Kuidas noori spordi abil õigele teele juhatada 

See on justkui tavaline jalgpallitrenn, kui ühtäkki kutsub treener noored kokku ja üheskoos hakatakse elavalt arutama, kuidas olla parem tiimikaaslane. Juba kümme aastat on Eestis jalgpallitrenni „kattevarjus“ aidatud riskioludes elavatel noortel omandada väärtuslikke eluoskusi. 

SPIN-programm on riskioludes elavatele noortele mõeldud spordil põhinev arenguprogramm, mille sisuks on sportliku tegevuse kaudu arendada noorte eluoskusi. Spordivaldkonna teaduskirjanduse kohaselt on eluoskused psühhosotsiaalsed oskused, mis toetavad kohanemist ja positiivsete käitumismustrite kujunemist ning aitavad igapäevaelu nõudmiste ja raskustega hakkama saada. Näiteks kuuluvad eluoskuste alla sellised oskused nagu emotsioonide juhtimine, eesmärgistatud tegutsemine, teistega arvestamine ja koostöö tegemine. 

Et programm jõuaks noorteni, teeme koostööd eelkõige koolide sotsiaalpedagoogidega, kes pakuvad programmis osalemise võimalust ennekõike nendele noortele, kellel on rohkem tuge vaja. Näiteks noortele, kes ei osale veel huvihariduses, kelle perekondlik või majanduslik olukord on keeruline või kes on koolis mõne käitumusliku aspekti pärast suurema tähelepanu all. 

SPIN teoorias ja praktikas 

SPIN-programmi kutsus ellu siseministeerium ja esimeste noorterühmadega alustati tööd 2015. aastal. Inspiratsiooniallikaks oli Inglismaa jalgpalliklubides toimuv spordiprogramm Kickz. Sarnaselt Kickzi mudeliga pakume noortele võimalust regulaarselt osaleda jalgpallitreeningutel, kus sportlike tegevuste kõrval keskendutakse eluks oluliste psühhosotsiaalsete oskuste arendamisele, teistega arvestavate hoiakute tugevdamisele ning positiivsete ja usalduslike suhete loomisele. Teaduslikult on tõestatud, et sport on väärtuslik õpikeskkond, mille raames omandatud oskused on edukalt ülekantavad ka spordivälisesse konteksti.

Spordil põhinevad arenguprogrammid toetuvad niinimetatud noorte positiivse arengu lähenemisele, mille keskmes on noorte potentsiaali toetamine sisemiste (nt psühhosotsiaalsed oskused) ja väliste (nt suhted) ressursside kasvatamise kaudu turvalises ning positiivses keskkonnas. 

Teaduslikult on tõestatud, et sport on väärtuslik õpikeskkond, mille raames omandatud oskused on edukalt ülekantavad ka spordivälisesse konteksti.

Praktikas töötab SPIN nii, et noored liituvad treeningrühmadega, mis kohtuvad kolm korda nädalas. Iga rühmaga teevad koostööd kaks treenerit: üks professionaalne jalgpallitreener ning teine noorsootöö, sotsiaaltöö, pedagoogika või psühholoogia tausta ja kogemustega eluoskuste treener. Mõlema treeneri roll ja vastutus on võrdsed ning nad teevad tihedat koostööd. Eluoskuste treeneril on juhtiv roll eluoskuste õppe planeerimisel ja läbiviimisel ning jalgpallitreener tagab, et eluoskuste arendamise tegevused oleksid põimitud sportlike tegevustega ja kogu treeningu ülesehitus vastaks õpitavatele eesmärkidele. Lisaks on treenerite ühine eesmärk luua ning hoida turvalist, positiivset ja toetavat treeningkeskkonda, mis hõlmab nii struktuuri ja korra kui ka suhtlemise, heaolu ja motivatsiooni toetamise praktikat. 

Meie kogemused näitavad, et kahe treeneri mudel toimib hästi, kuna jalgpalli- ja eluoskuste treeneri taustad täiendavad üksteist ning võimaldavad läbi viia kvaliteetseid treeninguid, mis põimivad sporti ja eluoskuste arendamist. Lisaks tagab kahe treeneri olemasolu noortele vajaliku tähelepanu nii individuaalsel kui ka rühmatasandil. 

Noored ise otsustamas 

Siinkohal võib ju küsida, kas igasugune treening juba olemuslikult ei õpeta lastele enesejuhtimist ja suhtlemist ning meeskonnasport ka koostööd. Teoreetiliselt võiks see tõepoolest nii olla. Praktikas aga on teada, et igasuguses trennis kahjuks ei ole loodud turvalist, positiivset ja toetavat keskkonda, mis võimaldaks noortel eluoskuseid arendada. Tihti võime kuulda ja kogeda vastupidist, st olukordi, kus spordikeskkonnas esineb kiusamist, negatiivseid sotsiaalseid norme (nt ei austata vastast), rikutakse ausa spordi reegleid, keskendutakse liigselt tulemustele muude oskuste arendamise arvelt. Seega väita, et sport on olemuslikult hea ja elusoskusi õpetav, oleks liiga optimistlik. Peale selle on teaduskirjandusest selge, et eluoskuste õpe ei toimi nii-öelda iseenesest – see peab olema treeneri/juhendaja poolt sihilik ja läbimõeldud õpetamisprotsess, mis tavalises sporditrennis on enamasti puudu, sest napib kas oskusi/teadmisi, aega või inimressurssi. 

Eluoskuste õpe ei toimi nii-öelda iseenesest – see peab olema treeneri/juhendaja poolt sihilik ja läbimõeldud õpetamisprotsess, mis tavalises sporditrennis on enamasti puudu, sest napib kas oskusi/teadmisi, aega või inimressurssi. 

