20 päeva, viis riiki ja seitse linna – kaheksateistaastane ning juba esimene üksikreis läbitud! Tahan teiega jagada oma elu üht suurimat seiklust – minu DiscoverEU reisi. See oli esimene kord, kui reisisin täiesti üksi ja ausalt öeldes muutis see kogemus mu elu.
Minu suurim unistus oli alati olnud külastada Hispaaniat. Kui sain teada, et võitsin DiscoverEU rongipassi, olin kindel, et tahan oma reisi alustada just sealt. Mu esimesed sihtkohad olid Valencia ja Barcelona – kaks täiesti erinevat, aga võrdselt imelist linna.
Kuna õpin juba mitu aastat prantsuse keelt, soovisin saada keelepraktikat. Seepärast valisin oma teiseks sihtkohaks Prantsusmaa ja peatusin Nice’is.
Itaalia oli mulle juba tuttav Erasmus+ noortevahetuste kaudu, aga tahtsin seal seekord midagi uut kogeda. Läksingi Firenzesse, kus imetlesin kultuuri ja arhitektuuri, ning Vicenzasse, kus sain lõpuks oma sõpru külastada.
Viimaseks suuremaks sihtkohaks jäi Leedu, kus ootasid mind samuti sõbrad. Seal tundsin, et ring hakkas sulguma – olin peaaegu kodus.
Meeldejäävaimad hetked
Tegelikult algas mu reis juba Amsterdamis, kuhu maandusin lennujaama vahepeatusega ja veetsin linnas rohkem kui 11 tundi. See oli esimene kord kui seiklesin võõras linnas täiesti üksi, aga sain seeläbi tohutult enesekindlust.
Hispaanias tundsin kohe end nagu kodus – teadsin, et naasen kindlasti. Üks erilisemaid kogemusi oli Barcelona päikesetõus, mida läksin vaatama koos SUP-laudadega – see hetk oli lihtsalt maagiline.
Prantsusmaal leidsin uusi sõpru ja sain kogeda igapäevaelu kohalikus keeles. Seal leidis aset ka üks väga eriline seik – mu uus sõber, kellega kohtusin just sellel reisil, andis mulle võimaluse minna tema tööhoone kõige kõrgema korruse rõdule. Sealne vaade oli hingematvalt ilus ning tundsin, kuidas uus sõprus ja see hetk jäävad mulle alatiseks meelde.
Itaalias juhtus üks naljakamaid hetki mu reisil. Käisin sõbrannadega pitsat söömas ja tellisin kõrvale cappuccino. Kõik kelnerid puhkesid naerma ja ütlesid, et Itaalias juuakse cappuccino’t ainult hommikul. Nad viskasid veel nalja, et pitsa kõrvale kohvi joomine on Itaalias lausa kuritegu! Lisaks elasin terve nädala ühe kohaliku pere juures ja sain koos oma sõbraga Vicenzas tiramisu valmistada.
Leedus sain lõpuks proovida midagi, millest olin kaua unistanud – mu sõbranna, kes tegeleb ratsutamisega, viis mu Vilniuses hobusega sõitma. See oli täiesti uskumatu kogemus.
Kõik need hetked – päikesetõus Barcelonas, tiramisu valmistamine Vicenzas ja hobusega ratsutamine Vilniuses – olid minu jaoks asjad, millest olin kaua aega unistanud. Reisi jooksul said mu unistused samm-sammult reaalsuseks.
Suurimad õppimishetked
Üksi reisimine tähendab, et kõik otsused tuleb teha ise – nii head kui halvad. See õpetas mulle tohutult iseseisvust.
Rongijaamades ei olnud alati lihtne – mõnikord oli ümberistumiseks vaid 10 minutit ja tuli kiiresti orienteeruda tohututes jaamades. Mõni rong hilines ja see tegi asja veel keerulisemaks. Aga tulin sellest probleemideta läbi, mis andis mulle kindlustunde, et saan hakkama igas olukorras.
Esimene päev oli raske. Olin väsinud ja tundsin end üksildaselt. Aga see läks kiiresti üle – kohtasin uusi inimesi, hakkasin videoblogi filmima ja sain aru, et tegelikult ma pole kunagi päris üksi.
Kuidas ma reisi majandasin?
DiscoverEU kattis mu rongi- ja bussipiletid, aga lennu Hispaaniasse ostsin ise. Ööbisin nii hostelites, Airbnb’s kui ka sõprade juures, et saada erinevad ööbimiskogemused ja kohtuda uute inimestega.
Turvalisuse pärast oli mul mõnikord veidi hirm – näiteks suurtes rongijaamades öösel. Aga ma hoidsin sõpradega kontakti – helistasime ja rääkisime videokõnes – see aitas mul end turvalisemalt tunda. Olen juba 3 aastat tegutsenud veebis eesti ja inglise keele eraõpetajana. See andis mulle võimaluse natuke ka reisil töötada. Raha olin tegelikult kogunud auto ostmiseks, aga lõpuks otsustasin selle investeerida hoopis mälestustesse ja kogemustesse. Ma ei kahetse seda hetkekski!