7 min

Mari-Liis Korkus
Tartu Ălikooli eesti ja ĂŒldkeeleteaduse instituudi doktorant
Illustratsioon: Sofja Gorelova
Radikaalsete ideede omaksvĂ”tust annab tihti esimesena mĂ€rku noorte keelekasutus. Radikalismi keel on enamasti looritatud, nii et viha ja vĂ€givalda vĂ”idakse Ă”hutada, kasutades selleks sĂ”nu ja tujukujusid, mis vilumatule silmale paistavad ilmsĂŒĂŒtud.
Keel on oluline vahend, mille kaudu inimene saab vĂ€ljendada oma hoiakuid, identiteeti ja rĂŒhmakuuluvust. NĂ€iteks sĂ”nade ĆĄlang vĂ”i sĂ€belemine kasutus on omane ajateenijatele.[1] Lisaks saab keelt kasutada mĂ”jutusvahendina. NĂ€iteks mĂ”nele naispoliitikule hellitusnimega viitamine vĂ”ib raamistada ta lapseks (vrd Kersti Kaljulaid vs. Kerstike); selle mĂ”jul vĂ”ib kujuneda lugejal/kuulajal hoiak, et poliitik pole tĂ”siselt vĂ”etav.[2] Neid pĂ”himĂ”tteid silmas pidades vĂ”ime ka mĂ”ista, miks keel kannab olulist rolli mĂ€rksa ekstreemsemas kontekstisâŻâ ÀÀrmuslaste tegevustikus. Keel on see, mis aitab levitada ÀÀrmuslikke vaateid ja tuua kokku radikaliseerunud indiviidid.
Keel on see, mis aitab levitada ÀÀrmuslikke vaateid ja tuua kokku radikaliseerunud indiviidid.
Keele rollist ÀÀrmuslaste kogukondades
Viimastel aastatel rÀÀgitakse radikaliseerumisest just manosfÀÀri (ja eriti Andrew Tateâi vaadete) leviku kontekstis, ent uurijate huviorbiidis on erinevad ÀÀrmuslikud liikumised (nt ISIS) ja radikaliseerunud indiviidid (nt Anders Breivik) olnud ka varem. TĂ€napĂ€eval on just veebitekstid aidanud mĂ”ista, kuidas ÀÀrmuslus avaldub inimese keelekasutuses ja hoiakutes.[3][4]
Keelekasutuse tasandil nimetavad Cohen jt[5] kolm peamist âohumĂ€rkiâ, mis viitavad inimese radikaliseerumisele. Esiteks, inimene vĂ€ljendab (kas isikuliselt vĂ”i umbisikuliselt) mingi vĂ€givaldse vĂ”i ÀÀrmusliku teo kavatsust, seejuures viitab ta teole otseselt, kuid eriti peitesĂ”nade kaudu (nt ta vajab ĂŒhte korralikku Ă”ppetundi vĂ”i k1ll âtapmiseâ ning đŁ ja đ âvĂ€gistamiseâ tĂ€henduses). PeitesĂ”nad varjavad inimese tegelikke kavatsusi ja sotsiaalmeedia ajastul aitavad need muu hulgas vĂ€ltida platvormide modereerimissĂŒsteemide kĂŒĂŒsi jÀÀmist.
Teiseks, inimene kirjeldab ÀÀrmuslikke liikumisi/rĂŒhmitusi/isikuid positiivsete omadussĂ”nadega. Ja kolmandaksâŻâ inimese keelepruugis vĂ”ib tĂ€heldada, et ta vĂ”tab ĂŒles mingi teema/isiku/rĂŒhma mĂ€rgatavalt sagedamini kui keskmine inimene. NĂ€iteks Eesti manosisuloojad rÀÀgivad sageli, kuidas ĂŒhiskonnas leviv meestevastane liikumine ohustab traditsioonilist maskuliinsust ning kuidas hukule mÀÀratud maailmas aitavad just kannatamine ja distsipliin saada âtĂ”eliseks meheksâ.[2]
Radikaalsete vĂ€ljendite Ă€ratundmine noortekeelesâŻâ mida silmas pidada?
