7 min
Kaie Pranno
Haridus- ja Noorteameti noorteinfo peaekspert
Illustratsioon: Luisa Harjak
Meie igapäevaelu on üha enam seotud erinevate infomullidega. Üks noor näeb oma sotsiaalmeedia ajajoonel koolieluga seotud humoorikaid meeme, teine aga „harivaid“ üleskutseid katkestada koolitee ja alustada ettevõtlusega, mis lubab kiiret rikastumist. Kuidas noorsootöötajana toetada noorte valikuid ja arutlusoskust, kui seisame silmitsi sotsiaalmeedia pidevate muutuste ja proovikividega?
Sotsiaalmeedia on tänapäeval rohkem kui suhtlusplatvorm – see on oluline infokanal, kus jagatakse arvamusi, kogemusi, uudiseid ja isiklikke lugusid. Viimaste noorteinfo uuringute põhjal[1][2] kasutab 93% noortest sotsiaalmeediat iga päev, kusjuures eelistatuimad kanalid on YouTube, TikTok ja Instagram.
📊 Joonis 1. Sotsiaalmeediaplatvormide populaarsus noorte hulgas (ERYICA, 2025)
Erilist tähelepanu väärib asjaolu, et kuni 12aastaste seas domineerivad visuaalsed platvormid, nagu TikTok ja YouTube. Vanuse kasvades lisanduvad tekstipõhised kanalid, nagu Facebook või X (endine Twitter). Otsingumootorite kaudu leitavad veebilehed, artiklid ja noorteinfoportaalid täiendavad sotsiaalmeediat, olles samuti olulised infokanalid.
Noored ja noorsootöötajad viibivad erinevates infokeskkondades, mis võib takistada noorteni jõudmist.
Mõlemad uuringud näitavad selgelt, et nn traditsioonilised kanalid, nagu Facebook, kaotavad noorte seas populaarsust. Samal ajal eelistavad noorsootöötajad tihti just Facebooki kui ainsat sotsiaalmeediakanalit noorteinfotööks. See viitab tõsiasjale, et noored ja noorsootöötajad viibivad erinevates infokeskkondades, mis võib takistada noorteni jõudmist.
Noorteinfotöö peab aga olema paindlik ja ajakohane – kasutuses olevaid kanaleid ja töömeetodeid tuleb regulaarselt hinnata, et aru saada, kas sõnum jõuab sihtrühmani ja milline on selle mõju. Töö noorteinfo jagamisel sotsiaalmeedias toob aga kaasa veelgi keerukamaid probleeme.
Valeinfost radikaliseerumiseni
Noored puutuvad sotsiaalmeedias kokku info ülekülluse, valeuudiste, väära tõlgenduse ja usaldusväärsete allikate puudumisega.[2] On lihtne sattuda justkui infospiraali, kus algoritmid kuvavad järjest äärmuslikumat sisu, mis võib mõjuda usutavana. Nii võib ühe süütu video vaatamine viia samm-sammult radikaalsema maailmavaate poole, kus tõde ja vale enam ei eristu.
📊 Joonis 2. Takistused informatsiooni otsimisel (ERYICA, 2025)
Igaüks saab sotsiaalmeedias sisu luua, levitada ja võimendada. Näiteks kommentaariumid on sageli kohad, kus valeinfot normaliseeritakse ja tugevdatakse.[3] Kaarel Lott, kes uurib misogüünia levikut sotsiaalmeedias, toob esile, kui kiiresti võib radikaalne sisu nooreni jõuda.[4] Mõne minuti jooksul võib platvorm hakata kuvama äärmuslikke, naisi halvustavaid postitusi, mille šokeeriv sisu köidab tähelepanu ja mille levikut algoritmid soodustavad.
Kui noorel puudub piisav elukogemus ja kriitilise mõtlemise oskus, on oht, et ta võtab sotsiaalmeedias nähtut tõe pähe. Ilma usaldusväärse täiskasvanuga toimuvate aruteludeta võivad noored jääda oma infomulli lõksu, mis võib kaasa tuua äärmuslike hoiakute kinnistumise.
