Grete: “Selliseid võimalusi ei tule tihti ning nendest, mis tulevad, tuleb kahe käega kinni haarata.”
Hei! Mina olen Grete ning täna tahan jagada Sulle oma kogemust välisriigis noortevahetusel osalemisest.
Eelmisel aastal, 6.06-16.06.2022, toimus Armeenias noortevahetus ‘’Murality’’. Noortevahetus leidis aset Armaviris, kus asub ka projekti üks partneritest, Armavir Development Center (ADC).
Noortevahetusel keskendusime sel korral sooga seotud stereotüüpidele ning soolisele võrdõiguslikkusele ja seeläbi eneseväljendusele läbi tänavakunsti. 10 päeva jooksul arutlesime, tegime rühmatöid, kuulasime loenguid ning töötasime välja graffiti, mille projekti lõppedes üheskoos Armaviri linna seinale tegime.
Minu jaoks oli stereotüüpidest rääkimine uus kogemus. Ma olen alati teadnud, et meie ühiskonnas eksisteerib sooliseid stereotüüpe ning meil puudub täielik võrdõiguslikkus, kuid ma pole seda iial pidanud inimestega nii sügavalt lahkama.
Päevad projektis olid tihedad. Esimestel päevadel tutvusime üksteise, Armaviri linna, Erasmus+ programmi ja projekt “Murality” planeeritud tegevustega ning toimus sissejuhatus teemasse. Üks asjadest, mida hindan projekti juures, on tegevuste organiseerimine huvitaval viisil. Enamus meie päevadest möödusid gruppides arutledes, tehes rühma- ja meeskonnaülesandeid ning meil oli vabadus otsustada, kas tahame grupiga õues või toas olla. Väga vähe oli meil tegevusi, mis nõudsid kuulamist ja keskendumist PowerPointile.
Arutelud ja seeläbi teiste arvamuste kuulamine, aktsepteerimine ning nendega arvestamine oli projekti jooksul minu kõige suurem õppetund. Projektis on nii palju erinevaid isiksusi ja inimesi, kelle kõigiga kokku ei sobi. Küll aga on võimalus arendada endas sallivust ja oskust kuulata kõiki, ka neid kellega kokku ei sobi ning seeläbi töötada koos kõikide osapooltega.
Lisaks sain uusi teadmisi juurde ka turundusest. Minu jaoks kõige huvitavam tööriist, mille saime, oli oma kuulaja-vaataja profiili ehk persoona tegemine – kes ta on, millega tegeleb, mis on tema mured, mida tema ootab jne.
Projekti lõpuks valmis meil Armaviri linna seinale graffiti, mille sõnumiks on “Gender is color blind”. Graffiti tegemise protsess oli väga huvitav.
Me pidime alustama ideest ja kavandist. Selleks oli meil kokku ligikaudu 2 päeva. Graffiti kavand sündis grupitöödes valminud sloganite põhjal. Iga grupp sai mõelda oma stereotüübi peale ning sellega seonduvalt graffiti idee välja mõelda. Lõpuks toimus hääletus ning sõelale jäi kaks ideed. Järgnes töö järelejäänud ideedega ning nendest oli vaja välja töötada kavandid. Arvestada tuli mitmete erinevate aspektidega. Näiteks: Kuna graffiti asus lastekeskuse juures, tuleks teha graffiti selgesõnaliseks, sõnum peab vaatajani kergesti jõudma. Samuti tuli arvestada detailidega – millises tehnikas oma graffiti teeme ning kas pilt on detailiderohke või mitte. Grupitööde, ühiste arutelude ning hääletusega valisime välja kavandi, mis hakkab kaunistama Armaviri linna seina.
Projekti eelviimasel päeval oli minul võimalus juhendada stencil trüki töötuba, mille käigus sai iga osaleja endale ise kujundada t-särgi. Minu jaoks oli see väga suur kogemus, sest varem pole ma inglise keeles töötuba teinud. Välja tulid kõigil omanäolised ja väga ägedad särgid.
Samal ajal alustasime ka oma graffitiga, kus kõik kaasa panustasid. Kes värvis seina valgeks, kes aga joonistas kavandi seinale, kes segas värvi või pesi vahendeid. Ühtse tiimina sai meie äge graffiti ka peatselt valmis ning selle üle võivad kõik uhkust tunda! Suur vaev nähtud ja töö sai tehtud. Tagantjärele projektile mõeldes olen tänulik, et osalesin – selliseid võimalusi ei tule tihti ning nendest, mis tulevad, tuleb kahe käega kinni haarata. Armeeniast polnud mul ennem aimugi, kuid nüüd olen arvamusel, et iga inimene peaks vähemalt korra Armeeniat külastama.
Tänu sellele võimalusele avastasin endas ka reisipisiku ning mul oli võimalus Poolast Armeeniasse lennates istuda lennukis, kus oli 9 kohta reas – minu jaoks oli see vaieldamatult äge kogemus.
Samal teemal 
