Alusdokumendid
Hindaja kaks kõige olulisemat dokumenti on programmijuhend (vastavalt Erasmus+ või Euroopa Solidaarsuskorpus) ja Guide for Experts (vastavalt Erasmus+ või ESK). Nendes dokumentides on toodud lisaks hindamiskriteeriumitele ja tegevustüüpide kirjeldusele ka hindamispõhimõtted, millest hindaja peab kinni pidama. Oluline on ka alati kasutada kõige uuemat varianti mõlemast dokumendist – vastava aasta programmijuhendit või hindajate juhendit.
Hindamise põhimõtted
Hinnangu andmisel pea silmas järgnevaid põhimõtteid. Pane ka tähele, et kõik põhimõtted ei kehti üks-ühele kõigile tegevustüüpidele – osad on kohasemad noorteprojektidele, teised noorsootöötajate projektidele.
- Väldi taotluse „ümber jutustamist“ ilma oma hinnangut lisamata. Jah, hinnangu alguses on hea ühe-kahe lausega edasi anda projekti põhieesmärk või teema, aga sellest üldiselt piisab. Muul juhul peaks iga hindamiskriteeriumiga seostuma eksperdi hinnang: väga hästi, hästi, piisava, mitterahuldav.
- Väldi olukorda, kus tekstist ei selgu, miks on antud keskmisest rohkem või vähem punkte. Kui taotlus saab rohkem kui 85 punkti, siis ootame, et tegemist oleks erakordselt hea projektiga! Alates 85 punktist jookseb Best Practice piir ehk üle selle on tegemist parimate praktikatega. Selline projekt peaks olema näidis ja eeskuju teistele. Taotlejale annab selline punktiskoor teadmise, et areneda pole nagu eriti kusagile, põhimõtteliselt on maksimaalne kvaliteet saavutatud. Uuesti taotledes võib teine hindaja võrdväärse kvaliteediga projekti hoopiski madalamalt hinnata ning sellisel juhul tekitab see taotlejas segadust, kuidas tema varasemalt suurepäraseks hinnatud kvaliteet on tegelikkuses hoopis keskpärane.
- Kui oled andnud taotlusele alla 59 või vähem punkti, siis taotlus hindamisnõukokku ei lähe ehk projektile ei ole võimalust saada rahastatud. Selline punktide arv peab olema väga selgelt ja konkreetselt hinnangus põhjendatud ning lähtuma otseselt taotluses kirjutatust (või vastupidi – info puudumisest/teksti vähesusest, solidaarsuse puudumisest, idee ebaselgusest või vähesest läbimõeldusest, mida pole võimalik hiljem ka parandada/ täiendada).
- Kui hindajal on hinnata suhteliselt vähe taotlusi, siis on oht, et üksteisega võrreldes tunduvad head projektid eriti head ja kesisemad projektid eriti halvad. Ehk on suur võimalus projekte keskmisest üle- või alahinnata. See on oht, mida saab maandada seda endale teadvustades. Kui tekib kiusatus projektile väga kõrgeid punkte anda, siis tasub endalt küsida: kas see on üks tõesti silmapaistev idee, mille teostus on hästi parimal viisil mõeldud – või lihtsalt kõige asjalikum projekt nende hulgast, mida hetkel loen?
Vahel esineb vasturääkivusi eksperthinnangu erinevates osades. Näide: „Meeskonnas on ülesanded ära jaotatud ja paigas. Iga liikme roll on arusaadav ja vajalik.“; / „Projekti meeskonna omavaheline koostöö on mõnevõrra lahtiseks jäänud, on näha, et kaks meeskonna liiget tegelevad ühisel alal, teised on oma alal üksi.“ - Loe alati oma tekst värske pilguga üle, et vasturääkivused, keelelised ebaselgused jms välja riisuda.
Eksperthinnanguid on kergem lugeda, kui hinnangud on samas järjekorras, mis kriteeriumid. Püüa iga hindamiskriteeriumi kohta kirjutada vähemalt üks lause, aga väldi sama mõtte kordamist erinevates hindamiskategooriates.
