Think about water! – Ideest teostuseni
Alguse sai see kõik septembris 2013, kui Tartu Loodusmaja ühel juhendajal tuli mõte osaleda projektikirjutamise koolitusel Idee24, mille eesmärgiks oli saada kahekümne nelja tunniga ideest korralik projekt. Kõigepealt oli plaan sinna minna meie loodusmaja oma huviringiga, kuid kuna projekti korraldustiimis võis olla kuus inimest tõmbasime endaga sujuvalt kaasa ka teisi noori.
Nii juhtuski, et nii mõnigi inimene meie grupist kohtust teistega esimest korda just koolitusel. Projekti nimeks sai „Think about water“ („Mõtle veest“) ja kohe algusest peale oli meil kindel suund, et soovime teha projekti, mille eesmärgiks on tõsta inimeste teadlikkust keskkonnaprobleemidest ning muuta inimeste tarbimisharjumusi. Kuid see koolitus oli alles algus. Sealt edasi tuli tihe partnerite otsimine, projekti korrastamine ja närvesööv ootamine, et kas läks õnneks, või ei. Partnerid leidsime endale Rootsist, Lätist ja Rumeeniast. Ja siis, viiendal detsembril, peale pikka ootamist, saime teate, et meie projekt saab rahastuse, kui teeme mõned muudatused. Paari päeva pärast mõistsime me kõik, et alles sellest hetkest hakkas tõeline töö pihta. Tuli suhelda partneritega, leida majutuskoht, valmistada ette töötoad ja kultuuriprogramm ning teha ettevalmistusi veel avaliku ürituse korraldamiseks, linnaorienteerumiseks ja matkapäevaks.
Pärast pikki ettevalmistusi ja planeerimist, ootasime 6. juulil juba hommikust saati Tartu Loodusmajas koos kõigi oma asjadega, et teha veel viimased korrektuurid enne välismaalaste saabumist. Siis jõudis kätte kellaaeg, mil tuli minna Tartu Bussijaama vastu Lätlastele ja Rumeenlastele, kes tulid koos ühise bussiga Valgast. Me olime kõik väga põnevil ning natuke ka hirmul, kuid kõik laabus hästi. Õpilaste ülesandeks jäi juhatada ülejäänud Loodusmajja ja aitasime neil ka asju kanda, kuna meie olime tühjade kätega. Loodusmajas ootasime üheskoos suurt bussi, mis viis meid Palu puhkekeskusesse. Seal jagasime inimesed tubadesse ning lasime saabunutel veidi puhata. Ka meile endile kulus väike puhkus hädasti ära. Tutvusime toakaaslastega ja seejärel tegime tutvumismänge.
Ühtlasi tegime ka ergutusmängu „Baby shark“ mis kujunes ühtlasi meie laagri tunnuslauluks. Rootslased saabusid alles sama päeva öösel ning peale pisikest sagimist hilja öösel, kui kõik juba magasid, said ka Rootslased kenasti tubadesse. Järgmisel hommikul oli äratus kell 08.30. Laagri vältel kujunes traditsiooniks, et äratusmuusikaks oli suurtest kõlaritest tulev Metsatöllu muusika, mis läks aina valjemaks ja valjemaks. Peale hommikusööki tegime veel tutvumismänge ja lõhkusime veidi keelebarjääri ja rahvuslike eripärade tõttu tekkinud jääd. Enne lõunasööki jõudsime veel läbi viia töötoad, mille ettevalmistamisele olime enne laagrit piisavalt aega kulutanud. Tegime laavalamp, ehitasime potomeetrit, ujutasime kirjaklambreid ning valmistasime ise soola ja jää abil jäätist.
Eestlaste päevale järgnes rumeenlaste päev, mis algas traditsiooniliste ergutusmängudega. Rumeenlaste töötoas kirjutasime me ülesse, mis rikub puhast vett ja mõõtsime indikaatorpaberite abil nitraadi hulka maja juures olevas tiigivees ja maja kraanivees. Peale lõunat, kui juhendajad läksid ette valmistama matkapäeva, mängisime erinevaid mänge. Õhtul oli kultuuriõhtu Rumeenlasi tutvustava ettekandega, rahvatantsude ning rahvuslike söökidega.
Esimene juuli oli kuulutatud matkapäevaks. Välismaalased olid veidi hirmul, sest kui matkapäeva korraldajad eelneval päeval raja ülevaatamiselt tagasi jõudsid, ei näinud nende jalad just kõige kenamad välja. Mõned laagris osalejad otsustasid jääda terviseprobleemide tõttu siiski laagriplatsile. Matka jooksul toimusid erinevates punktides mängud ja võistlused. Neil tuli ehitada veefilter, põletada vati ja magneesiumpulkade abil läbi niit ning ületada paberilehtede abil soo.
Loodus oli kena ja hoolimata mudasest lõigust, mida tuli kahel korral läbida, jäid kõik rahule.
Kui olime jõudnud tagasi Palu puhkekeskusesse, tuli igal rühmal panna aja peale kokku telk ning see hiljem uuesti lahti võtta ja tagasi kotti panna.