SPINis käsitleme eluoskuste õpet kaudsete ja otseste tegevuste kogumina. Kaudne eluoskuste õpe ehk õppimine ilma sihiliku õpetamiseta saab toimuda struktureeritud treeningkeskkonnas, kus on toetav ja positiivne kliima. SPINis pöörame suurt tähelepanu noortega kokkulepete sõlmimisele, näiteks selle kohta, kuidas üksteisega lugupidavalt suhelda, üksteist kuulata, treenerile muredest märku anda.

Trenni aitavad struktureerida alguse- ja lõpuringid, kus me suhtleme noortega, küsime nende enesetunde ja soovide kohta, räägime treeningplaanist, võtame trenni kokku, küsime ja jagame tagasisidet. Lisaks loome noortega koos treeningrutiini ja anname neile trenni ülesehituse suhtes palju otsustusõigust, et noored teaksid ette, mida oodata. Nii saavad noored koostöös treeneritega otsustada, millal toimuvad trennis pausid ning mida nende jooksul tehakse. Samamoodi saavad nad otsustada, kas trenni alustatakse jalgpalli mängimisega või tehakse seda hoopis treeningu lõpus. 

SPINis pöörame suurt tähelepanu noortega kokkulepete sõlmimisele, näiteks selle kohta, kuidas üksteisega lugupidavalt suhelda, üksteist kuulata, treenerile muredest märku anda.

Positiivse ja toetava kliima loomiseks keskendume noorte edusammude märkamisele ja tunnustavale tagasisidele. Märkame noorte vajadusi ning julgustame, juhendame ja abistame neid. Kaudne eluoskuste õpe toimub ka eeskujude kaudu: treenerid peavad olema noortele eeskujuks nii suhtlemises, väärtustes, hoiakutes, enesedistsipliinis kui ka käitumises. SPINi treener on soe ja rõõmsameelne, huvitub noortest ja väljendab hoolivust, suhtleb lugupidavalt ja positiivselt, oskab enda käitumist juhtida ka emotsionaalsetel hetkedel, vajaduse korral kehtestab piire ning hoiab korda konkreetselt, aga samas rahulikuks jäädes. 

Rohkem kui lihtsalt treener 

Otsene eluoskuste õpe tähendab oskuste sihilikku õpetamist, st oskuste üle arutlemist ja nende praktiseerimist treeningutel ning nende ülekandmist ellu väljaspool treeninguid. Jaotame SPINis oskused inter- ja intrapersonaalsuse alusel enesejuhtimise ning sotsiaalsete oskuste kategooriasse. Enesejuhtimise oskuste alla kuuluvad emotsioonidega toimetulek, eneseusk ja enesekindlus, otsustus- ja vastutusoskus. Sotsiaalsete oskuste alla kuuluvad koostöö, suhtlemisoskus, teiste väärtustamine ning suhete hoidmine. 

Et eluoskuste arendamine oleks sisukas ja jätkusuutlik, koostavad treenerid hooaja jooksul plaanid, nii et iga kuu keskendutakse ühele kindlale oskusele. Näiteks hooaja alguses pöörame tähelepanu koostööoskusele, mis hõlmab kokkulepete sõlmimist, nende järgimist, üksteise tundma õppimist ning ühiselt tegutsemist. Edasi keskendutakse suhtlemisoskuste arendamisele, sealhulgas eneseväljenduse ja teiste kuulamise oskustele. Kui rühm on ühtseks saanud ning suhtlus sujunud, pöörame tähelepanu enesejuhtimise oskustele, nagu emotsioonide tundmine, mõistmine ja nendega toimetulek. 

Tihti on meie programmiga liitunud noored, kellel puuduvad positiivsed eeskujud ning kes vajavad turvalist ja struktureeritud keskkonda oma käitumise juhtimiseks ning sotsiaalsete normide omandamiseks. 

Treenerid kasutavad treeningutel arutelusid, mängulisi harjutusi ning olukorrapõhist oskuste praktiseerimist, et neid oskusi mõista, harjutada ja kinnistada. Näiteks kui noored ei tee mängus piisavalt koostööd ehk ei jagata palli, siis treenerid teevad sobival hetkel pausi ja mõtestavad noortega neid olukordi, rääkides nii sellest, kuidas palli jagamine aitab mängida paremini jalgpalli, kui ka sellest, kuidas olla teistele parem tiimikaaslane, et kõik tunneks end trennis hästi. Või siis tehakse paus, mille jooksul noored saavad mõelda, kui hästi tiimisisene koostöö parajasti sujub ning mida nad saaksid ja tahaksid isiklikult paremini või teisiti teha. 

Treenerite ja noorte vaheline soe, toetav ning usalduslik suhe on üks programmi mõju põhilisi mehhanisme. Paljud noored, kelle elust on puudunud pühendunud täiskasvanud ja toetavad suhted, leiavad siit olulise tugisüsteemi. Tihti on meie programmiga liitunud noored, kellel puuduvad positiivsed eeskujud ning kes vajavad turvalist ja struktureeritud keskkonda oma käitumise juhtimiseks ning sotsiaalsete normide omandamiseks. 

Enamasti on meil rühmades treenerite paar, mis koosneb mehest ja naisest. See aitab mudeldada toetavaid ja lugupidavaid suhteid täiskasvanute vahel ning soodustab positiivsete suhete kujunemist. Meie kogemus näitab, et noored, kes tulevad ühe lapsevanemaga perekondadest (enamasti isata perekondadest), leiavad meestreenerist ka olulise meessoost rollimudeli. Regulaarne kontakt treeneritega aitab noortel koos õppida ja kasvada, samuti näha, millised suhted ja rollid on normaalsed ning väärtuslikud.