Tüpoloogia küsimused
Iga projekti sisuhinnangu järgselt tuleb vastata ka tüpoloogia küsimustele. Anname mõned soovitused, kuidas seda kõige paremini teha. Leiad need siit.
Taotluse/aruande hindamisest tehniliselt
Taotluste hindamise tehniline juhend on kättesaadav siin: https://wikis.ec.europa.eu/display/NAITDOC/Expert+Assessment
- Sisuhindamiste jaotuse määrab hindamis- ja menetluskoordinaator Gerda. Eelnevalt kogub ta hindajatelt sisendit, mis mahus on võimalik taotlusi hindamiseks võtta. Reaalselt jagatud taotluste arv sõltub juba hindaja profiilist ja võimekusest ning reaalsest taotluste mahus.
- Hindamise ajakavast tuleb kindlasti kinni pidada. Kui on mõni erakorraline põhjus, mis takistab hinnangu õigeaegset sisestamist, siis tuleb sellest hindamis- ja menetluskoordinaatorile aegsasti märku anda.
- Hinnang peab olema keeleliselt korrektne. Soovitame tungivalt kasutada ChatGPT’d hinnangu õigekeele korrastamiseks ja lauseehituse parandamiseks. Oluline on see, et taotlust ennast ChatGPT’ga jagada ei tohi, küll aga võid küsida “Palun tee tekstile keelekorrektuure ja paranda lauseehitust”. ChatGPT kasutaja saad endale teha tasuta. Vajadusel saab agentuur teha sinu eest ka keelekorrektuuri samas keskkonnas aga anna sellest teada enne hinnangu esitamist.
- Sisuhinnang peab olema terviklik tekst. Kuna tekst läheb otsuskirjana, siis ei sobi loetelud või omavahel seostamata laused. Vaata näidet, milline võiks olla üks hinnang siit.
- Kui hinnangus on puudujääke, siis on agentuuril õigus saata hinnang hindajale tagasi. Hinnangu uueks sisestamiseks on üldjuhul 3 päeva.
Kui hindad lõpparuannet, siis pead kopeerima sisukokkuvõtte ka “Comments to applicant” lahtrisse. Kui hindad taotlust, siis ära seda kindlasti tee. “Comments to applicant” lahtrisse lähevad sellisel juhul ainult konkreetsed ja täiendavad kommentaarid, mitte kordus sisuhinnangust.
Prioriteedid
Osalus
Nii Erasmus+ kui Euroopa Solidaarsuskorpuse programmil on neli läbivat prioriteeti – kaasatus, osalus, rohe ja digi. Ootame igas tegevustüübis nende prioriteetidega tegelevaid projekte, kuid 2024. aastal on meie fookusprioriteediks osalus. See tähendab, et agentuur panustab nii kommunikatsioonis, nõustamises kui ka koolitustegevuses sellele, et osalusega tegelevaid projekte oleks võimalikult palju ja kvaliteetseid.
Osaluse prioriteedi kohta loe lisaks siit: https://vana.euroopanoored.eu/kvaliteet/prioriteedid/noorte-osalus/
Kaasatus
PS! Kaasatus on toodud küll eraldiseisva prioriteedina välja, kuid tegelikult on see ka programmide läbiv element.
| Kuidas leida ja ära tunda kaasatust taotlustes ja lõpparuannetes |
|
| Kuidas hinnata kaasatust? |
|
| Mida otsida taotluses (ja lõpparuandest)? |
|
| Kaasatuse toetus KA1’s ja KA2’s | KA1 on 2 sorti kaasatuse toetust:
|
| Kuidas hinnata “Inclusion support for participant” |
|
Loe lisaks siit.
Keskkonnahoid
Keskkonnahoiu osas saad lugeda lisaks siit.
Digilahendused
Digilahenduste kohta saad lugeda lisaks siit.
Õppimine projektis
Noortepass ja õppimise toetamine projektis – õppimine on projektide alustala.
- Hindaja peab oma hinnangus mainima seda kas taotluses oli käsitletud õppimise toetamise protsessi ja Noortepassi.