Ăldiselt on eeltoodud keelemustreid lihtne Ă€ra tunda, ent sĂ”navara mĂ”istmine vĂ”ib osutuda tĂ”eliseks proovikiviks, sest teatud keelendite tĂ€hendus ja kasutuskontekst on tuttav ĂŒksnes rĂŒhma sees. Radikaalse sĂ”navara Ă€ratundmist, eriti noorte kasutuses, raskendavad ka muud asjaolud.
Digiajastul on paljud platvormid (nt TikTok) hakanud kasutama sisu modereerivaid lahendusi, mistĂ”ttu teatud sĂ”nade kasutus vĂ”ib lĂ”ppeda postituse mahavĂ”tmisega. Selle mĂ”jul tekkis niinimetatud algokeel[6] (ingl algospeak), milles pĂŒĂŒtakse âkeelatud sĂ”nuâ ĂŒmber teha vĂ”i sootuks asendada (nt kill asendatakse sĂ”naga unalive vĂ”i porn asemel kasutatakse corn vĂ”i đœ). Sarnaste vĂ”tetega moondatakse ka radikaalseid vĂ€ljendeid.
PeitesĂ”nad varjavad inimese tegelikke kavatsusi ja sotsiaalmeedia ajastul aitavad need muu hulgas vĂ€ltida platvormide modereerimissĂŒsteemide kĂŒĂŒsi jÀÀmist.
Samuti tuleb silmas pidada, et kĂ”ik nĂ€iliselt ÀÀrmuslike juurtega vĂ€ljendid ei pruugi olla kasutusel seetĂ”ttu, et inimene on radikaliseerunud. VastupidiâŻâ ta ei pruugi isegi teada, kust see sĂ”na pĂ€rineb vĂ”i mida see algselt tĂ€hendas. Nii on mĂ”nigi algupĂ€raselt ÀÀrmuslik sĂ”na saanud noorte keelekasutuses uue tĂ€hendusvarjundi. NĂ€iteks sĂ”na sigma, mis tĂ€histab sĂ”ltumatut, ĂŒksikhundiga sarnast meestĂŒĂŒpi, vĂ”ib tĂ€hendada ka lihtsalt midagi head.
Tasub tÔdeda, et ÀÀrmuslike liikumiste sÔnavara on silmanÀhtavalt rohkem uuritud ingliskeelses veebiruumis kui mistahes muus keeles. Ent kogu maailmas levivaid ÀÀrmuslikke keelendeid mÔnikord tÔlgitakse/mugandatakse kohalikku keelde; kohalikul tasandil vÔivad tekkida ka sootuks uued vÀljendid. Just selliste sÔnade Àratundmisel ja dokumenteerimisel on kandev roll meil kÔigil!
LĂŒhike manosfÀÀri sĂ”nastik
LÔpetuseks jagan mÔningaid vÀljendeid ja tujukujusid, mida kasutatakse just manosfÀÀri kogukondades ja mida vÔib kohata (radikaliseerunud) noorte keelepruugis (lisaallikatest leiab rohkem nÀiteid).
80/20, ka đŻ | ĂŒmbertĂ”lgendatud Pareto printsiip, mille kohaselt 80% naisi on huvitatud 20% meeste koorekihist |
alpha | tugev, enesekindel, juhiomadustega ja sageli vÀga maskuliinne isik |
Becky | keskpĂ€rase vĂ€limusega naine, kes on vĂ€rviliste juuste ja sÀÀstliku eluviisiga feminist ning kes incelâite hinnangul jÀÀb Stacey-tĂŒĂŒpi naistele alla ning seetĂ”ttu ei tohiks incelâi lĂ€henemiskatsetele Ă€ra öelda |
beta | alandlik, teistest sÔltuv vÔi teistest kergesti mÔjutatud, pigem vÀhem maskuliinsem isik |
black pill, ka â« | incelâite maailmavaade, mille kohaselt teatud asjad on saatuse poolt ette mÀÀratud (nt naisi ei huvita iseloom, vaid vĂ€limus) ja inimene ei saa seetĂ”ttu oma olukorda parandada |
blue pill, ka đ” | vĂ”etud âMatrixiâ filmist, viitab âsinise tableti alla neelanudâ inimesele, kes on âpĂ€ris maailmaâ suhtes teadmatu |
Chad, ka đż | stereotĂŒĂŒpiliselt atraktiivne mees, kellel on head fĂŒĂŒsilised omadused (nt head geenid, tugev lĂ”uajoon, musklis keha) ja keda seetĂ”ttu paljud imetlevad |
