Noortevahetuse kogemus: ka torm metsas võib inimesi lähendada

Kui ma esmakordselt leidsin Erasmuse noortevahetuse projekti “The Eye of the Wood” seiklejate vennaskonna veebilehelt, olin põnevil ja valmis uutele väljakutsetele vastu astuma. Mulle oli suur rõõm, kui mind vastu võeti, ja ma ei suutnud ära oodata, milline seiklus algab. Ja seiklus mind ka ees ootas.

Projekti teema – “The Eye of the Wood” – oli huvitav. See tähendas Belgia metsas telkimist ja elamist looduses, kus kõik toimingud toimusid õues, isegi toidu valmistamine. Esimene päev oli üsna rahulik – kõik olid kohale jõudnud, tutvunud ning meie seltskond oli rahvusvaheline kooslus, kus osalesid itaallased, eestlased ja belglased. Kõik olid äärmiselt sõbralikud ja vastutulelikud.

Lähendav torm

Kuid teisel päeval tabas meid ootamatu katastroof – Belgias möllas torm, mis meie telgid üle ujutas. Magamine oli võimatu, kuna kõikjal olid märjad riided ja asjad ning ka toidutelk oli tormi poolt kannatada saanud. Minu vähesed kaasavõetud riided olid samuti läbimärjad ning olukord oli üsna keeruline. Õnneks leidsime peavarju ühest majast Zilvermeeri ääres, ehkki see oli kõike muud kui luksuslik – tolmune, kõledavõitu ja elektrita.

Ometi, just sellel õhtul, kus olime sunnitud kokku suruma end kitsasse ja veidi hirmutavasse ruumi, sündis midagi imelist. Itaallaste ja belglastega veetsime õhtu sügavate vestluste ja jalutuskäikudega, mis aitasid meil üksteist palju paremini mõista ja lähemale kasvada. Võimalus jagada mõtteid ja emotsioone tõi meid kõiki omavahel lähemale.

Käigu pealt lahendused

Hiljem saime endale uue ööbimiskoha Leuvenis, tänu ühele grupiliikme sõbrale, kelle kodu oli tühi ja kasutuseta. See oli nagu pääsemine, saime olla koos, jagada kogemusi ja toetada üksteist.
Kuid mitte kõik ei olnud nii roosiline. Projekti käigus kerkisid esile ka väljakutsed, näiteks suhtlemisraskused mõndade inimeste vahel. Kuigi tekkis ka mõningaid erimeelsusi, oli projekti üldine õhkkond siiski positiivne ja sõbralik.

Mis puutub projektijuhtidesse, siis pean tõdema, et nende korraldusoskus ja loovus olid imetlusväärsed. Nad suutsid keerulises olukorras leida lahendusi ja muuta kogu kogemuse meeldejäävaks ning nauditavaks. Nende panus oli hindamatu ning nende suutlikkus keerata olukord ümber 180 kraadi ilma pikema jututa teenis suurt tunnustust meie kõigi poolt.

Kokkuvõttes oli see Erasmus noortevahetus Belgias tõeline seiklus, millest jäi meelde nii raskused kui ka rõõmud, ning mis aitas meil avastada nii enda kui ka teiste kultuuride rikkust. See oli kogemus, mida ma ei unusta kunagi ning mis jättis minu ellu sügava jälje.