Liigu pÔhisisu juurde
SĂŒndmused

VÔimalused noortele, noortevaldkonna spetsialistidele ja organisatsioonidele muutuste tegemiseks.

Programmide tegevusvÔimaluste kirjeldused ja tingimused.

VÔimalustest
  • Noorele

    Noortevahetused, osalusprojektid, solidaarsusprojektid, vabatahtlik teenistus ja DiscoverEU.

  • Spetsialistile

    Noorsootöötajate ÔpirÀnne ja sporditöötajate ÔpirÀnne.

  • Organisatsioonile

    VÀikeprojektid, koostööprojektid, noorsootöötajate ÔpirÀnne, vabatahtliku kaasamine, akrediteering ja DiscoverEU kaasatus.

Oled otsustanud projekti teha? Siit leiad, kuidas edasi minna.

Siit leiad sammud erinevate tegevustĂŒĂŒpide taotlemiseks.

Tegevustest

Lood, mis loevad

Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmid avavad uksi ja muudavad elusid.

KÔik kogemuslood

Vajalikud materjalid projektide ellu viimiseks leiad siit.

Alustades programmijuhenditest ja nimekirjadest ning lÔpetades enesearengut toetavate materjalidega.

KÔik projektiks vajalik
  • Noorteprojektide taotlejale

    Noortevahetuste, osalusprojektide ja solidaarsusprojektide taotlemist toetavad materjalid.

  • Noorsootöö projektide taotlemine

    Noorsootöötajate ÔpirÀnde, sporditöötajate ÔpirÀnde, koostööprojektide, vÀikeprojektide, DiscoverEU kaasatuse ja vabatahtliku teenistuse taotlemist toetavad materjalid.

  • Enesearenguks

    Erinevaid materjale mitteformaalse Ôppimise ja valdkonna kohta.

  • Noortevaldkonna uuringud

    Rahvusvahelised ja kohalikid noortevaldkonna uuringud, mis on seotud programmide vÔimaluste ning tulemustega

Ei leia, mida otsid?

Äkki meie leiame

Enim otsitud: TaotlustÀhtajad, Kvaliteet

  • Avaleht
  • / Mihus
  • / Mihus
  • /🗿, Stacy ja vĂ€rvilised tabletid: ÀÀrmuslikud keelendid noorte keelepruugis 

🗿, Stacy ja vĂ€rvilised tabletid: ÀÀrmuslikud keelendid noorte keelepruugis 

12. juuni 2025

Ei leia, mida otsid?

Äkki meie leiame

Enim otsitud:

7 min

Mari-Liis Korkus

Tartu Ülikooli eesti ja ĂŒldkeeleteaduse instituudi doktorant

Illustratsioon: Sofja Gorelova


Radikaalsete ideede omaksvĂ”tust annab tihti esimesena mĂ€rku noorte keelekasutus. Radikalismi keel on enamasti looritatud, nii et viha ja vĂ€givalda vĂ”idakse Ă”hutada, kasutades selleks sĂ”nu ja tujukujusid, mis vilumatule silmale paistavad ilmsĂŒĂŒtud. 

Keel on oluline vahend, mille kaudu inimene saab vĂ€ljendada oma hoiakuid, identiteeti ja rĂŒhmakuuluvust. NĂ€iteks sĂ”nade ĆĄlang vĂ”i sĂ€belemine kasutus on omane ajateenijatele.[1] Lisaks saab keelt kasutada mĂ”jutusvahendina. NĂ€iteks mĂ”nele naispoliitikule hellitusnimega viitamine vĂ”ib raamistada ta lapseks (vrd Kersti Kaljulaid vs. Kerstike); selle mĂ”jul vĂ”ib kujuneda lugejal/kuulajal hoiak, et poliitik pole tĂ”siselt vĂ”etav.[2] Neid pĂ”himĂ”tteid silmas pidades vĂ”ime ka mĂ”ista, miks keel kannab olulist rolli mĂ€rksa ekstreemsemas kontekstis – ÀÀrmuslaste tegevustikus. Keel on see, mis aitab levitada ÀÀrmuslikke vaateid ja tuua kokku radikaliseerunud indiviidid. 

