Noorteparlament tahab saada püsivaks noorte esinduskoguks

Pildil Noorteparlamendi esimene istung. Foto autor: Erik Peinar.

Noorteparlament on 13-26-aastastele noortele mõeldud projekt, mis on ellu kutsutud selleks, et kaasata noori otsustusprotsessidesse ning anda noortele võimalus kaasa rääkida neid puudutavatel teemadel. Noorteparlamenti kuulub 101 noort delegaati üle Eesti, kes töötavad sarnaselt Riigikogule komisjonides. Sellest, millega Noorteparlament senini tegelenud on ning millised on projekti tulevikuvaated, vestleme projektijuhi Britt Järvetiga MTÜ Lastekaitse Liidust.

Miks on Eestile vaja Noorteparlamenti?
Üks oluline põhjus on selles, et riik ei võõranduks noortest ja vastupidi. Noorteparlamendiga tahame kasvatada noortes harjumust ühiskonnas kaasa rääkida ja oma arvamust avaldada. Lisaks on oluline ka see, et Noorteparlament annab hea mandaadi viia noorte arvamus nendeni, kes reaalselt otsuseid teevad ehk Riigikoguni.

Noorteparlament kasvad välja projektist “101 last Toompeale”. Miks otsustasite formaati muuta ja luua Noorteparlamendi?
„101 last Toompeale“ põhiline probleem oli selles, et see formaat ei olnud piisavalt jätkusuutlik. Igal aastal osalesid uued noored, peeti istungeid ja tehti otsuseid, aga tulem jäi poolikuks ja ei jõudnud kuskile. Põhiline probleem oli sellest, et istungite aruteluks valiti küll noorte jaoks olulised teemad, aga ei jälgitud seda, kas teema ka parasjagu Riigikogus aktuaalne on. Sel korral aga saime otsese sisendi Riigikogu komisjonidelt ning noored arutlevad just nende teemade üle, mis on hetkel „kuumad“ ka parlamendis.

Mis on need teemad, mille üle Noorteparlament arutleb?
Noorteparlament töötab viies komisjonis: kultuuri-, sotsiaal-, õigus-, majandus- ning välisasjade komisjon. Majanduskomisjon näiteks tegeleb energeetika küsimustega, sealhulgas just keskkonnasõbraliku energia temaatika. Sotsiaalkomisjon tegeleb noorte tööhõive teemaga. Näiteks on noored välja toonud, et noorte tööseadusandlus on täna liiga karm ja takistab noori tööle võtmast. Õiguskomisjon tegeleb noorte kuritegevuse ennetamise küsimuse ning kultuurikomisjon integratsiooni temaatikaga. Väliskomisjoni arutelu käib Ukraina kriisi ümber. Näiteks arutletakse selle üle, kas ja millist välisabi saaksime ja peaksime meie Ukrainale pakkuma.

Pildil Viljandimaa foorum. Foto autor: Estelle Golding

Mis vormis Noorteparlamendi töö toimub?
Hetkel aruteluringidena nii komisjonides kui foorumitena igas Eesti maakonnas. Märtsi jooksul toimuvad igas Eesti maakonnas arutelud kõigil mainitud teemadel, kus saavad osaleda ja kaasa rääkida ka need noored, kes parlamenti ei kuulu. Iga arutelu juurde on kaasatud ka eksperdid. Foorumite tulemusel kogume maakondadest kokku konkreetsed ettepanekud, mis mai algusel Riigikogus Noorteparlamendi istungil hääletusse lähevad. Ning selle põhjal anname noorte sisendi Riigikogule. Usun, et kuna kaasatud ei ole mitte ainult need 101 noort, vaid maakondlike arutelude põhjal veel mitmeid kordi rohkem noori, siis see on piisavalt legitiimne hääl, mida Riigikogusse viia.