incel, ka đ«, đ„, đ§š | lĂŒhend rĂŒhmasisesest vĂ€ljendist involuntary celibate, mis tĂ€histab meest, kellel (mitte tema vabast tahtest) puuduvad romantilised ja seksuaalsuhted ning kes sageli usub, et tema ebaatraktiivsus tuleneb geneetilistest teguritest |
looksmaxxing, ka đż | oma vĂ€limuse tĂ€iustamine, vĂ”imendamine maksimaalse atraktiivsuse saavutamise huvides |
mewing, ka đż, đ€«đ§ââïž | lĂ”uajoone teravdamise vĂ”te, mille kĂ€igus lĂŒkatakse keel suulakke, et lĂ”uajoon tuleks paremini esile |
mogging | kellegi ĂŒle domineerimine parema vĂ€limuse (vĂ”i mĂ”ne atraktiivsema fĂŒĂŒsilise omaduse) kaudu |
normie | keskpĂ€rase elu ja vĂ€limusega inimene, kes tarbib peavoolumeediat ning kes on blue-pilled ehk ta pole âtegelikku tĂ”deâ nĂ€inud (vĂ”i ei usu seda) |
red pill, ka đŽ, đ, đ„, đ§š | vĂ”etud âMatrixiâ filmist, viitab âpunase tableti alla neelanudâ inimesele, kes on enda hinnangul nĂ€inud âtĂ”deâ (ehk seda, et ĂŒhiskond on meestevastaseks kujunenud, mistĂ”ttu valgetest heteroseksuaalsetest cis-meestest on saanud ohvrid) |
sigma, ka đż, đ€«đ§ââïž | ĂŒksikhundi-tĂŒĂŒpi sĂ”ltumatu mees, kellest kĂ”ik peavad lugu, sest ta ei kuulu peavoolu, on tugeva iseloomu ja juhiomadustega |
simp | eeskĂ€tt meessoost isik, kes on kellessegi vĂ€ga kiindunud ja seetĂ”ttu ajab teda taga, kuid tema huvi on ĂŒhepoolne |
soyboy | feministlik ja/vĂ”i vasakpoolne meessoost isik, kellel puuduvad maskuliinsed omadused (nimetus pĂ€rineb uskumusest, et soyboyâd tarbivad piimavabu tooteid, mis teevad neid naiselikumaks) |
Stacy | stereotĂŒĂŒpiliselt atraktiivne ning paljude meeste ihaldatud naine, kellel on loomulikku vĂ€rvi (sageli blondid) juuksed ja luksuslik elustiil |
Sub5 | inimene, kelle atraktiivsuse skoor kĂŒmne palli skaalal jÀÀb alla viie |
top G | Andrew Tateâi hĂŒĂŒdnimi, kuid seda kasutatakse ka top gangsterâi tĂ€henduses, tĂ€histamaks inimest, keda kĂ”ik ĂŒhtaegu kardavad ja austavad |
Viited
[1] Puusepp, N. (2021, 10. november). RiigikaitseslĂ€ngi sĂ”naraamat. â Raplamaa SĂ”numid, nrâŻ45.
[2] Kaukonen, E., Lott, K., Marling, R., Murumaa-Mengel, M., Sepper, M.-L., Tinn, M. (2024). Alfamehed ja lillekesed: misogĂŒĂŒnia ja seksismi normaliseerumine Eesti meediapildis. MĂ”ttekoda Praxis.
[3] Windsor, L. (2018). The Language of Radicalization: Female Internet Recruitment to Participation in ISIS Activities. â Terrorism and Political Violence, nr 32(3), lk 506â538.
[4] Etaywe, A., ja Zappavigna, M. (2024). The role of social affiliation in incitement: A social semiotic approach to far-right terroristsâ incitement to violence. â Language in Society, nrâŻ53(4), lk 623â648.
[5] Cohen, K., Johansson, F., Kaati, L., ja Mork, J. C. (2013). Detecting Linguistic Markers for Radical Violence in Social Media. â Terrorism and Political Violence, nr 26(1), lk 246â256.
[6] Steen, E., Yurechko, K., ja Klug, D. (2023). You Can (Not) Say What You Want: Using Algospeak to Contest and Evade Algorithmic Content Moderation on TikTok. â Social Media + Society, nr 9(3).