Kas oskad ühe lausega öelda, mis on noorsootöö väärtus?

Birgit Ruunik ja Airi Park Kui me mõtleme noortevaldkonna peale, tekib meil mingisugune kujutluspilt kas enda kogemusest või kuuldud infole tuginedes. Me arvame, et teame, millega valdkonnas tegeletakse ning millist väärtust noorele pakutakse, kuidas haridussüsteemi rikastatakse ja ollakse kasulik kogu ühiskonnale. Kuidas see kujutluspilt on aga tekkinud ja kuidas seda kogu Eestis ühtlustada, selle üle proovimegi arutleda. Kuna valdkonnas on mõiste „huvitegevus“ sisu veel mitmeti mõistetav, siis keskendume artiklis eelkõige noorsootööle ja huviharidusele.

Milleks väärtuspakkumist vaja on?

Olles valdkonnas tegutsenud juba üle 15 aasta, hakkan alati entusiastlikult noogutama küsimuse peale, kas tean, millist väärtust noorsootöö ja huviharidus pakuvad. Muidugi ma tean! Siiski olen mitmelgi korral lühikest vastust anda proovides veidi hätta jäänud, eriti kui soovin vältida seaduses kirjas olevat selgitust. Olen kuulnud, kuidas noorsootöö kirjeldamiseks vastandatakse seda sotsiaaltööga või kirjeldatakse noorsootöötajat kui teist lapsevanemat. Turvalise täiskasvanu olemasolu noore elus on loomulikult väga tähtis, kuid usun siiski, et noorsootöötaja peaks noorele olema arengupartner, mitte lapsevanem. Huviharidust on veidi lihtsam lühidalt kirjeldada. See on õppekava alusel ellu viidud õpe, mis on noortele vabatahtlik ja lähtub tema huvidest. Selline lause ei anna aga terviklikku arusaama pakutavast väärtusest. Kuigi tunnetuslikult usun, et nii mina kui ka teised valdkonnas tegutsejad teavad, millist väärtust igaüks ja valdkond tervikuna pakub, puudub meil noorsootöös ja huvihariduses kokkulepitud ühtne n-ö liftikõne, et valdkonnavälisele inimesele lühidalt ja arusaadavalt selgitada, mida ja miks me teeme. See arusaam on oluline, et noorsootöös ja huvihariduses kogetut ja omandatut väärtustataks ning tunnustataks senisest võrdsemal alusel formaalhariduses omandatuga.

Samuti on tähtis ühtsete sõnumite seadmine, mis suurendab vähemalt mõningal määral tehtu usaldusväärsust. See aitab tööd oskuslikumalt mõtestada ja valdkonna kvaliteeti ühtlustada. Jah, ühisest arusaamast ja sõnumitest üksi ei piisa, aga tegu on kindlasti olulise tegevusega, mis aitab jõuda arengukavas sätestatud eesmärkideni. Loodan, et läbimõeldud ja ühtsed sõnumid toetavad meist igaüht noortevaldkonnas.

Kuigi tunnetuslikult usun, et nii mina kui ka teised valdkonnas tegutsejad teavad, millist väärtust igaüks ja valdkond tervikuna pakub, puudub meil noorsootöös ja huvihariduses kokkulepitud ühtne n-ö liftikõne

Tajusin isiklikust kogemusest ja valdkonna inimestega suheldes vajadust see liftikõne koostada nii noorsootöö kui ka huvihariduse jaoks. Vajadust toetavad ka uuringud. Näiteks ICF (2022) uuringus leiti, et mitteformaalõppe pakkujad tajuvad, et nende elluviidava tegevuse vastu puudub usaldus, ning noortevaldkonna töötajaskonna uuringus toodi esile, et on laialt levinud arvamus, et noortekeskuste tegevus on ebapedagoogiline ja väheoluline. Samast uuringust tuli ka välja, et vähene väärtustamine loob ühiskonnas valdkonnale kehvema maine. Võttes aluseks valdkondlikku vajadust, mida toetavad uuringutulemused, sai Haridus- ja Teadusministeeriumis ette võetud väärtuspakkumise koostamise protsess.