Noorsootöö roll ja sekkumisvõimalused
Noorsootöötajatel on tähtis roll noorte kriitilise mõtlemise kujundamisel ja toetamisel. Koos noortega tuleks arutada, kas see, mida nad sotsiaalmeedias nägid, vastab tõele. Kes on selle info taga? Mida sümbolid või sõnumid tegelikult tähendavad?
Valdeku noortekeskuse noorsootöötaja Roula Abdelhay rõhutab arutelude olulisust, ent tõstab esile ka usalduslike suhete väärtust: „Mida vähem on noortel turvalisi ja terveid suhteid päriselus, seda enam mõjutavad neid ideed internetis.“[5]
Roula Abdelhay: „Mida vähem on noortel turvalisi ja terveid suhteid päriselus, seda enam mõjutavad neid ideed internetis.“
Ennetustöö on üks noorteinfotöö põhimõtteid, mida kinnitatakse ka Euroopa noorteinfo hartas. Harno peaekspert Marten Penu rõhutab, et oskuslik ennetus aitab suunata radikaliseerumist kodanikualgatuseks.[6] Radikaalsed hoiakud ei teki üleöö – nende taustal võivad olla keerulised suhted, trauma ja sotsiaalmeediast pärinev infotulv. Märkamine on esimene samm, aga sellele peab järgnema aktiivne sekkumine: noortele tuleb pakkuda turvalist ruumi küsimuste esitamiseks, mõtete jagamiseks ja maailmavaadete analüüsimiseks.
Noorsootöötajad saavad olla avatud, kuulavad ja suunavad vestluspartnerid, kellele noor saab oma mõtteid turvaliselt väljendada.
Tugev meedia- ja infopädevus kui kaitsekiht
ERYICA raportis[2] tuuakse välja, et meedia- ja infopädevus on oskus, mida tuleb teadlikult arendada. Noortega töötavad spetsialistid saavad siin nii mõndagi ära teha: pakkuda koolitusi, töötube, juhendmaterjale või koostööprojekte koolidega, et noorte teadmisi suurendada.
Noortele tuleb pakkuda turvalist ruumi küsimuste esitamiseks, mõtete jagamiseks ja maailmavaadete analüüsimiseks.
Lisaks tasub mõelda, kuidas luua ja jagada noortesõbralikku noorteinfot, mis toetab nende võimekust teha teadlikke valikuid ning nähtut analüüsida.
Uuringus, mille viisid läbi Maia Klaassen, Maria Murumaa-Mengel ja Marju Himma, tutvustatakse nn mikrosekkumisi – lihtsaid ja igapäevaseid viise, kuidas sotsiaalmeedias toimuvat mõjutada.[7] Nende selgitamiseks kasutatakse loomade metafoore.
- Töömesilased keskenduvad taustal toetamisele – nad ei sekku otse, vaid aitavad noorel leida laiemat taustinfot ja alternatiivseid vaatepunkte.
- Surikaadid on tähelepanelikud vaatlejad, kes kirjutavad toetavaid kommentaare või teavitavad sobimatust sisust. Nende tegevus aitab kujundada turvalisemat arutelukeskkonda.
- Lõvid astuvad aktiivselt välja – nad vaidlustavad valeinfot ja seisavad trollidele vastu. See on kõige nähtavam, kuid ka riskantsem sekkumise vorm.
Soovitused noorsootöötajale noorteinfotööks sotsiaalmeedias
Noorteinfotöö tõhusus sõltub oskusest jõuda noorteni nende eelistatud kanalite kaudu, pakkuda usaldusväärset sisu ja toetada noorte meediapädevust. Alljärgnevad soovitused põhinevad „Youth InfoQuesti“ raportil[2].
- 1. Kasuta noorte eelistatud kanaleid ja formaate
- Noored eelistavad sotsiaalmeediaplatvorme, nagu Instagram, TikTok, YouTube ja WhatsApp, ning eelistatuim sisuvorm on video. Infot tuleks edastada lühidalt, visuaalselt ja arusaadavalt, vältides keerulist keelekasutust ja liigset teksti.
