Õpilaste häälekandjad tahavad valla asjades kaasa rääkida

Üks võimalus, kuidas õpilased saavad oma hääle kuuldavaks teha ning kohalike elu küsimustes aktiivselt kaasa rääkida, on noortevolikogu liikmeks astumine. Tapa valla noortevolikogu liikmed seisavad õpilaste huvide eest ning osalevad aktiivselt valla juhtimises. Tapa valla noortevolikogu loodi 2010. aasta kevadel ja tänavu kevadel valiti selle kolmas koosseis.

Algusest peale noortevolikogusse kuuluv Anette-Clarissa Juht rääkis, et noortevolikogu on võimalus valla asjades kaasa rääkida. Näiteks on omavalitsusega nõu peetud, milliseid sündmusi võiks noortele korraldada või millised huviringid huvi pakuksid.

Aga noortevolikogu on kaasatud ka valla juhtimisse ning sealsed noored kuuluvad täieõiguslike liikmetena kolme volikogu juurde loodud komisjoni: kultuuri-, haridus- ja sotsiaalkomisjoni.

Juht märkis, et nad on osalenud ka valla arengukava kokkupanekul ning käisid hiljuti näiteks volikogus rääkimas, millised on noorte hinnangul Tapa valla tugevused ja nõrkused ning mida võiks noortele mõeldes veel teha.

Eraldi tõi 21aastane Tallinna ülikoolis õppiv neiu välja, et noored tahaksid korralikku skate-parki ja on selle kohta ka ettepaneku teinud. Anette-Clarissa Juht ütles, et noored vajavad koolitusi ning tegevusi, et olla aktiivsed ja üksteist paremini tundma õppida, eriti praegu, kui uus koosseis on alles valitud.

Läinud nädalavahetusel toimus Tapal seminar-laager, milles osales 25 noort, lisaks Tapa noortevolikogu liikmetele ka kolme Viljandimaa noortekogu (Viljandi linna ja valla noortevolikogu ning maakonna noortekogu) liikmed. Kaks päeva olid täis nii lõbusaid kui harivaid tegevusi. Näiteks toimus orienteerumismäng, mille käigus otsiti kaardi järgi punkte, millest omakorda tuli leida helkur ning seejärel vastata eri valdkondi puudutavatele küsimustele.

Sellele järgnes aga hoopis teavituslik helkurikampaania Tapa linna tänavatel: liiguti viieliikmeliste salkadena ja kingiti inimestele, kellel helkur puudus, elupäästja.

Emotsiooniderohkeks ja põnevaks kujunes Ukraina Seltsi Chervona Ruta ning noorte kohtumine. Chervona Ruta tutvustas noortele Ukraina eri piirkondade rahvarõivaid, laule ja tantse. Noored omakorda ütlesid, et soovivad mõne tantsu selgeks saada, ja laulsid ka ühe eestikeelse laulu ning üks eesti laul lauldi ukraina-eesti segakoorina.

Kahte päeva mahtusid veel Pille Kriisa korraldatud koolitus, mille teemadeks olid mõistmine ja aktiivsus, öökino, tutvumine vallavalitsuse tegevuse ning teiste asutustega. Samuti tutvustasid kohalikud noored külalistele põnevaid paiku Tapa linnas.

Tapa Lastekaitse Ühingu noorsootöötaja, noortevolikogu vabatahtlik mentor Ave Pappe rääkis, et kokku on Tapa noortevolikogul ja Viljandi noortekogudel eri kohtades neli kohtumist, millest üks on veel ees. Projekti, mille kirjutamise mõte tekkis noortel endil, rahastab SA Archimedes Noorteagentuur.

Pappe kõneles, et noorte hinnangul on koos mõne teise aktiivse noortevolikoguga uusi teadmisi omandada põnevam ja motivatsioon suurem. Neile on oluline mitmesuguste koolituste ja tegevuste kaudu õppida, kuidas teha end kogukonnas märgatavaks, et nende hääl oleks kuulda.

Noortevolikogusse saavad kuuluda 14–25aastased noored. Ave Pappe sõnul vajavad noored küll veidi kogenuma täiskasvanu toetust ja utsitamist, kuid neil on häid ideid ning tegutsemistahet. Ta tõi välja, et näiteks on noortevolikogu igal aastal organiseerinud töötube ja üritusi teistele noortele ning see on olnud nende endi idee. Tore ettevõtmine oli ka näiteks lastehoiu korraldamine Jäneda laadal.

Anette-Clarissa Juht kõneles, et kuna valla kõigis neljas koolis on olemas õpilasesindused ja noortevolikogus igast koolist vähemalt üks esindaja, jõuavad noortekoguni noorte mured ja soovid kogu vallast. Ka on korraldatud küsitlusi, et teada saada noorte arvamust.

Tapa valla kultuurispetsialist Indrek Jurtšenko rääkis, et kõige suurem oli valla osa noortevolikogu tegemistes siis, kui see alles loodi, sest vaja oli välja töötada kontseptsioon ja põhikiri, asi käima lükata.

Jurtšenko sõnas, et esimene noortevolikogu koosseis oli väga aktiivne, teine võib-olla veidi vähem ning praegune on veel liiga vähe tegutsenud, et hinnanguid anda. Kõige tähtsam on aga see, et noortevolikogu on olnud järjepidevalt olemas ja tegutseb. Jurtšenko sõnul on väga oluline, et noored ise kohalikul tasandil kaasa räägiksid ja mõtleksid.

Jurtšenko ütles, et noortel on huvitavaid mõtteid, ja viitas hiljutisele ettekandele volikogus. “Nad on üldiselt asjadega kursis ja teavad, kuidas omavalitsus toimib, samuti on neil oma nägemus, mida võiks teha või muuta. See on väga positiivne,” kõneles Jurtšenko.

Haljala noored võiksid rohkem tegutsemistahet näidata

Lääne-Virumaal tegutseb kaks noortevolikogu, lisaks Tapale ka Haljala vallas.

Haljala vallavanema Leo ­Aadeli sõnul kutsuti noortevolikogu viis aastat tagasi valla initsiatiivil kokku seetõttu, et noortel oleks rohkem võimalusi kohalikul tasandil kaasa rääkida ning nende seisukohad ja arvamused jõuaksid ka omavalitsuse töötajateni.

Aadel nentis, et noortevolikogu on küll praegugi olemas ning kevadel valiti selle uus koosseis, kuid see võiks tegutseda aktiivsemalt.

Noortevolikogu liikmed saavad osaleda volikogu komisjonide töös, mitte küll täieõigusliku liikmena, kuid sõnaõigusega, paraku kasutatakse seda võimalust harva. Ka küsib vallavalitsus alati noorte arvamust küsimustes, mis neid puudutavad. Ta tõi näiteks uue koolimaja ehitamise teema. Samuti on tähtsad nende huvitegevusega seotud küsimused.

“Õpilasesinduse kaudu oleme teada saanud nende seisukohti tähtsamates küsimustes,” kõneles Aadel, lisades et suur osa noortevolikogu liikmeid kuulub ka Haljala gümnaasiumi õpilasesindusse, mis tegutseb palju aktiivsemalt kui noortevolikogu.

Kunagi tegutses noortevolikogu ka Väike-Maarjas, kuid nüüd enam mitte, sest huvi selle vastu oli väike.

Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla ütles, et noored saavad kaasa rääkida sellegipoolest ning suhtlemine koolidega, kus tegutsevad õpilasesindused, on olnud isegi tulemuslikum.

Allikas: Virumaa Teataja
Autor: Eva Klaas