Leidsime protsessi kvaliteetseks elluviimiseks partneri Instar EBC – tööandja brändingu valdkonna eestkõneleja ja valdkonna arendaja Eestis alates 2007. aastast. Instari eestvedamisel käib alates maist mitmeetapiline tegevus, et jõuda juba novembriks tulemuseni. Järgnevalt tutvustame, mida oleme praeguseks teada saanud ja uuringu käigus märganud.

Kuidas oleme väärtuspakkumiseni jõudnud?

Väärtuspakkumise eesmärk oli leida ühtsed ja mõjusad sõnumid, mida on lihtne edastada noortele, lapsevanematele, poliitikakujundajatele ja ühiskonnale laiemalt. Näiteks kui luuakse tööandja brändi, siis on lõpptulemuseks konkreetne hüüdlause, mida hakatakse edaspidi kasutama karjäärilehel, fänninännil ja turundusmaterjalides. Samuti luuakse siis organisatsioonile tööandja lugu ja muidugi ka väärtuspakkumine, millest tuleb selgelt välja, miks peaks keegi tahtma selles kohas töötada, missugune on see tööandja ja mis sind päriselt ees ootab, kui nende tiimiga liitud. Meie seekordse väärtuspakkumisega oli samamoodi: eesmärk on sõnastada lühikesed, mõnelauselised selgitused valdkonna mõistete kohta ning kirjeldada lühidalt, kellele ja miks on see valdkond üldse tähtis. Üldised sõnumid sihtrühmadele on samad, kuid me toome väärtuspakkumises lühidalt eraldi välja, mida tähendab noorsootöö või huviharidus noorele ning mida pakub lapsevanema või ühiskonna vaates.

Alustasime ankeetküsitlusega, mis andis esmase ülevaate, kuidas sihtrühmad noorsootööd ja huviharidust tajuvad. Seejärel korraldasime fookusrühmade intervjuud nii spetsialistide kui ka noortega, et kuulata, mida nemad oluliseks peavad. Arutelud näitasid, et kuigi valdkonda hinnatakse kõrgelt, on mõistete ja väärtuse kirjeldamisel palju erinevaid arusaamu. Näiteks seostati noorsootööd ühelt poolt turvalise täiskasvanu olemasoluga noore kõrval, teisalt aga lihtsalt vaba aja sisustamisega. Huviharidust peeti seevastu lihtsamini määratletavaks, sest õppekava lõi selge raami, kuid aruteludes kerkis küsimus, mis on huvihariduses noore arendamise juures kõige tähtsam. On selleks noore tervise toetamine, annete arendamine, kutsevalmiduse kasvatamine, kultuurse ühiskonna vastu huvi tekitamine või hoopis midagi muud?

Eesmärk on sõnastada lühikesed, mõnelauselised selgitused valdkonna mõistete kohta ning kirjeldada lühidalt, kellele ja miks on see valdkond üldse tähtis.

Eriti noorsootöö puhul tuli esile, et seda kirjeldati sageli selle kaudu, mida ta ei ole. Näiteks rõhutades, et tegu ei ole formaalharidusega. Protsessi käigus jõudsime aga ka positiivse ja ühtsema arusaamani sellest, mida noorsootöö tegelikult endast kujutab: see on turvaline ja arendav keskkond, kus noor saab kasvada enesekindlaks ja tegusaks ühiskonnaliikmeks.

Septembris toimunud strateegiapäeval panime valdkonna esindajatega eri katusorganisatsioonidest ning Haridus- ja Teadusministeeriumist paika esimesed mõistete ja väärtuspakkumiste tööversioonid. Sõnastasime, mis on noorsootöö ja huviharidus, kes on noorsootöötaja ja huvihariduse õpetaja ning mis on nende valdkondade väärtuspakkumised. Kõige enam rõhutati, et need sõnastused peavad olema korraga sisuliselt õiged ja emotsionaalselt kõnetavad.

Millest väärtuspakkumine räägib?