Keel on see, mis aitab levitada ÀÀrmuslikke vaateid ja tuua kokku radikaliseerunud indiviidid. 

Keele rollist ÀÀrmuslaste kogukondades 

Viimastel aastatel rÀÀgitakse radikaliseerumisest just manosfÀÀri (ja eriti Andrew Tate’i vaadete) leviku kontekstis, ent uurijate huviorbiidis on erinevad ÀÀrmuslikud liikumised (nt ISIS) ja radikaliseerunud indiviidid (nt Anders Breivik) olnud ka varem. TĂ€napĂ€eval on just veebitekstid aidanud mĂ”ista, kuidas ÀÀrmuslus avaldub inimese keelekasutuses ja hoiakutes.[3][4] 

Keelekasutuse tasandil nimetavad Cohen jt[5] kolm peamist „ohumĂ€rki“, mis viitavad inimese radikaliseerumisele. Esiteks, inimene vĂ€ljendab (kas isikuliselt vĂ”i umbisikuliselt) mingi vĂ€givaldse vĂ”i ÀÀrmusliku teo kavatsust, seejuures viitab ta teole otseselt, kuid eriti peitesĂ”nade kaudu (nt ta vajab ĂŒhte korralikku Ă”ppetundi vĂ”i k1ll „tapmise“ ning 🟣 ja 🍇 „vĂ€gistamise“ tĂ€henduses). PeitesĂ”nad varjavad inimese tegelikke kavatsusi ja sotsiaalmeedia ajastul aitavad need muu hulgas vĂ€ltida platvormide modereerimissĂŒsteemide kĂŒĂŒsi jÀÀmist. 

Teiseks, inimene kirjeldab ÀÀrmuslikke liikumisi/rĂŒhmitusi/isikuid positiivsete omadussĂ”nadega. Ja kolmandaks – inimese keelepruugis vĂ”ib tĂ€heldada, et ta vĂ”tab ĂŒles mingi teema/isiku/rĂŒhma mĂ€rgatavalt sagedamini kui keskmine inimene. NĂ€iteks Eesti manosisuloojad rÀÀgivad sageli, kuidas ĂŒhiskonnas leviv meestevastane liikumine ohustab traditsioonilist maskuliinsust ning kuidas hukule mÀÀratud maailmas aitavad just kannatamine ja distsipliin saada „tĂ”eliseks meheks“.[2] 

Radikaalsete vĂ€ljendite Ă€ratundmine noortekeeles – mida silmas pidada? 

Üldiselt on eeltoodud keelemustreid lihtne Ă€ra tunda, ent sĂ”navara mĂ”istmine vĂ”ib osutuda tĂ”eliseks proovikiviks, sest teatud keelendite tĂ€hendus ja kasutuskontekst on tuttav ĂŒksnes rĂŒhma sees. Radikaalse sĂ”navara Ă€ratundmist, eriti noorte kasutuses, raskendavad ka muud asjaolud. 

Digiajastul on paljud platvormid (nt TikTok) hakanud kasutama sisu modereerivaid lahendusi, mistĂ”ttu teatud sĂ”nade kasutus vĂ”ib lĂ”ppeda postituse mahavĂ”tmisega. Selle mĂ”jul tekkis niinimetatud algokeel[6] (ingl algospeak), milles pĂŒĂŒtakse „keelatud sĂ”nu“ ĂŒmber teha vĂ”i sootuks asendada (nt kill asendatakse sĂ”naga unalive vĂ”i porn asemel kasutatakse corn vĂ”i đŸŒœ). Sarnaste vĂ”tetega moondatakse ka radikaalseid vĂ€ljendeid. 

PeitesĂ”nad varjavad inimese tegelikke kavatsusi ja sotsiaalmeedia ajastul aitavad need muu hulgas vĂ€ltida platvormide modereerimissĂŒsteemide kĂŒĂŒsi jÀÀmist. 

