3 min
Viienda märtsiga möödus Erasmus+ esimese taotlusvooru viimane tähtaeg. 2025. aastal laekus taotlusi märgatavalt rohkem kui möödunud aastal. Kõige enam kasvas haridusvaldkonna koostööprojektide ning noorteprogrammi projektitaotluste arv.
Erasmus+ programm toetab sel aastal Eesti haridus-, noorte- ja spordivaldkonna projekte enam kui 38 miljoni euroga. Euroopa Solidaarsuskorpuse eelarve on 2025. aastal aga 1,2 miljonit eurot.
“Viimaste aastate pidev kasv näitab, et koolitus- ja levitustegevuste kaudu jõuame aina suurema sihtgrupini, kes kasutab meie võimalusi nii valdkonna potentsiaali kasvatamiseks kui ka noorte ja noorsootöötajate pädevuste arendamiseks,” ütles Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse projektide tiimi juht Anett Männiste.
“Eriti rõõmustav on näha rohkelt projekte, mis suurendavad noorte osalust demokraatlikes protsessides, eriti valimiste aastal. Samas tuleb ka rõhutada, et suurtest numbritest ei tasu heituda ega karta, et toetust ei saa – vastupidi, ootame taotlusvoorudesse jätkuvalt tublisid valdkonna tegijaid, eriti piirkondadest nagu Hiiumaa, Saaremaa, Läänemaa ja Jõgevamaa, kus ei ole seni toetust saanud ükski solidaarsusprojekt,” lisas ta.
Koostööprojektide taotluste hulk tegi hüppelise kasvu
Kevadises taotlusvoorus laekus neljas haridusvaldkonnas kokku 406 taotlust, neist 266 õpirände- ning 140 koostööprojektide taotlused. Õpirände taotlustest enim ehk 168 esitati üldhariduse valdkonnas, täiskasvanuhariduses 42, kutsehariduses 31 ning kõrghariduses 25 taotlust. Võrreldes möödunud aasta taotlusvooruga on õpirände avalduste arv jäänud stabiilseks kõigis valdkondades.
Koostööprojektide taotluste hulk on aga kasvanud hüppeliselt – kui eelmisel aastal esitati esimeses taotlusvoorus üld-, kutse-, täiskasvanu- ja kõrghariduse valdkonnas kokku 90 taotlust, siis selle aasta esimeses voorus laekus neid 140. Neist enim ehk 65 taotlust esitati üldhariduse valdkonnas, 29 täiskasvanuhariduses, 26 kutsehariduses ning 20 kõrghariduses.
Taotlejate huvi Erasmus+ noorteprogrammi vastu on suurenenud
Kevadises taotlusvoorus esitati Erasmus+ noorteprogrammi ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi peale kokku 273 taotlust – 45 võrra rohkem kui 2024. aasta esimeses taotlusvoorus.
Erasmus+ noorteprogrammi taotlused moodustasid nendest 233, samas kui möödunud aasta esimeses taotlusvoorus oli see number 184. Nendest suurima osa moodustasid noortevahetused, millega seoses laekus 70 taotlust. Täpsem jaotus oli järgnev:
- Noortevahetused – 70 taotlust
- Väikeprojektid – 34 taotlust
- Akrediteeritud organisatsioonide õpirändetegevused – 27 taotlust
- Sporditöötajate õpiränne – 25 taotlust
- Suuremahulised koostööprojektid – 24 taotlust
- Noorte osalusprojektid – 22 taotlust
- Noorsootöötajate õpiränne – 21 taotlust
- Discover EU kaasatus – 10 taotlust
Euroopa Solidaarsuskorpuse programmiga seoses esitati 2025. aasta esimeses taotlusvoorus 40 taotlust – neli taotlust vähem kui eelmise aasta kevadises taotlusvoorus. Neist enim ehk 31 taotlust moodustasid solidaarsusprojektid ning üheksa vabatahtlik teenistus.
Erasmus+ toetusi said taotleda kõik haridus-, koolitus, noorte- ja spordivaldkonnas tegutsevad asutused ning noorteprogrammide puhul ka mitteformaalsed noortegrupid Euroopa Liidus ja programmiga seotud kolmandates riikides.
Taotlusvoorude tulemused selguvad lähikuude jooksul.
Ligi viie miljardi eurose eelarvega Euroopa Liidu aastaprogramm toetab haridus-, noorte- ja spordivaldkonna algatusi, mille eesmärk on soodustada keskkonnasäästlikkust, luua kaasavam ühiskond, tõsta kodanikuaktiivsust ja noorte osalust ning aidata kaasa ümberkorraldustele Euroopa Liidus ja rahvusvaheliselt.