3 min
Mai lõpus viidi Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) eestvedamisel läbi töötoad, mille eesmärgiks oli tõsta noorte teadlikkust demokraatlikest protsessidest ja osalusvõimalustest. Lisaks räägiti, mis on kohalik omavalitsus ning millised on noorte jaoks olulised probleemid. Tänavu toimusid töötoad nii Tartu, Lääne, Järva kui ka Ida-Viru maakonnas.
Kuigi kõikidele korraldajatele anti alustuseks ette kindel raamistik, oli Eesti Noorteühenduste Liidu projektijuhi Jane Kõrtsu sõnul igaühel võimalik kasutada ka kujutlusvõimet. „Iga töötuba-simulatsioon on olnud oma nägu – kantud kohalikest oludest, osalejate huvidest ja teemadest, mis neile päriselt korda lähevad,“ rääkis ta.
Kõrtsu sõnul on noored osalejad innukad õppima, millised on nende võimalused ühiskonnaellu panustada ning kuidas toimib demokraatlik protsess. „Kuigi kevad toob endaga koolilõpu hõngu ja noortel võib olla keeruline keskenduda uutele teadmistele, on seni korraldatud simulatsioonid ootuspäraselt hästi vastu võetud,“ ütleb ta kohapealset meeleolu kirjeldades.
Selle kevade viimane simulatsioon toimus 29. mail Narva Raekojas. Sealsete korraldajate eesmärk oli muuseas noortele näidata, et nende hääl loeb. „Soovisime näidata, et Narvas on olemas aktiivsed noored ja noorsootöötajad, kes soovivad muuta linna noortesõbralikumaks ning kelle jaoks noorte hääl on tõesti oluline. Tahtsime ka rõhutada, et Narvasse tasub tulla – siin on motiveeritud noored ja elu käib,“ rääkis Narva Noortekeskuse noorsootöö spetsialist Daria Avdoshina.
Avdoshina kinnitab, et õpilased võtsid töötoast hea meelega osa. Noorte vahetu tagasiside näitas, et kohapeal jagatud teadmistest oli palju kasu. „Rääkisime erinevatest osalemisvormidest ühiskondlikus elus – mitmed ütlesid, et nad polnud varem teadlikud selliste võimaluste olemasolust või ei olnud mõelnud, et neid saab rakendada ka koolis ja isiklikul tasandil,“ ütles ta.
Jane Kõrts tõdeb, et tegelikult on selliste töötubade korraldamine väga suure tähtsusega. “Need aitavad noortel ühiskonna toimimisest paremini aru saada ning arendada oskusi, mida läheb tarvis teadlikuks ja vastutustundlikuks kodanikuks kasvamisel,“ ütles ta.
„Need kogemused aitavad kasvatada noortes usaldust demokraatlike institutsioonide vastu ning kujundavad arusaama, et neil on võimalik ühiskondlikke protsesse mõjutada. Kui noored on varem saanud kogemuse simuleeritud keskkonnas, on neil hiljem päriselus lihtsam oma õigusi ja võimalusi ära tunda ning vajadusel ka oma seisukohti kaitsta,“ lisas Kõrts.
Simulatsioonid on osa suuremahulisemast noorte osalusprojektist „Oleviku Otsustajad“. Projekt keskendub Eesti noorte (vanuses 15-26 aastat) teadlikkuse tõstmisele demokraatiast ja noorte osalusvõimalustest.
Tänavu sügisel toimuvate KOV valimiste eel pannakse olulist rõhku just demokraatlikele protsesside toimimisele ning noorte osalusvõimalustele kohaliku omavalitsuse tasandil. Lisaks töötubadele korraldatakse septembris ja oktoobris igas Eesti maakonnas generatsioonidevaheline dialoog, kus arutletakse noortele oluliste kohalike teemade üle koos otsustajate ja teiste kogukonna liikmetega.