Kuna inimesed olid väsinud, sai kõvasti nalja. Telkide ülespanekule järgnes traditsiooniline värskendav mäng, kus tuleb auguliseks tehtud torust vee torru valamise abil kätte saada põhjas olev pall. Nalja sai igatahes palju.
Õhtu möödus filmivaatamise saatel.
Järgnev päev oli päev, mil oma töötubasid tegid lätlased. Nende töötuba seisnes puhkekeskuse tiikidest veeloomade püüdmises ja nende määramises. Hiljem hindasime tiikide veepuhtuse erinevust veeloomade järgi, kuna mõned veeloomad elavad ainult puhtas vees, teised aga eelistavad mustemat vett. Õhtul tutvustasid lätlased oma maa toite, tantse ja kultuuritraditsioone. Peale lõunat tegid Lea, Maris ja Taavi väikse uuringu tiikide osas , et teada saada vee olukorda ka mikroskoopilise poole pealt. Aega läks, aga asja sai. Tulemused ei olnudki kõige hullemad, kui välja arvata see, et bakteriproovid toksiliste bakterite osas osutusid positiivseks.
Peale Läti päeva pidi algselt tulema Rootsi päev, kuid kuna üks rootslastest viibis kahjuks haiglas tegime Rootsi töötubade asemel ettevalmistusi Tartus korraldatavaks avalikuks ürituseks. Meid jagati viieks rühmaks ja iga rühm tõmbas endale lause, millele põhinedes tuli ette valmistada linnarahvale mõeldud töötoad. Peale lõunat koristasime puhkekeskuse juures olevat metsa sinna olnud prahist.
Järgmisel päeval viisime me välismaalased Tartusse ning korraldasime neile seal vee teemaliste ülesannetega orienteerumise. Neil tuli läbida punktid, kus tuli sooritada üks fotoülesanne ja üks praktilisi ülesandeid, näiteks mõõta jõe vee voolukiirust.
Orienteerumise muutis huvitavamaks samal ajal toimuv suurüritus „Hansa päevad“. Kui kõik grupid olid jõudnud Raekoja platsi jagunesime uuteks rühmadeks selle alusel, kes mida süüa soovis ning veetsime oma vaba aja tutvudes Tartu linnaga.
Nüüd oli käes Rootsi töötubade kord. Töötuba koosnes neljast osast: Coca-Cola filtreerimine, loodusliku veefiltri ehitamine, vee pH määramine ja tutvumine veepuhastusjaamas oleva veepuhastusmeetodiga.
Peale lõunat küpsetasime rootslaste juhendamisel kaneelisaiu ja õhtul toimus taas kultuuriõhtu, kus seekord tähistasime Rootslaste moel Jaanipäeva. Lisaks tuli igal grupil õppida rootsikeelseid sõnu ja rootslased olid korraldanud ka terve päev kestva mängu. Nimelt anti kõigile mingitel suvalistel hetkedel sedel ülesandega, mida sa pidid koheselt täitma. Näiteks tuli lugeda läti keeles numbreid, mängida keksu, ohjeldamatult naerda või muru peal ujumist teeselda.
Ja nüüd oli käes laagri tippmoment. Nimelt Tartus toimuv avalik üritus. Valmistusi selleks olime teinud juba eelneva päeva õhtul. Raekoja platsis panime ülesse telgi ja lauad oma töötubadega ja andsime nii kohalikele kui ka turistidele võimaluse saada osa meie noortevahetusest. Meie üritust külastas ka Tartu Postimees, kus ilmus meie korraldatud üritusest artikkel. Kõige huvitavamaks kujunesid mikroskoobid, binokulaarid ja elusad veeloomad. Üritus nägi nii päikest kui ka vihma. Hoolimata sellest, et alguses olid kõik närvis laabus kõik siiski sujuvalt.
Kella seitsme paiku olime tagasi oma laagrikohas. Meeleolu oli veidi nukker, kuna tegu oli siiski viimase õhtuga koos. Mängisime juba traditsiooniks saanud maffiat, käisime, saunas, sõitsime viimast korda vesiratastega ja olime niisama koos.
Ja oligi käes aeg lahkumiseks. Viisime Lätlased ja Rumeenlased rongijaama ning seal toimus kiire head-aega ütlemine, kuna rongi väljumiseni ei olnud palju aega jäänud. Seejärel läksime rootslastega Loodusmajja. Näitasime rootslastele Tartu suurimat kaubanduskeskust, Lõunakeskust, ning käisime nendega 4D kinos. Nad jäid väga rahule. Ja oligi aeg saata ka rootslased bussipeale.
Noortevahetus oli tore ning õpetlik. Laagri tunnuslaul „Baby shark“ ja tunnuslause „nõmedad sääsed“, mis olid laagri lõpuks kõigil selged, kummitavad peas siiamaani. Hoolimata mõndades vahejuhtumistest, nagu paari noore haigestumine, laabus kõik lõpuks hästi. Saime palju uusi kogemusi ning sõpru, kellega suhtleme endiselt. See oli üks suurepärane noortevahetus ja megalahe seltskond!!
Teksti autor: Lea Lopp
Samal teemal 
