Noortevahetuse noortejuhiks õppimine pakub nii pingeid kui nende leevendust

Reelika Punkar käis möödunud aasta novembris SALTO-Youth võrgustiku kaudu Berliinis koolitusel “Introduction training for newcomers to youth exchanges- BiTriMulti”. Alljärgnevalt saab tutvuda tema kogemuslooga.

Olin selleks hetkeks osalenud rahvusvaheliste noortevahetustel juba kolmel korral ning uurisin Tartu Noorsootöö Keskuse direktorilt, kas ka mul oleks võimalus saada noortevahetustel noortejuhiks. See pakkus mulle suurt huvi ning tundsin, et võiksin olla juhtivas rollis.
TNTK direktor saatis mulle pakkumise SALTO-Youth lehelt. Lõin oma konto ning täitsin kandideerimisavalduse ja jäin vastust ootama.

Mõnda aega hiljem sain kirja Eesti agentuurilt, et nemad oleksid nõus toetama minu minekut sinna, aga pean ootama kindlat vastust Saksamaa agentuurilt, kas osutun valituks.
Ootamine tundus pikk, kuid lõpuks tuli vägagi positiivne vastus. Hakkas aktiivne suhtlus Eesti agentuuriga, kust sain palju julgustust kinnituse, et agentuur on minu jaoks sel teekonnal alati olemas, seda enam, et olin ainuke osaline Eestist ja minu jaoks oli see esimene üksinda reisimise kogemus.

Intensiivsed koolituspäevad

Viienda novembri hommikul hakkasin Tartust kell 2.30 hommikul sõitma ning Saksamaale jõudsin veidi enne 14 päeval.  Kohale jõudmise päeval oli meil kavas vaid õhtune tutvumisring, seega jõudsin ennast välja puhata. Koolituse aeg oli kokku ainult kolm päeva, ent kõik need kolm olid väga intensiivsed. Esimesel päeval keskendusime rohkem tutvumisele, jagasime enda tausta ning arutlesime selle üle, mis on edukas noortevahetus ning kuidas noori sel teekonnal toetada ja kaasata.

Teisel päeval panime kirja teemad, mis meid huvitavad ja mis oleks meie korraldatava noortevahetuse fookus ning tänu sellele said kokku grupid, kus hakkasime kirjutama nii-öelda lühemat versiooni projektist.

Pidime välja mõtlema noortevahetuse teema, panema paika partnerid, osalejate arvu ning sihtgrupi ja kus sooviksime selle korraldada. Ehkki see oli tavapärasest väga palju lühem vorm,  võttis kirjutamine peaaegu kaks päeva. Et aeg oli piiratud, tekitas see omajagu survet, eriti kuna olin osalejate seas üks nooremaid ning sattusin ühte gruppi inimestega, kellel on noorsootöö kogemust väga pikalt olnud. Kuid kiirelt sai selgeks, et kõigi ideed on võrdsed. Meeldiv oli, et meie grupiliikmete ideed ühtisid ja kirjutamine sai hoo sisse.

Pinge ja selle langus

Meil oli kogu aeg tugi koolitajate poolt, kes andsid nõu ja julgustasid enda ideele kindlaks jääma. Kui teine koolituse päev oli õhtusse jõudnud, suundusime kogu grupiga linna muuseumisse ja õhtustama. Selle käigus sai maha peetud ka väga sisukaid vestluseid osalistega. Et teise päeva õhtu venis arvatust pikemaks, oli kolmanda koolituspäeva hommikul küll pisut keerulisem ärgata.

Kolmandal ehk viimasel koolituspäeval saime oma projektidele veel viimased korrektuurid teha ning meile oli seatud kindel tähtaeg, kui peame need projektid koolitajale üle vaatamiseks saatma. See lisas päeva algusesse omajagu pinget. Kui projekti saadetud saime, jäime ootama tagasisidet. Päeva teises pooles meile seda ka anti ning saime julgust juurde päriselt see projekt ellu viia. Kui tagasisidestamine oli läbi, siis toimus viimaste sammude üle vaatamine ning õpitu peegeldamine.

Õhtu lõppes kultuuriõhtu ja hüvastijättudega, laulsime karaoket, rääkisime elust-olust ning muljetasime kogu koolituse teemadel.
Kui kätte jõudis lahkumise päev, oli see isegi keeruline, sest olime osalistega saanud selle nädala jooksul väga lähedasteks. Samas oli hea meel koju mineku üle, et saada ennast korralikult välja puhata ning uusi kogemusi noortega jagada.

Olen siiani kogemuse eest väga tänulik, siiani täis julgust ja tahtejõudu, et korraldada enda noortevahetus ning kes teab – ehk juba varsti saan jagada kogemust enda korraldatud noortevahetusest.