Kanuumatkal Pedja jõe kallastelt korjatud prügi.
Hämmastav tantsupidu
Kahenädalane laager algas aga laulu- ja tantsupeoga. Kui laulupidu jäi külalistele võõrkeelsete lauludega suhteliselt kaugeks, siis tantsupeost olid külla tulnud sakslased ja Rumeenia ungarlased vaimustuses.
«Hämmastav oli näha nii palju inimesi üheskoos tantsimas, sellist asja pole ma enda silmaga varem näinud,» sõnas 21-aastane Attila Szabo.
Lisaks tutvustatakse eestlasi Eestis loodud spordiala kaudu. Nimelt on Palupõhja looduskooli kõrvale laagri ajaks Elamuspanga abiga kohale toodud kiikingukiik, mida võõramaalastest noored aktiivselt kasutavad.
Loodusega tuttavaks
Laagri üks eemärke on tutvustada looduslähedast eluviisi noortele, kes sellega ei ole nii palju kokku puutunud. «Osa linnas kasvanud noori on harjunud, et näiteks porgand tuleb poest, siin on võimalik näidata, et tegelikult saab koduse peenra pealt ka,» sõnas Piret Eit.
Puhja vallas asuvas Palupõhjas saavad noored kätt proovida tavaliste maatöödega: niidetakse heina, lõhutakse puid, laotakse neid riita. Et ei tekiks tülpimust, selgitatakse, miks need tööd on üldse vajalikud.
Projektijuht Aleksandra Griffel sõnas, et noorte instrueerimisel katsetatakse erinevaid meetodeid, sealjuures pannakse neid ka ise juhendama.
«Näiteks võttis meil üks Eesti poiss grupi kaasa ning tutvustas kohalikke ravimtaimi, selgitades, milleks need kasulikud on,» lausus TÜ Viljandi kultuuriakadeemia tudeng Griffel.
Suhtlus käib üldiselt inglise keeles, kuid vahepeal tuleb teha tõlkepause, nii et need, kes nii hästi seda keelt ei mõista, ikkagi aru saaksid.
Ungari keelt kõnelev Szabo on oma esmakordsel Eesti visiidil märganud, et sugulaskeeled meenutavadki mõneti üksteist.
«Võrreldes ungari keelega on eesti keel natuke rohkem rütmilisem, hüplevam,» märkis Szabo.
Kanuumatkal selgusid ka rahvuslikud soodumused. Nii läksid kohaliku looduse ja putukatega mitte harjunud külalised parmude hammustustest rohkem paiste.
Kuid leidus ka sarnasusi. «Kõik on samamoodi inimesed, et kui parmud söövad ja magada ei saa, siis oled unine ja väsinud, ei ole vahet, mis rahvusest sa oled,» sõnas Eit.
Kolmandat aastat projektis osalev sakslanna Celine-Joline Steppkes tõstis esile laagri sõbralikku ja abivalmis õhkkonda. «Eriti mõnus oli siis, kui me lihtsalt ühel hetkel lõkke ääres üksteise jalgade peal lamasime,» meenutas ta.
Allikas: Tartu Postimees
Autor: Priit Pokk
Samal teemal 