Samuti tuleb silmas pidada, et kĂ”ik nĂ€iliselt ÀÀrmuslike juurtega vĂ€ljendid ei pruugi olla kasutusel seetĂ”ttu, et inimene on radikaliseerunud. Vastupidi – ta ei pruugi isegi teada, kust see sĂ”na pĂ€rineb vĂ”i mida see algselt tĂ€hendas. Nii on mĂ”nigi algupĂ€raselt ÀÀrmuslik sĂ”na saanud noorte keelekasutuses uue tĂ€hendusvarjundi. NĂ€iteks sĂ”na sigma, mis tĂ€histab sĂ”ltumatut, ĂŒksikhundiga sarnast meestĂŒĂŒpi, vĂ”ib tĂ€hendada ka lihtsalt midagi head. 

Tasub tĂ”deda, et ÀÀrmuslike liikumiste sĂ”navara on silmanĂ€htavalt rohkem uuritud ingliskeelses veebiruumis kui mistahes muus keeles. Ent kogu maailmas levivaid ÀÀrmuslikke keelendeid mĂ”nikord tĂ”lgitakse/mugandatakse kohalikku keelde; kohalikul tasandil vĂ”ivad tekkida ka sootuks uued vĂ€ljendid. Just selliste sĂ”nade Ă€ratundmisel ja dokumenteerimisel on kandev roll meil kĂ”igil! 

LĂŒhike manosfÀÀri sĂ”nastik 

LĂ”petuseks jagan mĂ”ningaid vĂ€ljendeid ja tujukujusid, mida kasutatakse just manosfÀÀri kogukondades ja mida vĂ”ib kohata (radikaliseerunud) noorte keelepruugis (lisaallikatest leiab rohkem nĂ€iteid). 

