Aastal 2020 toimus Anastassija Bondarenko (19a) eestvedamisel noortevahetus “Behind the stereotypes”. Projekti eesmärk oli arendada kriitilise mõtlemise oskust ja kultuuritundlikkust, et suurendada oma kogukonnas ja ühiskonnas laiemalt vastastikust mõistmist ja solidaarsust.
1.Ma tahaksin alustada sinu looga. Räägi natuke endast ja sellest, millega sa tegeled.
Minu nimi on Nastja, olen 19-aastane. Sügisest hakkasin õppima Tartu Ülikoolis majandusteadust. Viimased paar aastat olen aktiivselt osalenud MTÜ VitaTiim’is, osaledes kohalikes ja rahvusvahelistes projektides, korraldades üritusi ja luues ise projekte. Armastan tantsida, heegeldada ja kuulata Taylor Swifti.
2. Kas oled varem osalenud Erasmus+ projektides?
Osaliselt, sest pandeemia tõttu kulus paar aastat projekti kirjutamisest kuni selle tegemiseni. Selgus, et projekti kirjutamise ajal olid mul ainult noortekohtumised, kuid projekti enda ajaks oli mul õnnestunud käia ühes noortevahetuses.
3. Mis inspireeris sind oma projekti loomisel? Kuidas sul tekkis idee, millised olid põhjused ja motivatsioon?
Tollal tahtsin suhelda erinevate inimestega, mind hakkasid juba huvitama mõned sotsiaalsed probleemid ja ma tahtsin end korraldajana proovile panna. Erasmus+ tundus mulle selleks suurepärane võimalus.
4. Kust sa oma projekti jaoks inspiratsiooni ammutasid? Kuidas oli meeskond kokku pandud?
Meeskond koosnes minu sõpradest, me olime varemgi koos projektides osalenud, nii et meil oli energiat, et teha koos midagi omaette. Põhimõtteliselt tulid meie ideed meie varasematest projektikogemustest, me mäletasime häid töömeetodeid ja modelleerisime neid meie teemaga sobivaks. Õppisin palju meetodeid ka Salto-noorte portaalist.
5. Palun räägi meile veidi projekti enda kohta.
Projekt käsitles stereotüüpe ja see toimus Narvas. Osalejad olid pärit Eestist, Tšehhist, Itaaliast ja Kariibi mere saarelt st Maartenist. Iga rühm korraldas ühe töötoa teatud teemal ja need olid enamasti väga interaktiivsed. Tol ajal ei olnud mul veel palju kogemusi modereerimises, seega püüdsin valida erinevaid rollimänge, grupi- ja aruteluülesandeid.
6. Milliste väljakutsetega puutusid kokku ja kuidas neid ületasid?
Peamine probleem oli pandeemia. Alguses tuli projekt poolteist aastat edasi lükata. Projekti lõpus selgus, et mitmed inimesed haigestusid covid’isse. Peaaegu kõik olid Eesti meeskonnast, kuid üks Kariibi mere saare osaleja haigestus ka. See tekitas suuri logistilisi probleeme ja seetõttu lõppes projekt üsna järsult.
7. Kas oli mingeid naljakaid hetki või midagi, mis sind üllatas?
Mulle avaldasid väga suurt muljet Sint Maarteni poisid. Nad olid sageli üllatunud tavalistest asjadest ja Narva tundus neile nagu suur linn. Üldiselt pani nendega suhtlemine mind tihtipeale vaatama kõigele teisest vaatenurgast.
8. Millised olid sinu ootused projektile ja kas need täitusid?
Meil oli väga hea ja sõbralik grupp. Kõik tegevused, mida ma tegin, võeti osalejate poolt väga hästi vastu. Olin isegi üllatunud, sest ma ei oodanud, et kohtan sellist toetust ja huvi inimestelt, keda ma varem ei tundnud. Kartsin ka, et ülesannete suure hulga tõttu lähevad need mingil hetkel segamini, kuid Eesti meeskond aitas mind väga palju.
7. Mida sa sellest kogemusest said?
Palju uusi oskusi ja kogemusi. Selle projekti käigus pidin tegelema paljude logistiliste ja bürokraatlike ülesannetega, mis oli raske, kuid mul on hea meel, et ma selle läbi tegin.
8. Kellel soovitad osaleda Erasmus+ projektides? Miks?
Kõigil noortel. Projektid on üldiselt väga kasulikud, et laiendada silmaringi ja parandada sotsiaalseid oskusi. Rahvusvahelised projektid aitavad arendada keeleoskust ja mõista rohkem võimalusi Euroopas.
9. Ja lõpetuseks, kas sa võiksid anda nõu neile, kes ei ole veel oma projekti kirjutanud.
Koondage hea meeskond, jagage ülesanded ja ärge kartke abi küsida!