“Kes ei mängi, on lihtsalt igav”

Just nii ütlevad teadlased kirjeldades mängimise olulisust õppeprotsessis ja inimese elus üleüldse.  Sellele järeldusele jõudsid ka MTÜ-de  Hea Hombre ja Shokkin Gruppi liidrid Pavel Vassiljev ja Maria Jefimova, kes noortealgatuse „Game Creator: DIY“ käigus töötasid koos noortega välja  lauamängu, koomiksi ja brošüüri erinevate grupimängudega arendamaks nende kaudu noorte koostöö-, probleemilahendus-, kaasamis- jpms oskusi.

Maria ja Paveli sõnul  sai projektiidee alguse erinevatest workshoppidest ja loengutest, kus mängudest räägiti. Mõte ise mänge teha tundus põnev ning ideed noortele tutvustades saadi positiivne vastukaja, kuid lisaks huvitas noori ka koomiksi tegemine.  Kuna huvilisi, keda otsiti koolide ja Facebooki kaudu, oli palju, moodustati neist kolm gruppi. Ühed töötasid lauamängu kallal, teised tegid koomiksit ning kolmandad mõtlesid grupimänge välja.

Maria meenutab, et kuigi alguses oli noorte kaasamine üpris keeruline ning  ideede genereerimine võttis kokku aega umbes  kolm kuud,  oli protsess siiski tohutult huvitav: „Kõige paremini tekkisid uued mõtted erinevate grupimängude ja brainstormide kaudu. Noortele oli see lõbus, aga samas ka põnev ning kasulik protsess. Muidugi lõid aeg –ajalt lõkkele ka kired, kui kellegi pakutud ideed ei sobinud. Arvan, et noored said väga hea õppetunni sellest, kuidas ajurünnaku meetodit kasutada ning millised erinevad moodused selleks üldse on“.

Kuigi mängude väljatöötamine on ajamahukas, ei ole Paveli sõnul selleks erilisi eelteadmisi vaja. Piisab kui asja vastu on suur huvi ja tahe. Inspiratsiooni saadi näiteks arvutimängudest ja filmidest.  Filmisüžeed meenutab veidi ka valminud lauamäng „The Island“, mille käigus püüavad  lennuõnnetuse tagajärjel üksikule saarele sattunud reisijad sealt koju pääseda ning peavad selleks läbima mitmeid katsumusi.  Senikaua, kuni igaüks vaid enda eest võitleb,  on koju pääsemine võimatu. Kui aga hädalised ühinevad ja koostööle asuvad,  tekib võimalus saarelt minema saada.  Paveli sõnul  ongi mäng üles ehitatud koostööoskuste, strateegilise mõtlemise ja kaasamise arendamisele. Mängivaid noori on huvitav jälgida, kuna asja iva mõistmiseks kulub aega ning igaüks jõuab sinna isemoodi.

Koomiks „Old Town Tales“ on igaühele tuttav lugu hea ja kurja võitlusest. Sisuliselt on tegu Tallinna legendiga, kus Ülemiste vanake tahab äsja valminud  kaasaegset  linna ära uputada. Teda takistab hea kangelane Vana Toomas, kes on aga armunud pahalase tütresse Näkki. Mis edasi juhtub, saab igaüks koomiksist edasi lugeda… . Inspiratsiooni koomiksi süžee kokku kirjutamiseks ammutati siingi filmidest, täpsemalt „Terminaatorist“ ja „Rambost“. 

Ka koomiksi valmistamise juures oli tähtsal kohal õppemoment.  Kuna grupis olid vaid vene keelt kõnelevad noored, valiti Eesti mütoloogiast pärit tegelased teadlikult, et neid  vene noortele huvitavas võtmes tutvustada. Lisaks on koomiks ingliskeelne. Koomiksi tegemine oli Paveli sõnul kolmest kõige keerukam. Tegelaste ülesjoonistamiseks oli vaja kunstiandega ning kannatlikku noort. Lisaks tuli originaaljoonistused kopeerida ja siis need ka veel arvutisse üle kanda, mistõttu kulus koomiksi valmimiseks ligikaudu aasta.  Koomiksile plaanitakse ka järge, kuid täpne valmimisaeg on veel lahtine.  Igatahes võiks Paveli arvates  teises osas kohata juba ka mõnda rahvusvahelist kangelast.

Grupimängude  väljatöötamises osalenud  Fjodor (19)  töötab suviti  laagrikasvatajana, kus läheb vaja teinekord koguni kümmet mängu päevas. Noormehe kogemuse järgi on mängud parim viis millegi õppimiseks ja omavahel tuttavaks saamiseks. Game Creator projektiga liitus ta sõbra kutsel ning just seetõttu, et  saaks koos teistega välja mõelda uusi mänge, mida laagris edaspidi kasutada. Välja mõeldi mitut erinevat tüüpi mänge:  energizerid noorte aktiveerimiseks, jäämurdjad  (ice breakers) üksteise tundma õppimiseks ja omavaheliste suhete arendamiseks ning erinevad meeskonnatöö ja probleemilahenduse arendamise mängud.  Mängud koondati kokku brošüüri „Games for young peole by young peole“.

Ka Fjodor pidas ideede välja mõtlemise etappi kõige keerukamaks, kuid tema sõnul  on grupitööd, koosmõtlemine ja koos mängimine alati heaks abimeheks ning aitab mõtted liikuma saada.  „Ma arvan, et sain projekti käigus selgeks,  et miski pole võimatu ning endasse peab uskuma. See on hea tunne, kui saab koostöös teistega luua midagi vägevat ja suurt ning kasutada mindagi enda loodut“, võttis Fjodor projekti enda jaoks kokku.

Noortele meeldis mängude väljamõtlemine nii väga, et ka pärast projekti lõppu moodustati väiksem grupp, kes kooskäimist ning nuputamist jätkab.

Game  Creatori  projektis loodud lauamänge, koomikseid ning grupimängude brošüüre on jagatud Tallinna koolidele, noortekeskustele ja partnerorganisatsioonidele. Mängud ning koomiksi leiad ka veebist.

Mariat ja Pavelit intervjueeris SANA kommunikatsioonispetsialist Evelin Koppel

Kasutatud kirjandus:

• Wikipedia.  Learning through play.
• Yenguin, S. 2014. Play Doesn’t End With Childhood: Why Adults Need Recess Too. NPR News  06.08.2014