Draamaõppurid käisid Tšehhis foorumteatrit kaemas
Viljandi gümnaasiumis vabaainena draamaõpetust saavad noored käisid veidi enne kooliaasta algust Tšehhis oma oskusi lihvimas.
Üksteist gümnaasiumi teatristuudio õpilast osalesid rohkem kui 20 000 elanikuga linnas Náchodis rahvusvahelisesnoortevahetuses «Drama without Drama», mille eesmärk oli kahe endise sotsialismimaa kultuuri tutvustamine ja vahendamine teatritegemisekaudu. «Ütleme täpsemalt: improvisatsiooni, foorumteatri ja etenduse loomise kaudu,» rõhutas õpetaja Silvia Soro.
Soro sõnul õppisid eri rahvusest noored paremini Euroopat tundma ning süvenesid teineteise kultuuri ja rahvuslikesse eripäradesse, lisaks lihvisid nad oma inglise keelt ja digitaalseid oskusi.
Viljandi õpilased võttis vastu noortekeskuse SVC Decko Náchod draamaklubi.
Karmen Ekbaum, Keily Tammaru ja Geitrud Fia Kristjohann olid Tšehhis nähtust ja tehtust vaimustuses. Seal olid kavas teatri- ja draamaõppe töötoad, kultuuride tutvustused, tantsud, «Kuldvillak» ja isegi «Aardejaht» linnas. Meeldejäävana nimetati ka matka mägisel maastikul Adršpachis.
Geitrud Fia Kristjohann tõi välja, et ta õppis sel reisil olema tolerantne teise kultuuri suhtes. Keily Tammaru nentis, et kogu seltskond oli meeldiv ja nad hoiavad uute tuttavatega seniajani kontakti. «Eestlastel ja tšehhidel on sarnane must huumor,» leidis ta ja teised kiitsid talle naerulaginal takka.
Silvia Sorol oli väga hea meel selle üle, et noored said foorumteatri kogemuse. Ta ise on küll selleteemalistel koolitustel osalenud, kuid ei ole end veel nii kindlalt tundnud, et võiks teisi õpetada.
«Meie õpilased said suhelda noortega, kel on nendega ühine huviala, aga kes on pärit teisest kultuuriruumist,» pidas õpetaja oluliseks. «Mul endal on mõne teise riigi teatriinimestega kohtudes küll tunne, et meil on sama veregrupp.»
Kurvastab poiste puudus
Karmen Ekbaum selgitas, et nad ei tee teatristuudios klassikalisi lavastusi ega improviseeri vahetpidamata. «Tavaliselt me valmistume esinemisteks, näiteks oma loomingu ettekandmiseks.»
Silvia Soro ütlemist mööda ongi koolides väga keeruline traditsioonilisi näidendeid lavale tuua, sest tavaliselt on kasutada ainult paar poissi. «Mulle ei meeldi, kui naised panevad endale habeme ette ja mängivad mehi,» nentis ta. «See kord juba on teatriõpetajate kurbloolus, et selles vanuses tüdrukuid huvitab näitlemine märksa rohkem kui poisse. Muidugi eks see ole kõigi kunstialadega nii.»
Siiski susiseb Viljandi gümnaasiumis plaan võtta kolmanda aasta rühma kavva üks harilik näidend ja autori võõrasse maailma sisse minna. Seni on aga noored tegelnud eelkõige loovuse arendamisega. Teatristuudio tööpraktika näeb ette, et otsitakse teema, uuritakse seda ning viimaks ehitatakse sellele tekst. «Mulle on tähtis, et noored julgeksid ideid pakkuda,» märkis juhendaja.
Oskused tulevikku kaasa
Silvia Soro tõi välja ridamisi plusse, mis käivad kaasas näiteringides osalemisega. See arendab tema hinnangul näiteks esinemisoskust ning annab juurde julgust ja väljendusosavust. «Mõni, kes läks õppima lasteaednikuks, ütles, et ta sai sisseastumisel välja tuua, et on näitlemisega tegelnud.»
Tundides õpitakse kõige muu hulgas ruumi kasutama, oma keha tunnetama ja pingeid vabastama, samuti lihvitakse kõnetehnikat.
Keily Tammaru ütles, et ta valis draamaõpetuse üheks vabaaineks seetõttu, et talle meeldib laval olla. «Saan niimoodi juurde esinemisjulgust. Oskan ehk paremini eri situatsioonides käituda ja oma häält kontrollida. Pealegi kohtun seal inimestega, kellega kohustuslikud ained tavaliselt kokku ei vii.»
Allikas: Sakala
Autor: Siim Piirak
Samal teemal 
