Rahvusvahelistes laagrites saavad kogelejad lahti rääkimishirmust

See, kuidas Tallinna ülikooli psühholoogia doktorant Hardi Sigus (45) lapsena rääkis, erines eakaaslaste kõnest märgatavalt. Näiteks jäi tal kord klassi ees vastamata, sest väike Hardi kogeles ja ei suutnud pähe õpitud luuletust deklameerida.

Õpetaja poisi eripära ei tundnud, pani kahe ja saatis ta istuma, aga Hardi tundis ebaõiglust enese suhtes. Siis ta veel ei teadnud, et sarnases olukorras on teisedki lapsed ja just nendega viib teda elu hiljem kokku. Kogelevaid lapsi oli siis ja on ka praegu rohkem, kui me arvata oskaks. Eestis on 2023. aasta seisuga üldse umbes 13 tuhat kogelejat, mis moodustab ühe protsendi elanikkonnast.

Logopeed ei aidanud

Hardi käis sügaval nõukogude ajal koolieelikuna koos vanematega logopeedi jutul. Viimane ütles, et küllap kogelemine möödub, aga praegu ta peret aidata ei saa. Läinud logopeedi juurde uuesti noorukina, sai ta teada, et niisama kogelemine enam ei möödu. Seda oli Hardil algul raske tunnistada ja uskuda. Harjuda ja edasi elada aga tuli.

Kui Eesti kogelejate ühingu juht Andres Loorand parajasti keskkooli lõpetavat Hardit esimest korda 1996. aastal Hollandisse Nijmegenisse kogelejate laagrisse kutsus, ei osanud ta esialgu selle kohta midagi arvata. “Sinna ma küll ei lähe, mul on niigi raske rääkida,” mõtles Hardi. Kuid Loorand ei jätnud Hardit rahule, muudkui veenis teda ning lõpuks viimane nõustus. Võttis julguse kokku ja otsustas ikkagi minna.

Just selles laagris osalemisest sai Hardile elu muutev kogemus. “Juba siis aktsepteeriti seal minu üllatuseks kogelemist. Ei pidanud oma kõnemaneeri varjama, võisid rääkida nii nagu ikka,” meenutab ta. Noormees sai juurde julgust ja enesekindlust ning hakkas pärast laagrit inimestega suhtlema senisest palju rohkem.

Ühtne tunne

Tagatipuks sai Hardist kogelejate kogukonna sädeinimene. Ta hakkas organiseerima kõneravi õhtuid ja laagreid Eestis. Nüüdseks korraldab Hardi kogelejate ühingu juhatuse liikmena juba ka rahvusvahelisi kogelejate laagreid. Erasmus+ programmi toel on need viimastel aastatel toimunud näiteks Itaalias ja Hollandis.

Reeglina tuleb laagritesse eri riikidest ligi 40 inimest. Toimuvad erinevad tegevused, alustades lihtsamatest ja lõpetades keerulisematega.

Hardi kinnitab, et nagu talle 1996. aastal, on paljudele, kes esimest korda osalevad, laager elu muutev kogemus. On inspireeriv vaadata, kuidas algul üsna arglikud osavõtjad laagri edenedes üha julgemaks muutuvad.

Eelviimasel laagripäeval on avatud mikrofon, igaüks saab võimaluse midagi rääkida või esineda. Mõni loeb luuletuse, laulab või räpib, mõni räägib loo oma elust. “Hoitakse ühte, on palju pisaraid ja tekib ühtse grupi tunne,” teab Hardi.

See, et kõik inimesed ümberringi räägivad ühtemoodi ja ei karda enam, on inimestele vabastav. Just nende laagrite lõpuks vabanetakse psüühilistest barjääridest, mis kogelejaid piirama kipuvad. On juhtunud sedagi, et laagris tutvunud inimesed on paarina kokku jäänud.

Proovivad uut ravi

Lisaks Hardile võtab kogelejate kogukonna üritustest aktiivselt osa Lea Rannu (24). Kui ta oli kolmeaastane, arvasid vanemad, et tüdruk jäljendab oma vanemat õde, kes samuti kogeles, kuid sellest hiljem välja kasvas. Alles logopeedi juures said ta vanemad tütre kogelemisest teadlikuks.

“Arvasin alguses, et ma olen ainuke imelik ja sellepärast oli mul ka koolis raske,” meenutab Lea. Ja lisab, et kõige keerulisem on tal olnud avalikult esineda, rääkida võõraga või näiteks vestelda telefonis.

