Õppimine toimub noorteprojektides mõnevõrra teistmoodi kui koolis, kuid peab sellest hoolimata olema planeeritud, mõtestatud ja ka teadvustatud. Noorteprojektides osalemine arendab erinevaid võtmepädevusi, näiteks pakub see teadmisi erinevatest kultuuridest, võõrkeel(t)e praktikat, parandab meeskonnatöö- ja ettevõtlusoskust.

Õppimine jaguneb kolmeks.

Formaalõpe toimub enamasti koolikeskkonnas ning on õppekavade alusel organiseeritud. Formaalõpe on eesmärgistatud ja seda viivad läbi spetsiaalse ettevalmistuse ja kvalifikatsiooniga õpetajad. Õpieesmärgid seatakse enamasti väljastpoolt, õppimisprotsessi jälgitakse ja hinnatakse. Formaalõpe on kuni teatud taseme või eani kohustuslik.

Informaalne õpe on õppija seisukohast lähtudes eesmärgistamata õppimine, mis toimub igapäevaelu situatsioonides (näiteks perekonnas, töökohas, vabal ajal jne). Informaalse õppe tulemused ei ole enamasti õppija jaoks kiiresti nähtavad.

Mitteformaalne õpe on see, mis leiab aset väljaspool formaalharidust ning on ette võetud teadlikult, eesmärgiga end arendada. Mitteformaalne õpe võib toimuda väga mitmesugustes keskkondades, mille puhul ainus ega peamine fookus ei pruugi olla õpetamisel ja õppimisel. Mitteformaalne õpe on samuti eesmärgistatud, kuid vabatahtlik. Läbiviijad võivad olla nii professionaalsed noorsootöötajad ja koolitajad kui ka näiteks vabatahtlikud või omaealised.

Esimene faas on õppimise üldine teadvustamine. Kvaliteetsete õpitulemuste tagamiseks peab läbi mõtlema kõik õppimise faasid alates õpieesmärkide seadmisest ja õpitegevuste kavandamisest kuni õppimise analüüsimise ja selle mõju hindamiseni. Peale tegevuste elluviimist on oluline ka tehtu analüüs. Õppimist aitab planeerida, mõtestada, analüüsida ning teistelegi näidata Noortepass. Lisateavet õppimise toetamise kohta noorteprojektides leiad käsiraamatust „Väärtus sulle, väärtus teistele“ ja noorte individuaalseks toetamiseks käsiraamatust „Üks-ühele“.

Noortepassis kirjeldatakse õppimist elukestva õppe võtmepädevuste abil. „Pädevuse” all mõtleme teadmiste, oskuste ja suhtumiste kogumit. Mõiste „võtmepädevus” (ingl key competence) viitab millelegi, mis on igas eluvaldkonnas vajalik ning toetab inimese eneseteostust, sotsiaalset ühtekuuluvust, kodanikuaktiivsust ja tööalast konkurentsivõimet.

Noortepassi tunnistus, mis projekti lõpus kätte antakse, on vaid dokument, kuid sellegipoolest oluline dokument, mis kirjeldab projekti jooksul toimunud õppimist. See kirjeldab kindla aja jooksul saavutatud õpitulemusi. Ühe projekti jooksul ei ole kellelgi võimalik teha mõne võtmepädevuse ette linnukest ja öelda: „Nii, see on nüüd tehtud!” Seda seetõttu, et võtmepädevused kuuluvad elukestva õppe juurde, mis omakorda näitab, et Noortepassil on oluline koht Euroopa hariduse ja tööhõive laiemas raamistikus. Noortepass on sageli esimene samm, millele järgneb veel palju teisi.

1. Määratle oma õpieesmärgid – need peavad olema just sinu soovidele ja vajadustele vastavad, realistlikud, võimalikult konkreetselt sõnastatud ja hinnatavad. Õpieesmärgid tuleb seada projekti algfaasis.
2. Jälgi, kuidas eesmärkide suunas liikumine edeneb, ja vajaduse korral kohanda neid. Pane seejuures tähele ka selliseid õpitulemusi, mis esialgsetes eesmärkides otseselt ei kajastu.
3. Analüüsi toimunud õppimist ja sõnasta selle tulemused nii individuaalselt kui ka koostöös teiste grupiliikmetega.
4. Kanna hoolt selle eest, et õpitulemused oleksid Noortepassis jäädvustatud nii osalejatele kui ka teistele (õpetaja, tulevane tööandja jt).