- Noortepassi napp ära mainimine (nt tegevuse ajal 1-2 sessiooni läbiviimine) ei ole piisav. Noortepass on protsess, mitte tunnistus ega üks sessioon. Tuleks vaadata kas taotleja on selgitanud kuidas toetatakse osalejate õppimist enne põhitegevust, põhitegevuse ajal ja selle järgselt. Kas ja kuidas toimub õpivajaduste välja selgitamine, õpieesmärkide kaardistamine ning kuidas neid tegevusi ellu viies arvesse võetakse. Kas ja kuidas toimub õpitulemuste teadvustamine ja tunnustamine. See on oluline kuna projekte pole mõtet teha kui osalejad ei saa teadlikuks sellest mida nad õppinud on ega oska seda enda heaks ära kasutada. Õppimise aspekti puudumine devalveerib projektide väärtust nii rahastaja kui ühiskonna silmis.
- Noorsootöötajatele suunatud projektide puhul pöörake tähelepanu sellele kas taotleja on kursis uuenenud Noortepassiga ehk et noorsootöötajate jaoks on loodud 9 kompetentsi (8 võtmepädevust kehtib nüüd ainult noorte jaoks noorteprojektides). Kui taotleja ei ole sellega kursis ning mainib endiselt kaheksat võtmepädevust, siis tuleb seda hinnangus ka mainida. See on oluline, kuna uus raamistik toetab noorsootöö professionaliseerumist ning oma tagasisidega nügime neid raamistikuga tutvuma.
Tegevustüüpidest
- Solidaarsusprojekt
“European added value” hindamise osas ei tohiks olla üleliia karm, sest taotlusvormis ei küsita seda väga selgelt. Piisab, kui taotleja on välja toonud seose programmiga ja arusaadavalt kirjeldanud prioriteetidega tegelemist (küsimused: How does your project link to the objectives and priorities of the European Solidarity Corps? ja Will your project include sustainable and environmental-friendly practices, accessible and inclusive activities, as well as will it make use of digital tools and methods to complement and improve activities? If yes, how?)
Oluline on, et tegevuskavas oleks planeeritud analüüsikohtumisi, meeskonnakohtumisi vms (rohkem kui ainult alguses ja lõpus), mis tõendab, et taotleja on mõelnud päriselt projekti elluviimisele ja meeskonna motivatsiooni hoidmisele.
- DiscoverEU kaasatus
On aktsepteeritav, kui osalejate vajadusena on välja toodud noorte huvi ja soov Euroopas reisida (ja mitte midagi rohkemat), sest kogu selle tegevustüübi eesmärk ongi toetada noorte kultuuriteadlikkust reisimise kaudu (nagu DEU general call’is).
Oluline on, et oleks välja toodud, milline on noorte roll põhitegevuse erinevates etappides (kindlasti, et noored saaksid reisimarsruuti planeerida ja kogeda vastutust). Lisaks on hea, kui selgelt on kirjeldatud noorte õpikogemuse analüüsi toetamine (nt õpipäevikud, reisi ajal igaõhtused kokkuvõtted, aga ka enne reisi õpieesmärkide seadmine – nt noored tahavad külastada muuseume ja see on juba läbi räägitud).
Antud tegevustüübis on palju uusi taotlejad, kellel puudub varasem kogemus, nii et kindlasti ei ole vaja väga karm olla. Samuti ei tasu alahinnata, kui taotleja pole selgelt kirjeldanud varasemat kogemust vähemate võimalustega noorte töötamisel – nad ei pruugi seda ise selgelt tajuda ja välja tuua. Kui projekti osalejad ei ole selgelt kirjeldatud, sellest ei ole hullu, oluline on, et nende kohta oleks mingigi info (nt millisest piirkonnast nad on või milliste takistustega nad silmitsi seisavad). Kui osalejad on selgelt ära kirjeldatud, siis on hästi, aga see ei ole kohustuslik.
- KA2
Saksa agentuuri KA2 quality requirementsi dokument, mis selgitab erinevaid ootusi projektidele olenevalt projekti rahasummast: KA2 Guide Quality Requirements – Saksamaa agentuur
Soovitused hindamiseks ja pointerküsimused: KA2 hindamise pointerid
Real clear assesmenti briefing sheets (tuleb zip failina): Real clear assessment (taotlused)