Eesti kogelejate ühingust sai ta oma logopeedilt teada teismelisena, kuid alles paar aastat hiljem uuris, mida see organisatsioon endast kujutab ning läks seejärel ühingu kõneravi õhtule. “Seal olid võõrad inimesed ja ma alguses natuke kartsin. Aga nüüdseks olen väga rahul, et nendega liitusin ja et saan nendest õhtutest osa võtta,” rõõmustab ta.

Lea on käinud ka Erasmus programmi toel aset leidnud rahvusvahelistes kogelejate laagrites. “Esimene aasta laager Hollandis jäi tõeliselt meelde, teisel aastal oli see juba harjumuspärane. Kogesin, et minu kogelemine polegi nii hull ja on ka palju hullemaid vorme. Sain harjutada mikrofoniga teiste ees rääkimist, mis oli paras katsumus. Kuulsin ka teiste lugusid, sõlmisin uusi tutvusi ja sain juurde julgust,” kiidab ta.

Lea on koos teiste kogelejatega proovinud ka uusi kõneravi meetodeid, mida Hardi teaduskirjandusest uurib ja Eesti kogelejateni vahendab. Peamine eesmärk on vähendada lihaspinget, mis kõneledes tekib, kuid mida on üsna keeruline saavutada. Mõned neist tehnikatest jõuavad ka Erasmuse projekti “Stuttering is Beautiful” kogelejatele mõeldud juhendmaterjalidesse.

Kogelemine on ilus

Erasmuse projekti “Stuttering is Beautiful” (“Kogelemine on ilus”) raames töötatakse koos teiste riikide kogelejate organisatsioonidega välja juhendmaterjalid nii noorsootöötajatele  https://stamily.org/courses/nt/ kui noortele kogelejatele.

Hardi ja tema tiimikaaslased küsisid, millised on kogelejate endi ootused nendele materjalidele. Koostamise meetod lähtus eelkõige põhimõttest, et algatuseks tuleb kogelemist aktsepteerida ja seejärel saab õppida tehnikaid, mis muudavad kõnelemise lihtsamaks. Kõige raskem ongi Hardi sõnul inimesel enda kogelemist aktsepteerida.

“Ühingule on see projekt motiveeriv tegevus. Meil olid kokkusaamised noorsootöötajatega, kelle peal lõpuks neid juhendmaterjale testisime,” ütleb Hardi.

Kas ja kuidas kogelemisest lahti saab?

Kui inimene hakkab lapsena kogelema ja kohe alguses logopeedi juurde läheb ja abi saab, on tõenäoline, et kogelemine möödub. Kui aga õigel ajal ei sekkuta, võib kogelemine kesta terve elu. Samas saab seda siiski leevendada.

Viis kogelemist vähendada, on mitte seda ära hoida. “Kogelejatel on loomulik soov oma eripära varjata. Aga see on vältimine ja see ei aita. Pigem vastupidi. Sa pead ennast laskma vabaks ja välja näitama, et sa kogeled,” räägib Hardi.

Kogeleja peaks kõigepealt analüüsima, mismoodi toimivad kõneorganid ja kus tekib lihastes pinge. Saanud sellest teadlikuks, saabki hakata lihaspingetest vabanema.

Rääkida tuleks üldse vabalt, sõnu iga hinna eest mitte läbi surudes ja nii, et suulihased oleks võimalikult lõdvestunud. Just loomulikult rääkides paraneb kogeleja kõne aja jooksul ise, rääkijat aitavad ka pikemad pausid enne raskemaid sõnu või fraase või keerulisemate kõnekonstruktsioonide aeglaselt välja hääldamine.

Kogelejate noortelaager Hollandis

Tänavu 12.– 20. augustini toimub Hollandis Erasmus+ noortevahetus kogelevatele 18-30 aastastele noortele. Ka sel aastal on Eesti Kogelejate Ühingul võimalus üritusele saata viis noort. Esindatud on eri Euroopa riikide noored.

See on võimalus leida sõpru, võtta osa töötubadest, sotsialiseeruda ja tunda end vabalt. Paljud kogelejate ühingu liikmed on noortevahetustes varem osalenud ja soovitavad neid väga. Kui oled 18-30 aastane ja soovid üritusest osa võtta või küsida lisaküsimusi, kirjuta ühingu liikmele Maritile e-mail aadressil maritlepp@gmail.com enne 30. aprilli 2023.

Pikemalt saab ürituse kohta lugeda ühingu kodulehelt, kuhu on lisatud ka tutvustav video: https://kogelus.ee/20-august-2023-toimub-hollandis…/

Autor: Janno Zõbin (jannoster@gmail.com).

Et hoida ennast kursis Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse pakutavate võimalustega, soovitame liituda meie uudiskirjaga siin.