Ankeetküsitlus, fookusrühmad ja strateegiapäev kinnitasid, et mõlema valdkonna tugevus on nende mitmekesisus. Tegevusi on paljudes eri vormides (alates noortekeskustest ja laagritest

kuni huvikoolide ja malevateni) ning need liiguvad sinna, kus on noored. Samuti rõhutati, et mõlemad valdkonnad täiendavad formaalharidust, pakkudes noortele kogemusi ja oskusi, mis aitavad kujuneda eneseteadlikuks ja vastutustundlikuks inimeseks.

Noorsootöö on turvaline ja arendav keskkond, kus noor saab kasvada enesekindlaks ja tegusaks ühiskonnaliikmeks.

Aruteludes tuli ka esile, et noorsootööl ja huviharidusel on väga palju ühisjooni: mõlemad on vabatahtlikud, noortekesksed ja arendavad. Erinevus seisneb pigem rõhuasetuses: huvihariduse keskmes on kindel õppekava ja süvendatud teadmised, noorsootöös aga laiem arengukeskkond, kus väärtused ja oskused võivad kujuneda justkui kõrvalsaadusena.

Oluliseks märksõnaks kujunes ka ennetav roll. Noorsootöö ja huviharidus loovad noorele turvalise tugivõrgustiku, mis aitab ennetada tõrjutust ja toetab sotsiaalset sidusust. Selles nähakse suurt ühiskondlikku ja majanduslikku väärtust. Rahvusvahelised uuringud on näidanud, et ennetusse tehtud investeering on tunduvalt kulutõhusam kui hiljem tagajärgedega tegelemine. Sama mõtet rõhutasid ka meie aruteludes osalejad.

Kus oleme praegu?

Praeguseks oleme jõudnud olukorda, kus esimesed tööversioonid mõistete definitsioonidest ja väärtuspakkumistest on olemas. On võimalik, et lugeja mõtleb siinkohal: „Mõisted, nagu „huviharidus“ või „noorsootöö“ on ju varem juba defineeritud, miks neid uuesti defineerida!?“ Meie projekti eesmärk on aga olnud sõnastada need mõisted nii lihtsalt, et neist saaksid aru ka valdkonnavälised inimesed.

Rahvusvahelised uuringud on näidanud, et ennetusse tehtud investeering on tunduvalt kulutõhusam kui hiljem tagajärgedega tegelemine.

Oleme koostanud:

• noorsootöö ja huvihariduse mõistete kirjeldused,
• nende juurde käivad noorsootöötaja ja huvihariduse õpetaja definitsioonid,
• väärtuspakkumised nii huviharidusele kui ka noorsootööle ning
• mõlema valdkonna ühise katusväärtuspakkumise.

Esimesed väärtuspakkumiste ja mõistete tööversioonid on olemas ning neid juba viimistletakse. Kui need valmivad, saab noortevaldkond tööriista, mis aitab igaühel meist vastata lihtsale, aga olulisele küsimusele: mis on noorsootöö ja huviharidus ning miks need on Eesti noorte ja ühiskonna tuleviku seisukohalt asendamatud. See on samm suurema nähtavuse, usaldusväärsuse ja ühtsema arusaama poole.

Valmivad väärtuspakkumised tehakse kõigile soovijatele kättesaadavaks Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel ning soovime neid levitada ka uudiskirjade ja partnerite kaudu. Lisaks plaanime sõnumeid kasutada avalikus kommunikatsioonis ja suhtluses otsustajatega. Loodame, et ka valdkonnas tegutsejad hakkavad sõnastusi kasutama ning nende olemasolu lihtsustab valdkonna tähtsuse esile toomist.

Birgit Ruunik on tööandja brändingu agentuuri Instar projektijuht. Birgit loob organisatsioonidele tööandja brände, mis tuginevad kestvale, tõele vastavale ja konkurentidest eristuvale väärtuspakkumisele.

Airi Park on Haridus- ja Teadusministeeriumi noorte- ja andepoliitika osakonna peaekspert. Ta tegeleb valdkonna töötajate kvalifikatsiooni, valdkonna väärtustamise ning maine teemadega.

Illustratsioon: Sofi Ümarik