Kuidas on sujunud koostöö Riigikoguga ja kas Riigikogu on teile ka midagi lubanud selle osas, mida Noorteparlamendist saadud sisendiga tehakse?
Riigikogu on senini olnud meile väga heaks koostööpartneriks. Kui me komisjonide poole pöördusime, et saada nende sisendit teemade kohta, mille üle noored arutleda võiksid, sain mitmeid julgustavaid kõnesid Riigikogu esindajatelt, kes tundsid meie tegevuse vastu huvi ja olid valmis koostööd tegema. Ka Noorteparlamendi avaistungil Riigikogus oli kohal umbes 15 parlamendi liiget, mis on samuti väga kõva sõna.
Loomulikult ei saa Riigikogu lubada, et noorte ideed kindlasti rakenduvad, aga seda küll, et need võetakse arutelu alla. Eriti huvitatud on kultuurikomisjon, kes näeb meid pikaajalise ja stabiilse koostööpartnerina ning on öelnud, et tahaks noorte mõtteid edaspidi ka teistel teemadel. Näen, et meid võetakse tõsiselt. Küll aga tuleb arvestada, et meie koostöö algas eelmise koosseisuga ning uue koosseisuga kindlasti mingid prioriteedid muutuvad. Hetkel on raske öelda, mida uus koosseis lubab.

Kuidas on kogu see protsess Sinu hinnangul osalevatele noortele mõjunud?
Mulle tundub, et noorte pilt on veidi avaramaks läinud. Oma tavaelus ei ole nad harjunud selliseid teemasid nii põhjalikult läbi analüüsima, nii et see on oluline panus nende kodanikuharidusse. Samuti on näha, et noored ise tähtsustavad oma rolli väga. Juba see, et istungid toimuvad Riigikogus ning kohal on ka parlamendi liikmed, paneb noori seda protsessi väärtustama. Minu suur lootus on, et tänu Noorteparlamendi kogemusele hakkavad noored aru saama, kui oluline on nende enda initsiatiiv, et midagi muuta. Ja seda ka kohalikul tasandil. Loodan, et selle pinnalt tekib noortes harjumus kaasa rääkida ja olla ka kohalikul tasandil aktiivsed koostööpartnerid. Lisaks loodame, et aktiivsemaks ei muutu ainult Noorteparlamendi liikmed, vaid et nad suudavad kaasata ja inspireerida ka teisi noori. Enda hea kogemuse kaudu tekib mõttelaadi muutus, mida loodetavasti kantakse ka teistele edasi.

Mis saab Noorteparlamendist pärast selle konkreetse Erasmus+ projekti lõppu?
Läheb kindlasti edasi. Tahame jätkata sarnases vormis ja saavutada jätkusuutliku esinduskogu. Ideaalis töötaks Noorteparlament siiski aastaringselt, mitte kooliaasta või projekti põhiselt. Hetkel on veel vara oodata, et Riigikogu oma õla alla paneks, aga kui Noorteparlament end tõestab, siis on tulevikus seegi võimalik. Täna on suur küsimus ka see, kuidas valida delegaate, et nad tõepoolest esindaksid Eesti noori. Sel aastal toimus Noorteparlamendi liikmete valik motivatsioonikirjade põhjal, aga õiguskantsleri kabinet andis meile soovitusi, kuidas valimisprotsess oluliselt demokraatlikumaks muuta. Tähtis oleks saavutada see, et noortel, kes parlamenti kuuluvad, oleks reaalne mandaat esindada oma piirkonna noori ning et noored oleksid ka teadlikud, kes neid parlamendis esindab. Selle saavutame siis, kui noored saavad endale ise esindaja valida. Aga eks esimene aasta ongi oluline õpikoht, et edaspidi kogu protsess tõhusam ja demokraatlikum oleks.

Noorteparlamenti toetab rahaliselt Euroopa Komisjon Erasmus+ programmi kaudu. Noorte osalusprojektide ja ka teiste Erasmus+ programmi tegevusvõimaluste kohta saad pikemalt lugeda siit.