Noortepassi saamine ja sellele eelneva analüüsi läbitegemine on projektis osalejatele vabatahtlik. Projekti korraldajal lasub aga lepingujärgne kohustus osalejaid sellest võimalusest teavitada. Projekti elluviijad peavad olema Noortepassi olemusega hästi kursis, et projekti kaasatud noori ja noorsootöötajaid tunnistuse saamise võimalusest teavitada ja neid sellega kaasnevas analüüsiprotsessis toetada. Selleks on abiks käsiraamat „Noortepassi avastades“ (eesti ja inglise keeles).

Noortepassist on kõige rohkem kasu siis, kui sellele mõelda kogu projekti vältel – seega seadke ja sõnastage kohe projekti/tegevuse alguses õpieesmärgid. Eesmärgid peavad vastama grupi eripärale ja olema realistlikud. Las osalejad sõnastavad ka ise, mida nad tahavad projekti käigus õppida. Lähtudes projekti teemast ja eesmärkidest, mõelge nii korraldusmeeskonnas kui ka koos osalejatega läbi ja kirjeldage neid pädevusi (teadmisi, oskusi ja väärtushoiakuid), mida saab omandada või arendada teie projekti käigus.

Planeerige sobilikud tegevused projekti tegevuskavasse ning leidke selleks parim aeg, koht ja meetodid. Analüüsige projekti ja iseend selles protsessis nii projekti vältel kui ka selle lõpus.

Noortepass väljastatakse selleks loodud kodulehel projektile eraldatud numbri alusel. Info, mis kodulehele osaleja kohta sisestatakse, kantakse PDF-formaadis tunnistusele, mille saate sobival ajal välja printida.

1. Esmalt tuleb projekti esindajal end registreerida (selleks on vaja projekti numbrit, nt 2021-1-EE01-KA105-0XXXXX).
2. Alguses saab ühe projekti info sisestamise õiguse üks inimene, kes võib aga protsessi kiirendamiseks lisada toimetajaid, kellel on samuti õigus projektis osalejate teavet sisestada. Projekti ja osalejate üldandmeid on võimalik veebilehele sisestada juba enne projekti tegevuse algust – nii saab tegevuse lõpus keskenduda eelkõige sellele infole, mis puudutab osalejate õpikogemusi.
3. Pärast veebilehel youthpass.eu sisselogimist saad lisada andmed oma projekti ja osalejate kohta (sh projekti nimetus, osalevad riigid ja partnerid, eesmärgid ja tegevused, põhilised tulemused). Osalejate andmed tasub esialgu Exceli tabelisse kirjutada (vähemalt eesnimi, perekonnanimi ja e-posti aadress) ja siis need otse veebilehele importida. Vaata ka Exceli tabeli näidist (failis on mitu töölehte): Youthpass certificate creation__EXAMPLE_Excel_upload data_2015.
4. Jälgi, et Noortepassi tunnistus ei kajastaks ainult projektis osalemist, vaid ka õpitulemusi (osaleja individuaalseid saavutusi ja katsumusi). Lisaks kinnitusele projektis osalemise kohta (Noortepassi tunnistuse I osa) saab ja on kindlasti ülioluline täita ka II osa, mis kirjeldab, mida iga osaleja projektis õppis (eneseanalüüsi ja -hindamise osa). Õpitut saab kirjeldada kaheksa võtmepädevuse kaudu, mis ei tähenda, et ilmtingimata peaks iga võtmepädevuse kohta midagi kirjutama. Noortepassi protsessi tähtsaim tulemus ei ole mitte tunnistus, vaid õppija parem teadlikkus õpitust, iseendast kui õppijast (kuidas ja mida ma õpin) ning enda pädevustest.
5. Kinnituslehed ehk esimene ja teine lehekülg projekti kirjelduse ja osaleja andmetega on mõeldud allkirjastamiseks projekti korraldajale; eneseanalüüsi osale kirjutab osaleja ise alla.
6. Noortepassi printimiseks soovitame kasutada värviprinterit. Noortepassi tunnistuse failid salvestatakse vaikimisi PDF-vormingus.