Pilleriin Vesi vabatahtliku teenistusest: see aasta on täis mälestusi, mida meenutan kindlasti veel vanaduspõlveski

Pilleriin Vesi viis vabatahtliku teenistust läbi Ungaris. Järgnevalt saab lugeda tema kogemuslugu.

Esimest korda kuulsin Euroopa Solidaarsuskorpuse võimalustest aastal 2021, oma esimeses Erasmus+ projektis. Hiljem, uue aasta kevadel samas kohas teises Erasmus+ projektis osaledes sain aru, et just selle sama organisatsiooni juures soovin ka mina oma vabatahtliku teenistust läbi viia. Juba aasta hiljem asusingi Ungarisse teele, et alustada oma tööd vabatahtlikuna.

Mina viisin oma teenistust läbi Ungaris, ühes külas nimega Magyaralmas, mis asub ligikaud pooleteise tunni kaugusel Budapestist. Minu teenistuse kestus oli 12 kuud. Peamisteks tööülesanneteks olid külas algkoolis inglise keele ringi läbi viimine, noortekeskuses noortega suhtlemine ning külas erinevate ürituste korraldamine. Teine suur osa minu tööst oli Erasmus+ võimaluste tutvustamine noortele koolides ja erinevatel konverentsidel. Samuti sain kätt proovida ka Erasmus+ noortevahetuste ja koolituste korraldamisel. Kuna minu vastuvõttev organisatsioon korraldab ka rahvusvahelisi projekte, olime nende läbi viimisel teiste vabatahtlikega abis.

Isiklik areng

Minu jaoks oli kogu see aasta väga õpetlik. Kuna varasemalt töötasin õpetajana, kasutasin seda aastat, et selgitada välja, kas õpetaja töö on see mida ma ka edaspidi soovin teha. Kindlasti oli see väga oluline aasta enesearengu mõistes. Õppisin end ja oma soove julgemalt väljendama, arendasin oma suhtlusoskust ning kindlasti liigutasin oma mugavustsooni piire, kolides riiki, mille keelt ma ei räägi ja ei teadnud inimesi, kellega koos elama hakkasin. Praktilisemate oskuste poolest õppisin mõned laused ungari keelt, sain juurde kogemusi ja teadmisi ürituste korraldamise ja läbiviimise osas. Kindlasti oli üheks kogemuste ja teadmisterohkeimaks korraks see, kui saime ise olla koolitusel koolitajate rollis ja läbi viia töötube.

Ühesugused tätoveeringud

Lisaks minule oli organisatsioonil veel 5 vabatahtlikku ja tegime väga palju asju ühiselt. Nalja sai selle aasta jooksul väga palju. Ühest mälestusest on mul ka füüsiline märk kaasas. Nimelt, ühe noortevahetuse ajal, mida korraldada aitasime, tegime nelja teise vabatahtlikuga endale ühesugused tätoveeringud. Teine väga ere mälestus on meie ühine reis Hispaaniasse, kus käisime külas kahel sõbral. Kuid kindlasti on ühed kõige südamelähedasemad mälestused ühised filmiõhtud või ka tavalised tööpäevad noortekeskuses. Proovisin oma vabatahtliku teenistusele minna üpris avatud meelega ja vaadata, mis saab.
Nüüd, mil sellest on möödas kaks kuud, võin kindlusega öelda, et jäin kogemusega väga rahule. Sain kindlasti väga palju õppida enda kohta. Loomulikult oli projekti jooksul ka raskeid aegu, kuid ka need olid omamoodi väga õpetlikud.

Uued sõbrad

Võtsin kindlasti palju väga head ja kasulikku oma aastasest teenistusest kaasa, aga kõige olulisem, mis ma selle aasta jooksul sain, on uued sõbrad. Minu jaoks oligi ehk kõige üllatavam, kui lähedaseks ma sain nende inimestega, kellega koos töötasin ja elasin. Loodud suhted on siiani minu jaoks väga olulised ja kallid ja väärtustan neid kindlasti nii kaua kui vähegi võimalik. Tagasi tulles oli kohati väga keeruline jälle igapäeva ellu naasta. Minu jaoks tähendas see seda, et läksin taas kooli tööle. Nüüd aga olen üha enam mõelnud ka karjäärile vabatahtlikega või Erasmus+ programmidega. Kindlasti tahaksin tulevikus veel proovida mentori rolli.

Ma südamest soovitan Euroopa Solidaarsuskorpuse vabatahtlikku teenistust kõikidele, kes vähegi seda teha saavad. Kindlasti on see võimalus väga hea sellisel ajal, kui on tunne, et ei tea päris täpselt, mida edasi teha. See on suurepärane võimalus ennast rohkem tundma õppida, enda silmaringi avardada ja mugavustsoonist välja tulla. Minu vabatahtliku teenistuse aasta on täis mälestusi, mida meenutan kindlasti veel ka vanaduspõlves.