Iirimaa õppevisiidi muljed: vabatahtlikud aitavad kodutuid ja teatrit teha

VitaTiimi projektijuht Alisa Basanska ning Keila noorsootöötaja Geter Ehrenpreis käisid maikuus Iirimaal kolmepäevasel õppevisiidil ning alljärgnevalt saab lugeda nende kogemuslugu.

Mai keskpaigas Iirimaal aset leidnud ürituse “Study visit: Exploring Human Rights and Democracy in the context of the European Solidarity Corps” käigus oli võimalik tutvuda Iiri organisatsioonide esindajatega, kes töötavad rahvusvaheliste vabatahtlikega, tutvuda heade näidetega vabatahtlike kaasamisest, arutleda inimõiguste ja demokraatia teemadel projektides ning võrrelda kahe riigi noorsootöömaasikku.

Inimõigused ja demokraatia

Kolme päeva jooksul tegutseti ühiselt Eesti ja Iirimaa osalejatega. Päeva alguses oli tavapärane arutelu inimõiguste teemal ning kuidas pöörata rohkem tähelepanu sellele ESK programmis. Alisa sõnul oli tema ootus reisi suhtes saada põhjalikumalt aru, kuidas Iirimaal mõtestatakse Euroopa Solidaarsuskorpuse väärtuseid ning milliseid väljakutseid vabatahtlikud organisatsioonides lahendada aitavad. “Mul puudus laiaulatuslik kogemus rahvusvaheliste vabatahtlike koordineerimises, mistõttu soovisingi tutvuda kolleegi kogemusega, kes Euroopa Solidaarsuskorpuse vabatahtlikuga koostööd teeb,” lisas ta.

Kodutusest tingitud probleemid

Koos külastati Dublin Simon Communityt ehk vabatahtlike organisatsiooni, mis tegeleb kodutuse ennetamise ning kodutusest tekkinud probleemide lahendamisega. Organisatsioon tegutseb peale Dublini tegutseb ka Kildare’is, Wicklow’s, Meathis, Louthis, Cavanis ja Monaghanis.  Teenuseid pakutakse kõigis kodutuse staadiumides ja töötatakse selle nimel, et kodutuid igakülgselt toetada ning anda neile võimalusi tavapärasesse ellu naasta.

Eesti vabatahtlikele jättis see sügava mulje. “Sain teada, millised on aktuaalsed probleemid ning kuidas panustatakse nende lahendamisse,” rääkis Alisa. “Kuulsin ESK-i vabatahtlikelt, kuidas nad saavad hakkama töökoormusega, milliseid koolitusi on vaja enne läbi teha ja kuidas organisatsioon vabatahtlikke toetab,” meenutas ta.

Geteri sõnul üllatas teda, kui suur on Iirimaal kodutuse probleem. Iirimaal, ja eriti Dublinis, on suur eluasemekriis, kus üüripindade leidmine on väga keeruline ning hinnad on tõusnud lakke, mis muudab lahenduste leidmise veelgi keerulisemaks. “Ka Simon Community kaasab oma töösse välisvabatahtlikke ja kuigi töö ei ole kindlasti kergete killast, vajab teatavat ettevalmistust ega sobi kindlasti kõigile, tunnevad organisatsioonis teenistuses olevad vabatahtlikud, et nende panus on oluline ning nad töötavad positiivsete muutuste suunas,” ütles Geter.

Kaasatus läbi teatri

Teine meeldejääv organisatsioon, mida külastati, oli Crooked House Theatre Company. Tegemist on organisatsiooniga, mille eesmärk on luua ambitsioonikat, väljakutseid pakkuvat, esteetiliselt kaasahaaravat ja kohalikule publikule asjakohast teatrit ning tuua ka noori teatritegemise juurde. Ühingu tegevus põhineb draamaõpetusel, propageerides ühiskonnas sallivust, võrdsust, sotsiaalsest õiglust, kaasatust ja empaatiat. “Saime ka ise veidi näha, mida nad teevad ja millised meetoteid kasutavad osalejate kaasamiseks,” sõnas Geter. Organisatsioonis on tavaliselt korraga 10 välisvabatahtlikku, kes üheskoos kohalikus kogukonnas erinevatele vanusegruppidele ja sihtrühmadele tegevusi pakuvad.

Alisa mälestus teatriorganisatsioonist on samuti positiivne. “Huvitav oli nendega vestelda ja kuulata, kuidas nad oma kogemusi peegeldavad. Veel üks huvitav praktiline aspekt oli see, et ESK vabatahtlikud aitavad osaliselt teha projektijuhi tööd,” rääkis ta.

Geter tõi välja, et üllatas üha jälle iirlaste sõbralikkus ja avatus. “Eestis ikka väga naljalt ei juhtu, et tullakse ühistranspordis või toidupoes juttu tegema, lihtsalt niisama. Selline vahetu sõbralik suhtlemine tundub mõnele inimesele võõras või tüütu, kuid minu meelest toob see inimesi üksteisele lähemale,” leidis ta.

Suhtlus neljas keeles

Alisa jaoks oli vahva see, et tal avanes õppevisiidi käigus võimalus rääkida kõigis keeltes, mida oskab. “Meie koolitaja oli Ukrainast ja tuli elama Iirimaale 20 aastat tagasi, seega rääkisime temaga mõnikord ukraina keeles. Kuna ma kasutan igapäevaselt peamiselt vene keelt, siis ühe organisatsiooni juhatajaga vestlesime vene keeles. Iirimaa osalejatega rääkisime inglise keeles ja Eesti osalejatega peamiselt eesti keeles,” täpsustas ta.

Geter julgustab kõiki noorsootöömaastikul tegutsevaid inimesi vähemalt korra rahvusvahelistest projektidest osa võtma, kuna see ei ole mitte ainult hea võimalus luua uusi kontakte organisatsioonidega, vaid ka avardada silmaringi väljaspool Eestit toimuva osas. Noorsootöö võimalused ja põhimõtted võivad riigiti väga erineda ning kui vahel annab projektides kogetu inspiratsiooni midagi paremini teha, siis teinekord paneb see ka olemasolevat hindama. “Üks väärtuslikumaid külgi rahvusvahelistes projektides on kogemuste vahetamine ja suhtlus inimeste vahel, uued vaatenurgad, uued lood, vahel uued sõbradki. Põnev on avastada, et meil on kõigil midagi ühist, isegi kui oleme pärit erinevatest riikidest ja kultuuritaustadest!”