavustsoonist väljas… Siis hakkasingi internetist otsima erinevaid vabatahtlikke organisatsioone – nii leidsingi EVT.
2. Millega sa oma EVT projekti raames tegeled?
Mina otsustasin oma EVT´d tulla tegema Saksamaale. Ma töötan ühes multikultuurses lasteaias, kus on lapsi kahekümneseitsmest eri riigist. Minu tööpäev kestab üheksast kolmeni ning tööülesanded sarnanevad paljuski päris kasvatajate omadega. Minu tavaline tööpäev näeb välja umbes selline: hommikul võtan lapsed vanematelt vastu ja siis on meil üheskoos hommikuring, millele järgneb mänguaeg (ilusate ilmade puhul lähme aeda või parki). Enne lõunasööki teeme koos lastega valmis nende magamisasemed ning seejärel lähme sööma. Kuna lapsed on pärit erinevatest kohtadest, siis on erinevad ka nende religioonid/ tavad ning selle tõttu pakutakse lõunasöögil alati nii loomset- kui ka taimset toitu. Kui algselt mõtlesin, et lõunauinaku ajal saavad ka kasvatajad puhata, siis tegelikkus on just vastupidine. Magamisaeg on meile, õpetajatele, kõige raskem. Siis peame alalõpmata korrale kutsuma ja noomima neid lapsi, kellele puhkamise asemel meeldib voodinaabreid kiusata/ segada. Ning kui olla mitte saksa keelt kõnelev vabatahtlik ruumis koos 15 lapsega, kellest 6 käituvad nagu väikesed nukitsamehed, võib see olla väga stressirohke.
3. Kuidas sul seni läinud on?
Praeguseks olen Leipzigis olnud kuu aega ja olen oma otsusega siia tulla väga rahul. Esmakordselt uude koju tulles olin väga positiivselt üllatunud- maja, kus ma koos kolme teise vabatahlikuga elan, on väga suur, avar, ilus ja hubane. Inimesed on olnud äärmiselt sõbralikud, linn on väga modernne ja tööle lähen iga päev rõõmsa tuju ja põnevusega. Kokkuvõtvalt ütleksin, et mulle meeldib siin rohkem ja läheb paremini kui ma arvata oskasin.
4. Miks soovitaksid vabatahtlikku tööd välismaal teistele noortele?
Vabatahtlikku tööd soovitaksin kõikidele noortele just nende punktide pärast:
• Oma mugavustsoonist välja astudes (ehk üksipäini välismaale elama minnes), õpib väga palju ennast tundma ja leiab oskusi/ omadusi, millest enne teadlik ei olnudki.
• Vabatahtlikke koheldakse väga hästi ja igale poole võetakse vastu sooja südamega.
• Vabatahtlik olles, tutvud paljude teiste vabatahtlike noortega- ehk saad palju uusi, huvitavaid sõpru.
• Kuna enamik vabatahtlikke on kõik erinevatest riikidest, siis saad teadmisi paljude maade kohta. Näed, millised inimesed sealt tulevad ja missugused on nede kombed ja tavad.
• Ja see on lihtsalt väga lõbus!!!
5. Sinu projekt on registreeritud Euroopa Solidaarsuskorpuse andmebaasis. Mida tead Euroopa Solidaarsuskorpusest? Kuidas sai sinu EVT projektist osake Euroopa Solidaarsuskorpusest?
Euroopa Solidaarusukorpus ühendab Euroopa noori, et me üheskoos saaksime areneda, luua ja õppida. Minu arvates on see nii super, sest koos elades/ töötades näeme, et vaatamata erinevatele koduriikidele, oleme kõik ikkagi üpris sarnased. Siiski on teineteiselt palju õppida ning nii, üksteise kutluure paremini tundma saades, muutub Euroopa ühtsemaks ja sõbralikumaks. Kõik me elame samal planeedil, ärme tee asju üksteise vastu vaid üksteisega koos!
Dorise vabatahtlik projekt toimus 12.juuli 2017 – 31.mai 2018.
Samal teemal 
