Veronika Sadkevitš noorsootööst: “Vähem ülemõtlemist, rohkem personaalsust ja usaldust!”

Õppevisiit saab avada silmad erinevatele aspektidele noorsootöös, leiab Veronika Sadkevitš, kes imetleb Taani kolleegide oskust enda tööst selgelt rääkida. Järgnevalt saab lugeda tema muljetest pikemalt.

Eesti Noorsootöötajate Kogu liikmed ja Tallinna Ülikooli noorsootöö eriala rakenduskõrghariduse tudengid käisid Erasmus+ akrediteeringu raames õppevisiidil Taanis, kus viie päeva jooksul külastati erinevaid Koldingu linna noorsootööasutusi ja löödi aktiivselt kaasa õhtustes noorteklubides. Kogu õppekäigu vältel toimusid aktiivsed arutelud Eesti ja Taani noorsootöö eripärade ja sarnasuste üle ning õppevisiit päädis reedel ühise maailmakohviku päevaga, kus keskenduti teemadele nagu rahvusvaheline noorsootöö, professionaalne noorsootöö, noorsootöötaja kutse-eetika ja noorsootöö mõju.

“Kuidas Taani oli?”

See on küsimus, mida pereliikmed, sõbrad ja teised tuttavad küsisid, kui ütlesin neile, et olen õppereisilt naasnud. Ausalt öeldes ei ole sellele küsimusele võimalik vastata lühidalt, sest minu jaoks oli see tõesti elumuutev kogemus. Usun, et ka minu kursusekaaslased nõustuvad sellega. Taani avas silmad erinevatele aspektidele noorsootöös – kuidas väljendub professionaalsus ja kirg töö vastu, Taani viisid noortekeskseks lähenemiseks, vabaaja tegevuste võlu ja oskus enda tööst selgelt rääkida.

Esimene lause, mille endale suurelt kirja panin: “Not the professionalism, but the passion for working with young people.” (“Mitte professionaalsus, vaid kirg noortega töötamise suhtes!”- toim) Taanis ei ole olemas sellist valdkonda nagu noorsootöö ja ametit, nagu noorsootöötaja – meie mõistes noorsootöötajad on hoopis pedagoogid ja õpetajad on õpetajad. Noorsootööd võivad põhimõtteliselt teha kõik, kellele meeldib töö noortega ja kel on karistusregistris kõik korras – ehk haridus ei ole eelduseks. Paljud õpetajad, kes töötavad päevasel ajal koolis, tulevad õhtul noorteklubisse, et tegeleda oma hobiga ja jagavad seda ka noortele, olgu selleks keraamika, arvutimängud või hoopis 3D-printimine. Taanis on noored väga oluline ühiskonna osa, mida on lihtne märgata läbi selle, milliseid võimalusi noortele pakutakse eneseteostuseks ja kuidas noortesse üleüldiselt suhtutakse ning nendest räägitakse.

Nagu mainitud, siis otseselt mingit erialast haridust noortega töötamiseks pole vaja, millel on nii positiivne kui ka negatiivne aspekt. Minu arvates on oluline säilitada tasakaal nii praktiliste oskuste kui ka teoreetiliste teadmiste vahel. Ei ütleks, et Eestis on olukord halvem või parem, kuid mulle tundub, et võrreldes Taaniga paneme Eestis märgatavalt rohkem rõhku erinevatele teooriatele noorsootöös, pikaajalisele kaardistamisele ja ürituste korraldamisele. Taanis aga lähenetakse oma töös noorele väga personaalselt, pole üleplaneerimist ega pidevat muret, mis samm järgmiseks tuleb või kas ollakse ikka “õigel” kursil. Liigutakse rohkem vooluga kaasa, lähtudes pigem hetkelistest vajadustest. Oluline on see, et noorsootöötajad usaldavad protsessi ja jätavad noortele ruumi selleks, et end vabalt ja päriselt väljendada.

Kolm päeva olid täis noorteklubide külastusi nii päevasel kui ka õhtusel ajal. Igaüks sai panustada nii palju kui ta soovis ja vajas oma õppereisi kogemuse jaoks. Oli võimalik arutada nii töötajate kui ka noortega muredest ja rõõmudest, võitudest ja ka üldisest Koldingu elust.

Viimasel päeval korraldasime kursusega maailmakohvikut. Teemadeks olid noorsootöötajate kogemused ja pädevused, noorsootöötajate eetika ja väärtused, noorsootöö mõju ja kvaliteet, noorsootöötajate koostöö ja võrgustiku loomine. Igal laudkonnal oli oma teema juht, kes oli eelnevalt ette valmistanud küsimused ja arutelupunktid. Kuigi olime reflekteerinud kõike jooksvalt nii individuaalselt kui õhtuti koos, siis maailmakohvik andis suurepärase võimaluse kõik oma varasemad teadmised ja ka olemasolevad emotsioonid käiku panna.

Osalesid nii meie kursusekaaslased kui ka Koldingu noortega töötavad spetsialistid, kellega olime õpirände käigus eelnevalt kohtunud. Öeldakse, et nii palju kui on ruumis inimesi, on ka arvamusi, kuid meie maailmakohvik oli niivõrd hea sünergiaga, et ei tekkinud oluliselt suuri erimeelsusi kahe riigi noorsootöötajate vahel. Üks asi sai selgeks – see kuidas nähakse noort on tihtipeale seotud sellega, kuidas me suhtume ja räägime oma tööst. Noorsootöö kvaliteeti on väga raske mõõta, võibolla isegi võimatu. Kui pole uuringuid, millele tugineda, siis alati leidub lugusid. Lood, kuidas noorsootöö on muutnud ja mõjutanud noorte elu või kuidas mitteformaalõppe tegevused on vorminud noorte maailmavaadet ja arvamusi, on palju mõjuvamad, kui uudiskiri, kus taas näeme, et kuskil noortekeskuses on jälle muffineid küpsetatud. Koldingu noorsootöötajad räägivad uhkusega lugusid, kuidas nende noortekeskus on mõne noore elu muutnud ja elavad kogu noortekeskuse seltskonnaga igale noorele kaasa.

Õppevisiit tõstis motivatsiooni pürgida edasi ja võidelda noorsootöö maine ja tuleviku eest. Samuti kinnistas eelnevalt omandatud teadmisi ülikoolist, kuid andis ka rohkelt võimalusi läheneda õpitule kriitilisemalt ja teise riigi kogemuse vaatepunktist. Võrdlusmoment, kuidas on meil kodumaal ja kuidas töötavad asjad mujal, andis inspiratsiooni uuteks ideedeks. Õpiränded on olulised, sest nad pakuvad väga palju värskust, erinevaid emotsioone ja on kasulikud võrgustikutöö jaoks tulevikus.