- 2. Arenda koos noortega meediapädevust
- Noored vajavad tuge, et hinnata info usaldusväärsust ja mõista, kuidas sotsiaalmeedia algoritmid mõjutavad nähtavat sisu. Töötoad, aruteluringid ja ühiskampaaniad aitavad neil arendada kriitilist mõtlemist ja teadlikkust.
- 3. Ole teadlik infomullidest ja aita neid teadvustada
- Noorsootöötaja saab õpetada noori märkama, millist sisu neile pidevalt kuvatakse ja kuidas see võib kujundada hoiakuid. Julgusta noori arutama sotsiaalmeedias nähtut ning tutvusta alternatiivseid vaatenurki ja infoallikaid.
- 4. Tee koostööd teiste usaldusväärsete allikatega
- Noored usaldavad enim erialaspetsialiste, õpetajaid ja noorteinfoteenuseid. Koosta koos koolide, raamatukogude või teiste spetsialistidega infomaterjale või korralda ühiseid infopäevi, et suurendada usaldusväärse teabe kättesaadavust.
- 5. Kaasa noori info loomisse ja levitamisse
- Noored on ise parimad sõnumikandjad oma eakaaslaste seas. Loo koos nendega sisu (näiteks videod, meemid, infopostitused), mis kõnetab sihtrühma ning aitab muuta teavet nähtavamaks ja usaldusväärsemaks.
Noorteinfotöö sotsiaalmeedias nõuab teadlikkust, paindlikkust ning pidevat valmisolekut kohaneda muutuvate infokanalite ja noorte vajadustega. Sotsiaalmeedia on noorte seas oluline infoallikas, kuid sellega kaasnevad riskid: valeinfo, radikaliseerumine ja usaldusväärse teabe nappus. Noorsootöötajal on siin kandev roll: toetada noorte kriitilist mõtlemist, luua usalduslikke suhteid ning pakkuda arutelu- ja õppimisvõimalusi, mis aitavad infot paremini mõtestada.
Tõhus noorteinfotöö tähendab seega mitmekesist lähenemist: kohalolekut noorte eelistatud platvormidel, sisuloomet koos noortega ja koostööd teiste usaldusväärsete partneritega.
Uuringud kinnitavad, et noored usaldavad spetsialiste ja õpetajaid, eelistavad visuaalset ja lihtsasti tarbitavat sisu ning vajavad tuge meediapädevuse arendamisel. Tõhus noorteinfotöö tähendab seega mitmekesist lähenemist: kohalolekut noorte eelistatud platvormidel, sisuloomet koos noortega ja koostööd teiste usaldusväärsete partneritega.
Ainult nii saab noorsootöö pakkuda tuge, mis aitab noortel keerulises infokeskkonnas orienteeruda ja teadlikke otsuseid langetada.
Viited
[1] Haridus- ja Noorteamet. (2024). Noorte infovajaduste ning kohaliku ja riikliku tasandi noorteinfo kvaliteedi ning kättesaadavuse analüüs.
[2] ERYICA. (2025). Youth InfoQuest – final report.
[3] Karu, K. (2024). Lõvide, surikaadide ja töömesilaste koostöö aitab võidelda valeinfo vastu. Peegel.
[4] Lott, K. (2024, 28. november). Kaarel Lott: seksism ja misogüünia levib noorte meeste seas üha enam. TikTokis toimuv on ohtlik. Eesti Päevaleht.
[5] Orav, A. T. (2024, 11. mai). Teismelised poisid radikaliseeruvad. „Minu jaoks on täiesti uskumatu, et tänapäeva noored on nii kasti sees oma vaadetega“. Eesti Ekspress.
[6] Penu, M. (2024, 7. august). Oskuslik ennetustöö aitab radikaalsuse suunata kodanikualgatuseks. Haridus- ja Noorteameti blogi.
[7] Klaassen, M., Murumaa-Mengel, M., Himma, M. (2024). Social media microinterventions: Testing information activism as a media and information literacy tool. Journal of Media Literacy Education, 16(2), 1–13.