4 min
Karola Kivilo on Erasmus+ rahvusvaheliste noorte koostööprojekti CALM-EY juht Eesti Rohelisest Liikumisest. Alljärgnevalt avab ta CALM-EY projekti sisu ning oma isiklikku kogemust.
CALM-EY keskendub tööriistade ja oskuste arendamisele, mis aitavad noortel ja noortega töötavatel spetsialistidel paremini toime tulla kliimaärevusega. Tahame tõsta spetsialistide pädevust, et nad oskaksid noori paremini toetada, ning oskusi ja tuge noortele endile. Kliimamure võib muutuda halvavaks ja elu häirivaks. Töötamegi selle nimel, et need tunded transformeeruks hoopis positiivseks sütikuks, mis viib tähenduslike isiklike ja ühiskondlike muutusteni.
Nii koolist kui meediast jõuab noorteni pidev infovoog keskkonna aina halvenevatest oludest ja ebakindlast tulevikust. See info on sageli emotsionaalselt kurnav, kuid noortele ei anta piisavalt oskusi ega vahendeid, kuidas nendes tunnetes orienteeruda: kuidas neid kogeda, toime tulla ja mõtestatult tegutseda.
Tihti visatakse noored justkui vette ilma ujumisoskuseta – lootuses, et nad kuidagi hakkama saavad. Kuid vajalike tingimuste ja oskuste loomisel tekitab kliimamure ja ühiskonnas toimuva mõtestamine kasvulava teadlikkusele, koostööle ja väärtuspõhisele tegutsemisele, mis elukvaliteedi halvendamise asemel seda hoopis tõstavad.
Kliimamure positiivseks pööramine nõuab aktiivset tööd
Selleks, et oma eesmärki täita, töötasime koos vaimse tervise, noorsootöö ja keskkonna valdkonna ekspertidega välja järgmised tööriistad:
- Koolitusprogramm, noortega töötavatele spetsialistidele, mida testisime kõigis partnerriikides.
- Tugigruppide metoodika ja juhiste väljatöötamine, mida katsetasime 9 kuu vältel.
- Kliimamure käsiraamat, mis tugineb olemasolevatele teadustöödele ja pakub sügavamat mõistmist.
- Eneseabi töövihik noortele, mis aitab teadlikult tegeleda erinevate kliimaärevusega seotud emotsioonidega ja nende normaliseerimisega ning pakub harjutusi ja refleksioonivõimalusi.
Olen ise teadvustanud enda kliimaärevust kuus aastat. Alguses oli selle mõju mu igapäevaelule ja suhetele laastav – viskasin end “maailma päästmisesse” ilma iseendaga arvestamata ja jagasin teistega meid eesootavat “hukatust”, mida ei mõistetud. Põlesin korduvalt läbi. Mu tervis, vaimne ja füüsiline, oli väga kehv.
Tänaseks on mu suhe kliimamurega muutunud. Olen õppinud, kuidas oma tundeid läbi töötada, toetuda teistele ning leida praktilisi väljundeid. Kliimaärevus on aidanud mul elu sügavamalt mõtestada. Tänaseks elan kooskõlas enda väärtustega ning olen rõõmus vaatamata hirmutavatele kriisidele maailmas.
Näen, et kliimaärevuse kogemuse kulg sõltub sellest, kas inimesel on aega, ruumi, oskusi ja tuge, et sellest läbi liikuda ja leida tee tähendusliku tegutsemiseni. Lisaks on uuringud leidnud, et kliimaärevus suurendab keskkonnaga arvestavat käitumist ning ühiselt muutustesse panustamist.
Oma tegemistes arvestame alati keskkonnaga
Pöörame suurt tähelepanu ka praktilisele kestlikkusele. Esimesel partneritega näost-näkku kohtumisel pühendamise aja sellele, et olla ühisel arusaamal, kuidas rohepraktikatega arvestada.
Kõikide projekti tegevuste puhul arvestasime keskkonnamõjuga: vegan toitlustus, kasutasime taaskasutatavaid ja juba olemasolevaid materjale, valisime sündmuste toimumiskohad, kus väärtustatakse jätkusuutlikkust. Samuti arvestasime tööriistade disainis, et printimisel kuluks vähem tinti ja paberit ning kaalume materjalide välja printimise vajalikkust.
Samal ajal mõistame, et individuaalsele mõjule keskendumine ei ole mõistlik, kuna probleemid on süsteemsed ja oleme hoidnud tähelepanu sellel, millel on suurem toime.
Paneme suurt rõhku koostööle
Projekti partnerid on Eestist vaimse tervise organisatsioon Peaasjad, noorsootöö ja kunsti organisatsioon Saksamaalt JkpEV ja keskkonnakaitse organisatsioonid NOAH Taanist ja Friends of Earth Malta.
Üheks võtmeelemendiks olnud inimsuhete teadlik hoidmine. Oleme alustanud Zoomi kohtumisi check-in’iga, kus iga partner jagab, kuidas tal päriselt läheb. See ausus ja haavatavus loovad usaldusliku õhkkonna, mis võimaldab meil liikuda läbi ka keeruliste ja ebaselgete loomeprotsesside.
Näiteks oli koolitusprogrammi arendamine väljakutseks – ootused ja visioonid olid erinevad ning mõnda aega tundus, et liigume “pudru ja kapsaste” suunas. Kuid selge suhtlus ja vastastikune usaldus aitasid meid samm-sammult edasi ning viisid lõpuks eduka tulemuseni.
Soovitan juba projekti alguses võtta aega, et partneritega koos läbi arutada, kuidas projekti erinevates osades arvestada keskkonna mõjuga. Kui teie tiimis ei ole keskkonnaspetsialiste, tasub kindlasti kaasata keegi väljastpoolt, kes aitab märgata olulisi nüansse. Heaks teejuhiks võib olla näiteks “Juhend keskkonnasõbralike ürituste korraldamiseks”.
Samuti on oluline kaasata erinevate valdkondade eksperte nii partneritena kui sisuliste tegevuste elluviimisel, sest ükski valdkond ei toimi vaakumis. Vaimse tervise spetsialist mõistab emotsioone ja toimetulekut, noorsootöötaja tunneb noorte igapäevaelu, keskkonnaekspert pakub usaldusväärset tausta ning loome valdkonna esindaja aitab luua noortele ligipääsetavaid ja kaasavaid vorme.