80/20, ka 💯 ĂŒmbertĂ”lgendatud Pareto printsiip, mille kohaselt 80% naisi on huvitatud 20% meeste koorekihist 
alpha tugev, enesekindel, juhiomadustega ja sageli vĂ€ga maskuliinne isik 
Becky keskpĂ€rase vĂ€limusega naine, kes on vĂ€rviliste juuste ja sÀÀstliku eluviisiga feminist ning kes incel’ite hinnangul jÀÀb Stacey-tĂŒĂŒpi naistele alla ning seetĂ”ttu ei tohiks incel’i lĂ€henemiskatsetele Ă€ra öelda 
beta alandlik, teistest sĂ”ltuv vĂ”i teistest kergesti mĂ”jutatud, pigem vĂ€hem maskuliinsem isik 
black pill, ka ⚫ incel’ite maailmavaade, mille kohaselt teatud asjad on saatuse poolt ette mÀÀratud (nt naisi ei huvita iseloom, vaid vĂ€limus) ja inimene ei saa seetĂ”ttu oma olukorda parandada 
blue pill, ka đŸ”” vĂ”etud „Matrixi“ filmist, viitab „sinise tableti alla neelanud“ inimesele, kes on „pĂ€ris maailma“ suhtes teadmatu 
Chad, ka 🗿 stereotĂŒĂŒpiliselt atraktiivne mees, kellel on head fĂŒĂŒsilised omadused (nt head geenid, tugev lĂ”uajoon, musklis keha) ja keda seetĂ”ttu paljud imetlevad 
incel, ka đŸ«˜, đŸ’„, 🧹 lĂŒhend rĂŒhmasisesest vĂ€ljendist involuntary celibate, mis tĂ€histab meest, kellel (mitte tema vabast tahtest) puuduvad romantilised ja seksuaalsuhted ning kes sageli usub, et tema ebaatraktiivsus tuleneb geneetilistest teguritest 
looksmaxxing, ka 🗿 oma vĂ€limuse tĂ€iustamine, vĂ”imendamine maksimaalse atraktiivsuse saavutamise huvides 
mewing, ka 🗿, đŸ€«đŸ§â€â™‚ïž lĂ”uajoone teravdamise vĂ”te, mille kĂ€igus lĂŒkatakse keel suulakke, et lĂ”uajoon tuleks paremini esile 
mogging kellegi ĂŒle domineerimine parema vĂ€limuse (vĂ”i mĂ”ne atraktiivsema fĂŒĂŒsilise omaduse) kaudu 
normie keskpĂ€rase elu ja vĂ€limusega inimene, kes tarbib peavoolumeediat ning kes on blue-pilled ehk ta pole „tegelikku tĂ”de“ nĂ€inud (vĂ”i ei usu seda) 
red pill, ka 🔮, 💊, đŸ’„, 🧹 vĂ”etud „Matrixi“ filmist, viitab „punase tableti alla neelanud“ inimesele, kes on enda hinnangul nĂ€inud „tĂ”de“ (ehk seda, et ĂŒhiskond on meestevastaseks kujunenud, mistĂ”ttu valgetest heteroseksuaalsetest cis-meestest on saanud ohvrid) 
sigma, ka 🗿, đŸ€«đŸ§â€â™‚ïž ĂŒksikhundi-tĂŒĂŒpi sĂ”ltumatu mees, kellest kĂ”ik peavad lugu, sest ta ei kuulu peavoolu, on tugeva iseloomu ja juhiomadustega 
simp eeskĂ€tt meessoost isik, kes on kellessegi vĂ€ga kiindunud ja seetĂ”ttu ajab teda taga, kuid tema huvi on ĂŒhepoolne 
soyboy feministlik ja/vĂ”i vasakpoolne meessoost isik, kellel puuduvad maskuliinsed omadused (nimetus pĂ€rineb uskumusest, et soyboy’d tarbivad piimavabu tooteid, mis teevad neid naiselikumaks) 
Stacy stereotĂŒĂŒpiliselt atraktiivne ning paljude meeste ihaldatud naine, kellel on loomulikku vĂ€rvi (sageli blondid) juuksed ja luksuslik elustiil 
Sub5 inimene, kelle atraktiivsuse skoor kĂŒmne palli skaalal jÀÀb alla viie 
top G Andrew Tate’i hĂŒĂŒdnimi, kuid seda kasutatakse ka top gangster’i tĂ€henduses, tĂ€histamaks inimest, keda kĂ”ik ĂŒhtaegu kardavad ja austavad 
Viited

[1] Puusepp, N. (2021, 10. november). RiigikaitseslĂ€ngi sĂ”naraamat. – Raplamaa SĂ”numid, nr 45. 

[2] Kaukonen, E., Lott, K., Marling, R., Murumaa-Mengel, M., Sepper, M.-L., Tinn, M. (2024). Alfamehed ja lillekesed: misogĂŒĂŒnia ja seksismi normaliseerumine Eesti meediapildis. MĂ”ttekoda Praxis. 

[3] Windsor, L. (2018). The Language of Radicalization: Female Internet Recruitment to Participation in ISIS Activities. – Terrorism and Political Violence, nr 32(3), lk 506–538. 

[4] Etaywe, A., ja Zappavigna, M. (2024). The role of social affiliation in incitement: A social semiotic approach to far-right terrorists’ incitement to violence. – Language in Society, nr 53(4), lk 623–648. 

[5] Cohen, K., Johansson, F., Kaati, L., ja Mork, J. C. (2013). Detecting Linguistic Markers for Radical Violence in Social Media. – Terrorism and Political Violence, nr 26(1), lk 246–256. 

[6] Steen, E., Yurechko, K., ja Klug, D. (2023). You Can (Not) Say What You Want: Using Algospeak to Contest and Evade Algorithmic Content Moderation on TikTok. – Social Media + Society, nr 9(3). 

Lisaallikaid

SlĂ€ngisĂ”nastik 2025 (Digimentorid) 

Manosphere glossary (RationalWiki) 

Incels: A Guide to Symbols and Terminology (Moonshot) 

Avasta jÀrgmisena