Koht, kus noored saavad sõna: sotsiaalne killustatus ja ühiskondlik osalus Tallinnas

Tallinnas kogevad 14–19-aastased Eesti, vene-eesti ja Ukraina taustaga noored sageli, et neil on ühiskondlikus elus vähe sõnaõigust. See on eriti keeruline Ukraina sõjapõgenikest noorte jaoks, kes seisavad silmitsi ka trauma, sundrände, keelebarjääride ja kohanemisraskustega.

Väljakutsed

Need probleemid avalduvad mitmel viisil. Tallinna Ülikool teadlaste uuring (Toros, Kozmenko & Falch Eriksen, 2024) näitas, et Eestis elavad Ukraina sõjapõgenikest lapsed kogevad psühholoogilist stressi, keelebarjäärist tulenevaid probleeme, raskused koolis kohanemisega ja sotsiaalset isolatsiooni. Paljud neist tunnevad, et neil puudub turvaline koht, kus rääkida teemadest, mis neile päriselt korda lähevad.

Tegelikult kogevad ka kohalikud eesti ja vene-eesti noored sageli võõrandumist ühiskondlikust elust. Neil ei pruugi olla võimalusi arendada dialoogi- ja aruteluvõimet, arutelude juhtimisoskuseid ja kriitilist mõtlemist ning osaleda ühiskondlikus elus väljaspool kooli. Nii tekib olukord, kus erineva taustaga noored elavad justkui paralleelsetes maailmades, nad puutuvad üksteisega minimaalselt kokku, ei ole samal lainel ja ei pruugi osata lahendada probleeme meeskonnana.

Algatused, mis keskenduvad ainult Ukraina noortele, võivad aga tahtmatult hoopis eraldatust süvendada, mitte lõimumist toetada. Projekti käigus saadud tagasiside näitab, et tõeline sotsialiseerumine ja demokraatlik õppimine vajavad ühiseid ruume, kus erineva taustaga noored saavad kokku tulla, koos tegutseda ja üksteiselt õppida.

Vajadus

Selle probleemiga tegelemine on oluline nii noorte heaolu kui ka ühiskonna tuleviku seisukohalt. Demokraatlik haridus ja osalus on eriti tähtsad noortele, kes on kokku puutunud ebakindluse ja sundrändega seotud muutustega. Uuringud näitavad, et demokraatlik haridus toetab lõimumist, aitab mõista inimõigusi, tugevdab eneseväljendust ning soodustab sallivust ja avatust erinevuste suhtes.

Kui noored tunnevad, et nende hääl avalikus arutelus ei kõla, võib see pikemas perspektiivis viia nende eemaldumiseni ühiskondlikust elust, usalduse vähenemiseni demokraatlike institutsioonide vastu ja sotsiaalsete sidemete nõrgenemiseni. Kui aga noori julgustada kriitiliselt mõtlema, oma arvamust väljendama ja teisi lugupidavalt kuulama, aitab see kujundada põlvkonda, kes suudab keerulisi ühiskondlikke probleeme koos lahendada.

Lähenemine

Projekti eesmärkide saavutamiseks osalevad noored aasta vältel Noorte Arutelulaboris, arendades arutlemise, kriitilise mõtlemise, arutelude läbiviimise ja korraldamise oskusi ning rakendades neid praktikas.

Noorte Arutelulabor toob kokku umbes 30 Tallinnas elavat erineva taustaga noort. Põhigrupp, kuhu kuulub umbes 10 noort, kohtub iga kahe nädala tagant. Neljaks suuremaks ürituseks kutsutakse osalema ka nende koolikaaslasi ja sõpru. Projekti keskmes on aruteludel põhinev lähenemine, mis tugineb viiele põhimõttele:

• Turvaline ruum – arutelu loob keskkonna, kus kõik saavad end vabalt väljendada.
• Fookus päriselul – arutelud lähtuvad osalejate enda kogemustest ja küsimustest.
• Demokraatlik teemavalik – teemad valivad noored ise.
• Ühine mõtlemine – arutelu ei ole vaidlus, vaid ühine vestlus ja uurimine.
• Vastastikune toetus – osalejad toetavad üksteist mõtete väljendamisel.

Projekt algas 2025. aasta augustis külastusega Arvamusfestivalile Paides. Seal osalesid noored aruteludes, mis käsitlesid raamatukogusid, noori, hariduslikku võrdsust, demokraatiat ja Balti koostööd. Üks küsimus, mille üle nad eraldi arutlesid, oli: „Kas õpilastel peaks olema sõnaõigus uute õpetajate värbamisel?“

Praktiline töö

Septembris algas projekt ametlikult avakohtumisega Telliskivi Loomelinnakus Tallinnas. Esimeste kuude jooksul toimus kümme kohtumist. Oktoobris külastasid osalejad hääletussedelite ajalugu tutvustavat näitust Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumis, kus olid eksponeeritud eri riikide ja ajastute valimissedelid. See inspireeris arutelu õpilaste rollist demokraatias.

Novembris külastati Vabamu Muuseumi, kus tutvuti Eesti lähiajalooga ja vaba ühiskonna kujunemisega. Pärast külastust arutati selliseid mõisteid nagu ajakirjandusvabadus, liikumisvabadus ja sõnavabadus ning mõeldi selle üle, millised vabadused on igaühe jaoks kõige olulisemad.

Rühm külastas ka MTÜ Mondot Tallinnas. Seal tutvustas globaalhariduse ekspert Mari Jõgiste organisatsiooni rahvusvahelist abi- ja haridustööd. Sellele järgnes arutelu küsimuse üle: „Miks peaksime hoolima inimestest, keda me ei tunne?“ Osalejad arutasid, miks on lihtsam aidata lähedasi ning mis motiveerib inimesi toetama võõraid organisatsioonide kaudu.

Programmi osana korraldati ümarlaua-arutelu teemal „Miks võib laps või noor toime panna kuriteo?“ Arutelusid aitasid toetada eksperdid, sealhulgas kaks noortega töötavat politseinikku ning lastekaitseekspert Jane Snaith organisatsioonist Igale lapsele pere.

Veel plaanitakse külastada veel mitmeid huvitavaid kohti, osaleda Eesti Vabariigi aastapäeva ja Euroopa päeva üritustel, korraldada arutelu ühes suurettevõttes ning saada kogemusi poliitikutega suhtlemisel Riigikogus.

Oodatavad tulemused

Projekti lõpus valmistuvad osalejad korraldama avalikku arutelu Arvamusfestivalil 2026. aastal. Selle viivad ellu noored ise, koostöös Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindusega Eestis.

Tuues kokku Eesti, vene-eesti ja Ukraina taustaga noori, aitab Noorte Arutelulabor edendada Euroopa ühiseid väärtusi – võrdsust, avatust ja kaasatust. Päriselus kogemuste kaudu. Noored õpivad aksepteerima erinevuseid, märkama sarnasusi ja looma arutelude kaudu ühist arusaama.

---

Toros, K., Kozmenko, O., & Falch Eriksen, A. (2024). ‘I just want to go home, is what I need’: Voices of Ukrainian refugee children living in Estonia after fleeing the war. Children and Youth Services Review, 158, 107461. https://doi.org/10.1016/j. childyouth.2024.107461

Loe rohkem: https://eda.ee/youth-dialogue-lab/noorte-arutelulabor/

Vaata galeriid: https://eda.ee/youth-dialogue-lab/youth-discussing-youth-crime/